Saue linnas sõlmisid koalitsiooni kaks valimistel kandideerinud nimekirja - Reformierakond ning Erakond Isamaa ja Res Publica Liit. Soovime neile Saue juhtimisel jõudu. Koostööleppe ja Saue Sõnas nr 16 (311) 25. september 2009 ilmunud vastuste põhjal vaatame, mida on sauelastel oodata. Alljärgnevat ei saa kindlasti nimetada analüüsiks, pigem põgusaks võrdluseks.
Esmalt 25. sept. Saue Sõna põhjal:
Kui tehtud töödest viimasel viiel aastal, siis mõlemad nimekirjad väärtustavad Sarapiku terviseraja valmimist.
Kindlad probleemid, mis lahendamist vajavad, on gümnaasiumiga seonduv (ruumikitsikus), algklassid peavad saama oma maja. Samuti ollakse seda meelt, et lasteaiakohtade puudus on probleem, mis kindlasti lahendada tuleb.
Mida eelmainitu lahendamiseks teha? Algklasside maja tuleb valmis ehitada. Kõik Lasteaiakohad kaovad Sauel aga siis, kui leitakse eraettevõtjatest partnereid eralasteaia või lastehoiuteenuse ostmiseks.
Kuhu peaks lähima 5 aasta jooksul investeerima (valdkonnad ja objektid)? Ühisosana saavad kokku kool, lasteaed (koos erainvestoritega), noortekeskus, samuti valdkonnana vesi ja kanalisatsioon.
Käes on majanduskriis, mida linnaeelarvest kärpida? Kas sotsiaaltoetused, hariduskulud, investeeringud või on kokkuhoiukoht mujal? Saab öelda, et selleski küsimuses on osapoolte ühisosa olemas – kärpida saab igalt poolt ja “kirve alla” võivad minna sotsiaaltoetused, hariduskulud, investeeringud kui ka “kõik muu”.
Linnapea isiku osas on ühisosa null. Teisalt on see objektiivselt mõistetav.
Kas Saue linn ja vald peaksid kokku saama? Saue Sõnale antud vastuste puhul midagi selget välja ei loe. "Kas" küsimusele peaks olema lihtne vastata (jah/ei), kuid seda vaid teoorias.
Kui kõik eelnev ühe lausega kokku võtta, siis järgmise 4 aasta jooksul peaks algklassid saama oma maja, lasteaiajärjekorrad Sauel kaduma, kerkima noortekeskus, vee- ja kanalisatsiooniprobleemid saama lahenduse ning kui king pigistab, siis kärpida saab kõikjalt ning ka “mujalt”.
Tegelikult tunnistan, et viimane lause on väga meelevaldne, sest nii konkreetset juttu (4 aasta jooksul ning saab valmis) 25. sept. Saue Sõna vastustest välja ei loe. Teisalt – nii konkreetselt Saue Sõna targu ei küsinud ka.
Kui ka valimisprogramme vaadata, siis nendes lubati, et tehakse, luuakse, parandatakse, tõhustatakse, kuid keegi ei julge öelda, et 4 aasta pärast, näiteks, saavad kõik lapsed lasteaiakoha või päevahoiukoha, raudteejaama hoone on korras ja algklasside maja valmis, kuigi üht-teist on siiski kirjas, mis ka konkreetse tähtajaga seotud.
Kui põgusalt koalitsioonileppest (http://uus.saue.ee/public/files/saue_november_6_2009_internet.pdf), siis palju on seal kirjas "muudame", "toetame", "kutsume ellu" jne. See ei pruugi halb olla, kuid kui 4 aasta pärast küsida, mis on tehtud, siis on selliseid tegevusi nagu näiteks "Kutsume ellu kultuuriümarlaua" väga raske hinnata, sest ellukutsumine on vaid vahend, mitte eesmärk omaette. Mis on probleem ning miks on ümarlaua ellukutsumine kõige parem lahendus ning kas probleem sai lahendatud, seda ei saa teda, kui 4 aasta pärast antakse teada, et "kutsusime ümarlaua ellu".
Kui ümarlaudade juurde tulla (lisaks kultuuriümarlauale on kirjas ka spordiümarlaud), siis linnarahva kaasamine on tervitatav. Ju leitakse nendele ümarlaudadele ka sisu. Väga tervitatav oleks, kui kaasamine sellega ei lõpeks ning ka näiteks eakad, noored, koeraomanikud, autojuhid jne. oma sõna saaksid linna juhtimisel sekka öelda. See on sama probleem, milles kirjutasin Kas sauelased võiksid eelarve (teatud) osas otse otsustada? [kirjutasin, et kaasamine ei tohiks olla valikuline või poolik]. Kui linnavõim on dialoogiks valmis, siis võiks see toimuda ükskõik millises valdkonnas. Tegelikult on kaasamisest leppes veel - "Kaasame Saue ettevõtjaid linna välissuhetesse".
Uus üldplaneering on linnale kindlasti vajalik.
Huvitav on kahtlemata küsida, et mida sauelased ei saa. Näiteks linnaosasid ei saa (IRL). Ka kergliiklusteed Laagrisse ei saa, saab "[...]Sauet naaberomavalitsustega ühendava kergliiklustee" (kuidas linn oleks seda teed Saue valda rajanud, on küsimus omaette, kuid see oli RE programmis ilmselt näpuviga, mida ikka ette tuleb, mõeldud on ilmselt seda, et Saue linn ehitab valmis tee selle osa, mis kulgeb Saue linnas, linna piirist Laagrisse rajab tee Saue vald. Kõik see toimub valla-linna koostöös, selge see). Rahvusvahelisest ideekonkursist linna keskuse planeerimiseks ja arendamiseks on saanud ideekonkurss. Mis ilmselt ei välista, et see võiks olla rahvusvaheline.
Seega, elame, näeme ja jääme ootama tegusid.
Kaimo Käärmann-Liive
[Tekstis ei ole juhuslikult kasutatud "valimisnimekiri". On austusväärne, kui inimene on end parteiliselt määratlenud. Samas leian, et austust väärivad ka inimesed, kes ei ole partei liikmed ning kuna nii IRL-i kui RE valimisnimekirjas kandideeris inimesi, kes parteisse ei kuulu, siis ei nimeta ma neid parteinimekirjad vaid valimisnimekirjad]
laupäev, 5. detsember 2009
esmaspäev, 23. november 2009
12. nov. Saue Linnavolikogu istungi protokoll
Protokolliga saab tutvuda lehel http://avalik.amphora.ee/saue/document.aspx?id=32554
Päevakorras oli:
1. Informatsioon valimistulemustest
2. Volikogu esimehe valimine
3. Volikogu aseesimehe (aseesimeeste) valimine
4. Saue Linnavalitsuse lahkumispalve.
Päevakorras oli:
1. Informatsioon valimistulemustest
2. Volikogu esimehe valimine
3. Volikogu aseesimehe (aseesimeeste) valimine
4. Saue Linnavalitsuse lahkumispalve.
reede, 6. november 2009
Saue terviserada upub
Saue Sõna ilmselt ruumipuudusel allolevat nupukest avaldada ei saanud, seepärast avaldan selle siin:
25. oktoobril terviserajal joostes kohtasin seal veel kahte nõutut jooksjat, kes olid terviserajale tervist juurde saama tulnud. Põgusa jutuajamise käigus selgus, et nii suurt uputust ei ole ka nemad seal näinud.
Valgustatud Sarapiku terviserada on Sauel väga hea ja vajalik, selle üle võib põhjusega uhkust tunda. Põhjusega on uhked terviseraja üle ka Sauel võimuliitu kuulujad ning seda rõhutati ka valimiste eel. Selle sagedase kasutajana tean, et seal liigutakse väga palju. Kui olen trenni läinud vihmasajus, siis peale terviseraja valimimist arvasin, et teised harrastajad, kes vihmaga on terviserajale tulnud, on pigem erand. Hämmastav aga ongi see, et vihmasaju korral olen alati terviserajal kohanud teisi jooksjaid või kepikõndijaid. Loomulikult on nad alati kohal ka ilusate ilmadega. Kogu eelneva mõte on rõhutada seda, et see rada on pidevas kasutuses, hommikust hiliste õhtutundideni, sest nagu mainitud, on tegemist valgustatud rajaga.
Sarapikku terviserada on mitmele inimesele ka teekond, mida läbitakse teel tööle, kooli, kauplusesse ja sealt tagasi.
Vihmasajud muudavad aga terviseraja tihti väga halvasti läbitavaks ning harvad ei ole ka juhud, kus rada on läbitamatu.
Mida teha? Mõistlik lahendus oleks madalad kohad täita. Selleks võib kasutada ehitusprahti, mida aeg-ajalt ikka tekib. Kuulda on olnud, et riik palkab tööle inimesi, kes hakkaksid lammutama kolhoosiajast siin-seal seisvaid tühju hooneid. Ma ei tea, kas Saue lähiümbruses selliseid võimalikke lammutusele minevaid hooneid leidub, kuid see lihtsalt üks võimalus.
Veelgi lihtsam võimalus on aga "avada" tervisesportlastele künka ümbrus. See tähendab, et terviseraja künka tagumine külg tuleks võsast puhastada niipalju, et seal liikuda saab. Seega jääks suurte vihmade ajal kasutusse vaid "väike ring" ning seegi "lühendatud kujul", kuid vähemasti oleks terviserada mingis osas kasutatav.
Kaimo Käärmann-Liive
25. oktoobril terviserajal joostes kohtasin seal veel kahte nõutut jooksjat, kes olid terviserajale tervist juurde saama tulnud. Põgusa jutuajamise käigus selgus, et nii suurt uputust ei ole ka nemad seal näinud.
Valgustatud Sarapiku terviserada on Sauel väga hea ja vajalik, selle üle võib põhjusega uhkust tunda. Põhjusega on uhked terviseraja üle ka Sauel võimuliitu kuulujad ning seda rõhutati ka valimiste eel. Selle sagedase kasutajana tean, et seal liigutakse väga palju. Kui olen trenni läinud vihmasajus, siis peale terviseraja valimimist arvasin, et teised harrastajad, kes vihmaga on terviserajale tulnud, on pigem erand. Hämmastav aga ongi see, et vihmasaju korral olen alati terviserajal kohanud teisi jooksjaid või kepikõndijaid. Loomulikult on nad alati kohal ka ilusate ilmadega. Kogu eelneva mõte on rõhutada seda, et see rada on pidevas kasutuses, hommikust hiliste õhtutundideni, sest nagu mainitud, on tegemist valgustatud rajaga.
Sarapikku terviserada on mitmele inimesele ka teekond, mida läbitakse teel tööle, kooli, kauplusesse ja sealt tagasi.
Vihmasajud muudavad aga terviseraja tihti väga halvasti läbitavaks ning harvad ei ole ka juhud, kus rada on läbitamatu.
Mida teha? Mõistlik lahendus oleks madalad kohad täita. Selleks võib kasutada ehitusprahti, mida aeg-ajalt ikka tekib. Kuulda on olnud, et riik palkab tööle inimesi, kes hakkaksid lammutama kolhoosiajast siin-seal seisvaid tühju hooneid. Ma ei tea, kas Saue lähiümbruses selliseid võimalikke lammutusele minevaid hooneid leidub, kuid see lihtsalt üks võimalus.
Veelgi lihtsam võimalus on aga "avada" tervisesportlastele künka ümbrus. See tähendab, et terviseraja künka tagumine külg tuleks võsast puhastada niipalju, et seal liikuda saab. Seega jääks suurte vihmade ajal kasutusse vaid "väike ring" ning seegi "lühendatud kujul", kuid vähemasti oleks terviserada mingis osas kasutatav.
Kaimo Käärmann-Liive
Saue linnas 219 registreeritud töötut (30.09.09 seisuga)
http://www.tta.ee/index.php?id=12898 lehelt saab teada, et seisuga 30.09.09 on Saue linnas registreeritud 219 töötut. Võrreldes jaanuari lõpuga (66 töötut) on tõus 3,3-kordne.
Põhimõtteliselt on see uudis juba korduvalt meedias läbi käinud (n. e24.ee - Töötus on mõnes omavalitsuses tänavu kolmekordistunud), kuid selguse mõttes siis ka numbrid juurde.
Põhimõtteliselt on see uudis juba korduvalt meedias läbi käinud (n. e24.ee - Töötus on mõnes omavalitsuses tänavu kolmekordistunud), kuid selguse mõttes siis ka numbrid juurde.
Valimiskomisjon arutas eelhääletamise seaduslikkust Sauel
Vabariigi Valimiskomisjonile esitas kaebuse valimisliidu „Kindlad tegijad – uus tulevik“ volitatud esindaja Jaan Kalbus, kes kahtlustas, et eelhääletamise ajal on Saue linna valimisjaoskonnas nr 1 ebaseaduslikult kasti lastud 105 hääletamissedelit ning taotles seetõttu kordushääletamise läbiviimist.
Asjaolude selgitamisel jõudis Vabariigi Valimiskomisjon järeldusele, et hääletamiskastid olid nõuetekohaselt suletud ja hoiustatud nii eelhääletamise kui ka sellele järgnenud päevade vältel. Samuti ei nähtu hääletamistulemuste protokollist, et sedelite arvestuses esineks selliseid ebakõlasid, mis oleksid võimaldanud 105 hääle valimiskasti laskmist.
Küll leidis kinnitust asjaolu, et hääletamiskasti oli lastud üks hääletamissedel, mille kohta puudub allkiri või märge valijate nimekirjas. Käesoleval juhul ei ole võimalik kindlaks teha, millise kandidaadi häälte arv oleks pidanud ühe võrra väiksem olema. Kuid ka teoreetiliselt poleks kehtivate häälte arvu vähenemisel ühe võrra mandaatide jaotus Saue linnas muutunud.
Lähtudes eelnevast otsustas Vabariigi Valimiskomisjon jätta kaebus rahuldamata. Vastavalt seadusele võib komisjoni otsuse kolme päeva jooksul edasi kaevata Riigikohtusse.
Allikas: www.vvk.ee
Asjaolude selgitamisel jõudis Vabariigi Valimiskomisjon järeldusele, et hääletamiskastid olid nõuetekohaselt suletud ja hoiustatud nii eelhääletamise kui ka sellele järgnenud päevade vältel. Samuti ei nähtu hääletamistulemuste protokollist, et sedelite arvestuses esineks selliseid ebakõlasid, mis oleksid võimaldanud 105 hääle valimiskasti laskmist.
Küll leidis kinnitust asjaolu, et hääletamiskasti oli lastud üks hääletamissedel, mille kohta puudub allkiri või märge valijate nimekirjas. Käesoleval juhul ei ole võimalik kindlaks teha, millise kandidaadi häälte arv oleks pidanud ühe võrra väiksem olema. Kuid ka teoreetiliselt poleks kehtivate häälte arvu vähenemisel ühe võrra mandaatide jaotus Saue linnas muutunud.Lähtudes eelnevast otsustas Vabariigi Valimiskomisjon jätta kaebus rahuldamata. Vastavalt seadusele võib komisjoni otsuse kolme päeva jooksul edasi kaevata Riigikohtusse.
Allikas: www.vvk.ee
esmaspäev, 26. oktoober 2009
Kellele kuulub prügi?
Henn Põlluaas
Alles hiljuti lugesin Saue Sõnast järjekordsest prügiveo korralduse muutusest Sauel. See ärgitas mind üles otsima ühe oma varasema ajakirjanduses avaldatud kirjutise, kus avaldasin mõningaid mõtteid samal teemal ja seda veidi Saue olusid arvestades kohendama.
Olles majaomanik puutun prügiküsimusega kokku iga päev. Nagu tegelikult me kõik. Modernse eluviisi üheks tüütumaks ja tülikamaks kaasnähtuseks ongi kahtlemata koos ostudega kinnimakstud ja igapäevaselt tekkiv olmeprügi. Osalt on see paratamatus, kuid paratamatus ei tohiks olla meile pealesurutud arutult suured pakendid. Kohati tundub, et mida väiksem kaup, seda suurem ja uhkem pakend. Kõige sellega kaasneb hulk teisi üha kasvavaid probleeme: prügi kogumine, äravedu, ladustamine, käitlemine jne. Loomulikult ka kõige sellega kaasnev koormus keskkonnale ja looduse saastumine.
Viimast üritatakse Eestis piirata mitmesuguste meetmetega, peamiselt väikeprügimägede sulgemise ning uute, euronormidele vastavate prügimägede avamisega. Sellega kaasnevad aga uued probleemid - vahemaad ja ladustamishinnad kasvavad ning kõik see kajastub kerkivates prügiarvetes. Puhtama looduse nimel oleme valmis paljukski, kuigi kas näiteks Saaremaalt prügi vedamine mandrile ei too kaasa hoopis endisest suuremat saastamist: fossiilse kütuse raiskamist ja heitgaase? Sauel prügiveo hind uue jäätmeveofirmaga küll mõnevõrra langeb, kuid kõikvõimalike sissenõutavate lisatasude hulk ja eeskätt nende suurus on aukartustäratav. Seega ei oska veel öeldagi, kas teenus kokkuvõttes odavneb või hoopis kallineb.
Loomulikult kuulub iga kauni ja heas korras kodu juurde prügikast, mida regulaarselt tühjendatakse. Jäätmefirmad pakuvad erineva suurusega prügikonteinereid, mida saab kalli raha eest kas rentida või osta. Olmejäätmete vedaja otsustab kohalik omavalitsus. Kas ausal või korruptiivsel moel, sõltub kohalikest võimutegelastest. Prügiveoks tuleb kodanikel sõlmida sunnileping nende selja taga kokkulepitud hinnakirja alusel. Vastavalt jäätmekäitlusseadusele puudub kliendil võimalus valida erinevate jäätmefirmade vahel, nagu oli see varem ning arvet tuleb tasuda regulaarselt, sõltumata sellest kas prügi on või mitte. Maksekohustusest pealesunnitud firmale ei päästa isegi lepingu mittesõlmimine. Suvilaomanikule lajatatakse arved terve aasta eest, kuigi viibib seal vaid paar kuud; üksik pensionär maksab regulaarselt täiskonteineri eest, kuigi prügi on kogunenud võib-olla vaid põhja peale – prügivedu kliendi tellimise peale ei tule kõne allagi. Üheski muus eluvaldkonnas ei sunnita raha maksma tegelikult osutamata teenuse eest. Kõik see meenutab riiklikult legaliseeritud katusepakkumist prügimaffia poolt.
Teatud hämmastust tekitab ka Saue sundprügifirma Ragn-Sellsi poolt ajalehes toodud nimekiri asjadest, mida ei tohi olmejäätmete mahutisse panna. Loetlen neist mõned: pakendid, aiajäätmed, vedelad jäätmed, bioloogilised jäätmed, ehitus- ja lammutus- ehk remondijäätmed, vanapaber jne. Kuhu peaks eramaja omanik kõik need asjad panema ja milleks üle-üldse prügikonteiner ja selline prügivedu, kui sinna ei tohi isegi igapäevast prahti visata? Saue Sõnas ei lubatud eramajadele mingeid erandeid, kuigi hinnakirjas on segaolmejäätmete mahutid kenasti müügis. Hämmastust tekitab ka Ragn-Sellsi nõue pakkida praht plastikkottidese, olles eelnevalt keelanud pakendite mahutitesse panemise.
Avalikkuses kutsutakse kodanikke üles sorteerima prügi, muretsema selle tarvis eraldi prügikonteinereid, et jäätmeid oleks võimalik kergemini käidelda ja taaskasutusse võtta. See on igati mõistlik ja loodustsäästev. Ometi oleme me kõik lugenud ja paljud oma silmaga näinud, kuidas hoolega sorteeritud jäätmed prügiautos hoolimatult ühte valatakse. Seega on meid õhutatud tegema mõtetut lisatööd ja kulutusi dubleerivate prügikastide hankimise näol. Pealegi on eramajal võimatu mitut mahutit kuu ajaga täis täis saada, seega peaks maksma täisraha peaaegu tühjade konteinerite tühjendamise eest.
Mis saab aga prügist, mis minema veetakse? Hetkest, kui ta lahkub teie hoovist, kuulub ta prügikäitlejate. Üks osa läheb sorteerimisele, mille käigus eraldatakse taaskasutuseks kõlblikud materjalid (paber, metall, plast, klaas jne), mis müüakse tööstustooraineks. Ülejäänud orgaaniline ehk biojääde komposteeritakse ja müüakse aiapidajatele. Teine osa läheb põletusahjudesse, millest saadav kuumus kasutatakse kas kütteks või elektritootmiseks ja müüakse edasi sellisel viisil. Prügi põletamine on eriti saavutanud populaarsuse näiteks Soomes, kuhu tuuakse juba lisaprügi isegi Rootsist. Kolmas osa ladustatakse ja kasutatakse biogaasi tootmiseks, mis omakorda müüakse edasi. Lihtsalt seisma jääb üha vähenev osa olmejäätmetest, kuid tõenäoliselt kujutab selline prügimägi endast väärtuslikku tooraineallikat tulevikus.
Looduskeskonna saastamise seisukohalt on kõige ohutum normidele vastav ladustamine. Teiseks olmejäätmete taaskasus. Prügi põletamine tekitab õhusaastet. Saadav soojus ja elekter toob lõpptarbijale kaela EL kehtestatud saastekvootide kinnimaksmise.
Inimesed peavad maksma omaenese prügist toodetud kauba, soojuse ja elektri eest täishinda. Olles tarbija ongi sinu osaks ükskõik millise variandi puhul vaid maksta, maksta ja veelkord maksta. Kahetsusväärselt paljud ei ole seda prügi äraviimise eest nõus tegema ja nii reostataksegi meie metsad varsti nii põhjalikult ära, et ükski hoogtöö ei suuda enam Eestimaad puhtaks teha.
Samal ajal võistlevad prügifirmad omavahel kasumite jätkuva kasvu osas. Sest jõuab ju ka metsa alla viidud prügi (maksumaksja raha eest) viimaks tasuta prügifirmadesse, kes selle kasumlikult ära realiseerib. Prügikäitlemine on nii magus suutäis, et maffiaorganisatsioonid mujal maailmas on selle nimel valmis kõigeks. Sõnad jäätmekäitlus ja korruptsioon kõlavad ka Eestis liialt sageli ühes ja samas lauses.
Kuid stopp! Kellele ikkagi kuulub see kullasadu tekitav prügi? Loomulikult meile, tavatarbijatele, kes me selle rämpsu kaupu ostes oleme kinni maksnud. Viimase grammini. Läbi nalja võib öelda isegi, et prügi on meie eraomand. Eraomand peaks aga olema püha ja puutumatu. Meie põhiseaduski ütleb seda. Kuidas siis ei ole meie otsustada, kellele me oma prügi anname ja millise kokkuleppe alusel? Miks peaksime me selle tasuta ära andma ja selle äraviimise eest pealegi maksma, samas kui keegi (keda me pole ise validagi saanud) sellega raha kokku kühveldab? Kas ei ole meil õigus saada vähemalt osagi tulust, mis tekib seoses meie erajäätmete käitlemisega?
Ma ei ole sugugi ahne ega nõua ka võimatut. Ma ei nõuagi prügikäitlejalt minu olmejäätmete äraostmist. See ei tule mulle pähegi. Kuid tegelikult ei tahaks ma talle ka peale maksta, sest temale on minu prügi ju puhas kuld. Ma oleksin lahkelt nõus andma oma prügi tasuta ära tingimusel, et ma ei peaks sellele peale maksma. Mõlemapoolse ja kasuliku koostöö märgiks võiks jäätmefirma kinkida mulle ka prügikonteineri, sest mida rohkem ma seda täidan, seda kasulikum ju talle. Tegelikult olen aga prügimahuti juba ammu endale ostnud ja kingitust ei vajagi.
Ühes ma aga ei kahtle – kui prügivedu oleks tasuta, saaks Eesti metsad ilusaks ja puhtaks, kõik oleks rõõmsad ning ka prügifirmadele jääks piisavalt kasumit, mida maksuametile deklareerida. Riik ja kohalikud omavalitsused võiksid selle üle mõelda. Eesti Jäätmekäitlejate Liitu kuulub üle 40 firma, kes kuulutavad oma Heade Tavade Koodeksis, et aitavad kaasa Eesti jäätmekäitluse parema maine kujundamisele. Mis saaks olla selleks parim viis kui tasuta prügivedu?
Foto: flickr.com
Alles hiljuti lugesin Saue Sõnast järjekordsest prügiveo korralduse muutusest Sauel. See ärgitas mind üles otsima ühe oma varasema ajakirjanduses avaldatud kirjutise, kus avaldasin mõningaid mõtteid samal teemal ja seda veidi Saue olusid arvestades kohendama.
Olles majaomanik puutun prügiküsimusega kokku iga päev. Nagu tegelikult me kõik. Modernse eluviisi üheks tüütumaks ja tülikamaks kaasnähtuseks ongi kahtlemata koos ostudega kinnimakstud ja igapäevaselt tekkiv olmeprügi. Osalt on see paratamatus, kuid paratamatus ei tohiks olla meile pealesurutud arutult suured pakendid. Kohati tundub, et mida väiksem kaup, seda suurem ja uhkem pakend. Kõige sellega kaasneb hulk teisi üha kasvavaid probleeme: prügi kogumine, äravedu, ladustamine, käitlemine jne. Loomulikult ka kõige sellega kaasnev koormus keskkonnale ja looduse saastumine.Viimast üritatakse Eestis piirata mitmesuguste meetmetega, peamiselt väikeprügimägede sulgemise ning uute, euronormidele vastavate prügimägede avamisega. Sellega kaasnevad aga uued probleemid - vahemaad ja ladustamishinnad kasvavad ning kõik see kajastub kerkivates prügiarvetes. Puhtama looduse nimel oleme valmis paljukski, kuigi kas näiteks Saaremaalt prügi vedamine mandrile ei too kaasa hoopis endisest suuremat saastamist: fossiilse kütuse raiskamist ja heitgaase? Sauel prügiveo hind uue jäätmeveofirmaga küll mõnevõrra langeb, kuid kõikvõimalike sissenõutavate lisatasude hulk ja eeskätt nende suurus on aukartustäratav. Seega ei oska veel öeldagi, kas teenus kokkuvõttes odavneb või hoopis kallineb.
Loomulikult kuulub iga kauni ja heas korras kodu juurde prügikast, mida regulaarselt tühjendatakse. Jäätmefirmad pakuvad erineva suurusega prügikonteinereid, mida saab kalli raha eest kas rentida või osta. Olmejäätmete vedaja otsustab kohalik omavalitsus. Kas ausal või korruptiivsel moel, sõltub kohalikest võimutegelastest. Prügiveoks tuleb kodanikel sõlmida sunnileping nende selja taga kokkulepitud hinnakirja alusel. Vastavalt jäätmekäitlusseadusele puudub kliendil võimalus valida erinevate jäätmefirmade vahel, nagu oli see varem ning arvet tuleb tasuda regulaarselt, sõltumata sellest kas prügi on või mitte. Maksekohustusest pealesunnitud firmale ei päästa isegi lepingu mittesõlmimine. Suvilaomanikule lajatatakse arved terve aasta eest, kuigi viibib seal vaid paar kuud; üksik pensionär maksab regulaarselt täiskonteineri eest, kuigi prügi on kogunenud võib-olla vaid põhja peale – prügivedu kliendi tellimise peale ei tule kõne allagi. Üheski muus eluvaldkonnas ei sunnita raha maksma tegelikult osutamata teenuse eest. Kõik see meenutab riiklikult legaliseeritud katusepakkumist prügimaffia poolt.
Teatud hämmastust tekitab ka Saue sundprügifirma Ragn-Sellsi poolt ajalehes toodud nimekiri asjadest, mida ei tohi olmejäätmete mahutisse panna. Loetlen neist mõned: pakendid, aiajäätmed, vedelad jäätmed, bioloogilised jäätmed, ehitus- ja lammutus- ehk remondijäätmed, vanapaber jne. Kuhu peaks eramaja omanik kõik need asjad panema ja milleks üle-üldse prügikonteiner ja selline prügivedu, kui sinna ei tohi isegi igapäevast prahti visata? Saue Sõnas ei lubatud eramajadele mingeid erandeid, kuigi hinnakirjas on segaolmejäätmete mahutid kenasti müügis. Hämmastust tekitab ka Ragn-Sellsi nõue pakkida praht plastikkottidese, olles eelnevalt keelanud pakendite mahutitesse panemise.
Avalikkuses kutsutakse kodanikke üles sorteerima prügi, muretsema selle tarvis eraldi prügikonteinereid, et jäätmeid oleks võimalik kergemini käidelda ja taaskasutusse võtta. See on igati mõistlik ja loodustsäästev. Ometi oleme me kõik lugenud ja paljud oma silmaga näinud, kuidas hoolega sorteeritud jäätmed prügiautos hoolimatult ühte valatakse. Seega on meid õhutatud tegema mõtetut lisatööd ja kulutusi dubleerivate prügikastide hankimise näol. Pealegi on eramajal võimatu mitut mahutit kuu ajaga täis täis saada, seega peaks maksma täisraha peaaegu tühjade konteinerite tühjendamise eest.
Mis saab aga prügist, mis minema veetakse? Hetkest, kui ta lahkub teie hoovist, kuulub ta prügikäitlejate. Üks osa läheb sorteerimisele, mille käigus eraldatakse taaskasutuseks kõlblikud materjalid (paber, metall, plast, klaas jne), mis müüakse tööstustooraineks. Ülejäänud orgaaniline ehk biojääde komposteeritakse ja müüakse aiapidajatele. Teine osa läheb põletusahjudesse, millest saadav kuumus kasutatakse kas kütteks või elektritootmiseks ja müüakse edasi sellisel viisil. Prügi põletamine on eriti saavutanud populaarsuse näiteks Soomes, kuhu tuuakse juba lisaprügi isegi Rootsist. Kolmas osa ladustatakse ja kasutatakse biogaasi tootmiseks, mis omakorda müüakse edasi. Lihtsalt seisma jääb üha vähenev osa olmejäätmetest, kuid tõenäoliselt kujutab selline prügimägi endast väärtuslikku tooraineallikat tulevikus.
Looduskeskonna saastamise seisukohalt on kõige ohutum normidele vastav ladustamine. Teiseks olmejäätmete taaskasus. Prügi põletamine tekitab õhusaastet. Saadav soojus ja elekter toob lõpptarbijale kaela EL kehtestatud saastekvootide kinnimaksmise.
Inimesed peavad maksma omaenese prügist toodetud kauba, soojuse ja elektri eest täishinda. Olles tarbija ongi sinu osaks ükskõik millise variandi puhul vaid maksta, maksta ja veelkord maksta. Kahetsusväärselt paljud ei ole seda prügi äraviimise eest nõus tegema ja nii reostataksegi meie metsad varsti nii põhjalikult ära, et ükski hoogtöö ei suuda enam Eestimaad puhtaks teha.
Samal ajal võistlevad prügifirmad omavahel kasumite jätkuva kasvu osas. Sest jõuab ju ka metsa alla viidud prügi (maksumaksja raha eest) viimaks tasuta prügifirmadesse, kes selle kasumlikult ära realiseerib. Prügikäitlemine on nii magus suutäis, et maffiaorganisatsioonid mujal maailmas on selle nimel valmis kõigeks. Sõnad jäätmekäitlus ja korruptsioon kõlavad ka Eestis liialt sageli ühes ja samas lauses.
Kuid stopp! Kellele ikkagi kuulub see kullasadu tekitav prügi? Loomulikult meile, tavatarbijatele, kes me selle rämpsu kaupu ostes oleme kinni maksnud. Viimase grammini. Läbi nalja võib öelda isegi, et prügi on meie eraomand. Eraomand peaks aga olema püha ja puutumatu. Meie põhiseaduski ütleb seda. Kuidas siis ei ole meie otsustada, kellele me oma prügi anname ja millise kokkuleppe alusel? Miks peaksime me selle tasuta ära andma ja selle äraviimise eest pealegi maksma, samas kui keegi (keda me pole ise validagi saanud) sellega raha kokku kühveldab? Kas ei ole meil õigus saada vähemalt osagi tulust, mis tekib seoses meie erajäätmete käitlemisega?
Ma ei ole sugugi ahne ega nõua ka võimatut. Ma ei nõuagi prügikäitlejalt minu olmejäätmete äraostmist. See ei tule mulle pähegi. Kuid tegelikult ei tahaks ma talle ka peale maksta, sest temale on minu prügi ju puhas kuld. Ma oleksin lahkelt nõus andma oma prügi tasuta ära tingimusel, et ma ei peaks sellele peale maksma. Mõlemapoolse ja kasuliku koostöö märgiks võiks jäätmefirma kinkida mulle ka prügikonteineri, sest mida rohkem ma seda täidan, seda kasulikum ju talle. Tegelikult olen aga prügimahuti juba ammu endale ostnud ja kingitust ei vajagi.
Ühes ma aga ei kahtle – kui prügivedu oleks tasuta, saaks Eesti metsad ilusaks ja puhtaks, kõik oleks rõõmsad ning ka prügifirmadele jääks piisavalt kasumit, mida maksuametile deklareerida. Riik ja kohalikud omavalitsused võiksid selle üle mõelda. Eesti Jäätmekäitlejate Liitu kuulub üle 40 firma, kes kuulutavad oma Heade Tavade Koodeksis, et aitavad kaasa Eesti jäätmekäitluse parema maine kujundamisele. Mis saaks olla selleks parim viis kui tasuta prügivedu?
Foto: flickr.com
teisipäev, 20. oktoober 2009
Saue linna põhimäärus volikogu fraktsioonidest
Sissekande Saue Linnavolikogu valimise tulemused peale tuli kommentaar selle kohta, et KOKS ei näe ette volikogu fraktsioone. See on tõsi, kuid volikogu töö korraldamine teatud piirides on volikogu enda pädevuses ning selle hulka mahub ka fraktsioonide moodustamine. Toome siia ka väljavõtte Saue linna põhimäärusest:
§ 30. Volikogu fraktsioonid
1. Volikogu liikmed võivad ühineda rühmadeks. Vähemalt 3-liikmeline rühm võib registreeruda volikogu fraktsioonina.
2. Fraktsiooni tegevuse alustamiseks esitavad fraktsiooni moodustada soovivad volikogu liikmed oma allkirjaga varustatud kirjaliku avalduse volikogu esimehele.
3. Volikogu fraktsioon registreeritakse volikogu otsusega. Fraktsiooni tegevus lõpeb kui tema liikmete arv jääb alla kolme liikme.
4. Fraktsioon valib endale esimehe ( soovi korral ka aseesimehe), kes tegutsevad fraktsiooni nimel.
5. Fraktsioon teatab volikogule oma koosseisu ja kõik selle muudatused. Volikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni.
6. Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal fraktsioonist lahkuda informeerides sellest fraktsiooni ja volikogu esimeest kirjalikult.
7. Fraktsioonil on õigus pärast istungi päevakorras oleva päevakorrapunkti hääletusele panemise otsust nõuda 5- minutilist vaheaega nõupidamiseks.
http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13028086
§ 30. Volikogu fraktsioonid
1. Volikogu liikmed võivad ühineda rühmadeks. Vähemalt 3-liikmeline rühm võib registreeruda volikogu fraktsioonina.
2. Fraktsiooni tegevuse alustamiseks esitavad fraktsiooni moodustada soovivad volikogu liikmed oma allkirjaga varustatud kirjaliku avalduse volikogu esimehele.
3. Volikogu fraktsioon registreeritakse volikogu otsusega. Fraktsiooni tegevus lõpeb kui tema liikmete arv jääb alla kolme liikme.
4. Fraktsioon valib endale esimehe ( soovi korral ka aseesimehe), kes tegutsevad fraktsiooni nimel.
5. Fraktsioon teatab volikogule oma koosseisu ja kõik selle muudatused. Volikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni.
6. Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal fraktsioonist lahkuda informeerides sellest fraktsiooni ja volikogu esimeest kirjalikult.
7. Fraktsioonil on õigus pärast istungi päevakorras oleva päevakorrapunkti hääletusele panemise otsust nõuda 5- minutilist vaheaega nõupidamiseks.
http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13028086
esmaspäev, 19. oktoober 2009
Saue Linnavolikogu valimise tulemused
Ero Liivik võtab oma blogis tulemused kokku. Pikemalt lugege tema blogist, kuid lühike kokkuvõte oleks selline:
"Tegelikult saab valimisliidu tulemusega 5 kohta päris hästi rahul olla. Volikogu sisuline opositsioon sai juurde 3 kohta, see annab võimalus moodustada fraktsioon (mida varem ei olnud) jm võimalused volikogu töös paremini osaleda. Katastroofilise kaotuse osaliseks sai Keskerakond, mille toetus lagunes täielikult 1 mandaadini (- 2), koha kaotas ka Reformierakond (- 1), juurde sai IRL (+ 1). Seega liikusid hääled rohkem valimisliidu taha, kokku saime 829 häält."
"Tegelikult saab valimisliidu tulemusega 5 kohta päris hästi rahul olla. Volikogu sisuline opositsioon sai juurde 3 kohta, see annab võimalus moodustada fraktsioon (mida varem ei olnud) jm võimalused volikogu töös paremini osaleda. Katastroofilise kaotuse osaliseks sai Keskerakond, mille toetus lagunes täielikult 1 mandaadini (- 2), koha kaotas ka Reformierakond (- 1), juurde sai IRL (+ 1). Seega liikusid hääled rohkem valimisliidu taha, kokku saime 829 häält."
Täname!
Suur tänu kõikidele meie valijatele!
Lugupidamisega,
Tõnu Urva
Andres Pajula
Matti Nappus
Ero Liivik
Henn Põlluaas
Tõnu Kumari
Maie Särak
Jaan Kalbus
Arno Vester
Meelis Telliskivi
Meelis Rõigas
Kaimo Käärmann-Liive
Siiri Käpa
Evelin Povel-Puusepp
Elviira Alamaa
Jelena Laanjärv
Helle Rätsep
Jaak Tomingas
Thomas Oberg
Ants Torim
Henn Vaher
Lembit Vares
Ülo Vatsk
Olmer Uibo
Gunnar Lambing
Olav Roasto
Lugupidamisega,
Tõnu Urva
Andres Pajula
Matti Nappus
Ero Liivik
Henn Põlluaas
Tõnu Kumari
Maie Särak
Jaan Kalbus
Arno Vester
Meelis Telliskivi
Meelis Rõigas
Kaimo Käärmann-Liive
Siiri Käpa
Evelin Povel-Puusepp
Elviira Alamaa
Jelena Laanjärv
Helle Rätsep
Jaak Tomingas
Thomas Oberg
Ants Torim
Henn Vaher
Lembit Vares
Ülo Vatsk
Olmer Uibo
Gunnar Lambing
Olav Roasto
laupäev, 17. oktoober 2009
Täpiks i peal
Henn Põlluaas ei saanud avaldada Saue Sõnas artiklit "Kultuuripeallinn Saue?", sest tegemist olevat valimispropagandaga. Hoopis uude konteksti paneb asjad aga Henri Heinsalu sissekanne tema enda blogis "Esimene artikel Saue Sõnas"
Tsiteerime:
"Hei, neljapäeval [st 8. okt] tuli välja järjekordne Saue Sõna. Minul sai valmis esimene artikel nn. debüüt ajakirjanduses. Kirjutasin Saue MV jalgpallis, kus ma saavutasin teise koha Saue JK kooseisus. Artikli kirjutamisel abistas mind Saue JK president Valdis Toomast. Suur aitäh talle!
Tsiteerime:
"Hei, neljapäeval [st 8. okt] tuli välja järjekordne Saue Sõna. Minul sai valmis esimene artikel nn. debüüt ajakirjanduses. Kirjutasin Saue MV jalgpallis, kus ma saavutasin teise koha Saue JK kooseisus. Artikli kirjutamisel abistas mind Saue JK president Valdis Toomast. Suur aitäh talle!
Viimasel lehel on ka meie nimekirja valimisreklaamid. Ühe peal on sportlased ja teise peal ettevõtjad. Sellekordses Saue Sõnas olen ma ära mainitud kaks korda. Enne valimis on reklaam muidugi hea, näitab et olen pildil."
Selge on see, et inimesed, kes volikogusse kandideerivad, kirjutavad kultuuri, spordi, muusika või muudel sarnastel teemadel ja selles ei ole midagi taunimisväärset. Taunimisväärne on aga see, et ka neutraalsetel teemadel saavad sõna vaid "õigesse seltskonda kuuluvad inimesed".
Selge on see, et inimesed, kes volikogusse kandideerivad, kirjutavad kultuuri, spordi, muusika või muudel sarnastel teemadel ja selles ei ole midagi taunimisväärset. Taunimisväärne on aga see, et ka neutraalsetel teemadel saavad sõna vaid "õigesse seltskonda kuuluvad inimesed".
reede, 16. oktoober 2009
Eesti kõrgepalgaliste linna- ja vallajuhtide edetabel
Tänane ajaleht Äripäev on välja tulnud mitme tabeliga, muu hulgas ka sellisega, kus on kirjas linnapeade ja kõrgemate linnaametnike sissetulekud.
Oleme teadlikud, et kuigi Äripäeva tabeli koostamisel on ajakirjanik kasutanud avalikke andmeid, on paraku tal jäänud vajaka nende tõlgendamise oskusest. Seega, tabel ei ole täiesti adekvaatne, kuid siiski annab võimaluse teatud reservatsioonidega omavalitsuse juhtide sissetulekuid võrrelda.
Saue linn on aga "kõrge" kolmanda koha linnapeade palkade edetabelis igati "ära teeninud", seal ei ole tegemist andmete tõlgendamise oskusega.
Sel teemal kirjutab ka Delfi ning Delfi juhtkirjas on tähelepanu saanud ka Saue linn. Toome selle juhtkirja siin tervikuna lugeda:
JUHTKIRI: Omavalitsejate rasked rahapakid
Delfi, www.DELFI.ee
16. oktoober 2009 12:00
"Mul on jalad mul on pea, mul on küljes käed. Raskeid rahapakkisid siiski silm ei näe," laulis Singer Vinger juba 1980. aastate lõpus. Tänane omavalitsusjuhtide palgaedetabel näitab, et mõni silm ikka näeb küll. Kindlasti on osa neist silmadest oma rahapakid auga välja teeninud. Kindlasti aga mitte kõik.
Igatahes on omavalitsusjuhtide sissetulekut hea mõtlemisaine pühapäevasteks valimisteks valmistuvale Eestimaale. Kui palju läheb teile maksma teie linnapea või vallavanem. Kas ta on oma hinda väärt? Kui palju tema isiklikuks heaoluks kulub maksumaksja raha võrreldes tema teistes omavalitsustes töötavate kolleegidega?
Elu (ja edetabel) tuletab taas kord meelde asjasthuvitatule ammu teada tõsiasja, et juhi sissetulek ei ole tingimata mingi pidi proportsioonis omavalitsuse suuruse, vastutuse hulga ega isegi isiku populaarsusega. Tallinna meer Edgar Savisaar näiteks on tabelis alles kuuendal kohal, temast rohkem teenib isegi erakonnakaaslane Mart Viisitamm Pärnust.
Juba tükk aega on omavalitsuse seas olnud omamoodi müsteeriumiks aga Saue linn, mille linnapea Orm Valtson troonib edetabelis kolmandal kohal, saades peale Riigikogu palkasid ületava palga ka veel Eesti kõige kõvemaid lisatasusid. Naabruses paikneva Saue valla vallavanem Mati Tartu saab aga hakkama üle kolmandiku väiksema palga ning kolm korda väiksemate lisatasudega.
Tervikuna on aga hea teada, kes kui palju maksab. See, kes oma hinda väärt on, on pühapäeval juba valija otsustada.
Oleme teadlikud, et kuigi Äripäeva tabeli koostamisel on ajakirjanik kasutanud avalikke andmeid, on paraku tal jäänud vajaka nende tõlgendamise oskusest. Seega, tabel ei ole täiesti adekvaatne, kuid siiski annab võimaluse teatud reservatsioonidega omavalitsuse juhtide sissetulekuid võrrelda.
Saue linn on aga "kõrge" kolmanda koha linnapeade palkade edetabelis igati "ära teeninud", seal ei ole tegemist andmete tõlgendamise oskusega.
Sel teemal kirjutab ka Delfi ning Delfi juhtkirjas on tähelepanu saanud ka Saue linn. Toome selle juhtkirja siin tervikuna lugeda:
JUHTKIRI: Omavalitsejate rasked rahapakid
Delfi, www.DELFI.ee
16. oktoober 2009 12:00
"Mul on jalad mul on pea, mul on küljes käed. Raskeid rahapakkisid siiski silm ei näe," laulis Singer Vinger juba 1980. aastate lõpus. Tänane omavalitsusjuhtide palgaedetabel näitab, et mõni silm ikka näeb küll. Kindlasti on osa neist silmadest oma rahapakid auga välja teeninud. Kindlasti aga mitte kõik.
Igatahes on omavalitsusjuhtide sissetulekut hea mõtlemisaine pühapäevasteks valimisteks valmistuvale Eestimaale. Kui palju läheb teile maksma teie linnapea või vallavanem. Kas ta on oma hinda väärt? Kui palju tema isiklikuks heaoluks kulub maksumaksja raha võrreldes tema teistes omavalitsustes töötavate kolleegidega?
Elu (ja edetabel) tuletab taas kord meelde asjasthuvitatule ammu teada tõsiasja, et juhi sissetulek ei ole tingimata mingi pidi proportsioonis omavalitsuse suuruse, vastutuse hulga ega isegi isiku populaarsusega. Tallinna meer Edgar Savisaar näiteks on tabelis alles kuuendal kohal, temast rohkem teenib isegi erakonnakaaslane Mart Viisitamm Pärnust.
Juba tükk aega on omavalitsuse seas olnud omamoodi müsteeriumiks aga Saue linn, mille linnapea Orm Valtson troonib edetabelis kolmandal kohal, saades peale Riigikogu palkasid ületava palga ka veel Eesti kõige kõvemaid lisatasusid. Naabruses paikneva Saue valla vallavanem Mati Tartu saab aga hakkama üle kolmandiku väiksema palga ning kolm korda väiksemate lisatasudega.
Tervikuna on aga hea teada, kes kui palju maksab. See, kes oma hinda väärt on, on pühapäeval juba valija otsustada.
reede, 9. oktoober 2009
Lastesõbralikkus avaldub valikutes
Ero Liivik
Ilmunud 23.12.2004 Maalehes
Saue linn on otsustanud investeerida tulevikku läbi laste.
Saue linnale ÜRO lastefondi UNICEF Eesti esinduse poolt antud lastesõbraliku linna tiitel on ühtviisi nii au kui ka kohustus. Jagaksin selle puhul oma mõtteid sellest, mis siis ikkagi muudab ühe linna lastesõbralikuks.
Tegelikult tuleb täna kõikides Eesti linnades ja valdades olla nii lastesõbralik kui võimalik. Vastasel juhul täitub hiljuti demograaf Kalev Katuse sõnastatud ja samuti ÜRO andmetele tuginev pessimistlik prognoos. Ehk kui sündimus Eestis lähima kümnendi jooksul ei tõuse, siis me rahvusena kaome.
Bussiliiklusest lasteaiakohtadeni
Linna lastesõbralikkust ei peaks kitsalt mõistma kui mänguväljakute, rulluisuteede ja rampide, vaba aja või huvikeskuste ning muu taolise rajamist. Kuigi kõik eelnimetatud asjad on ühes linnas väga tähtsad.
Minu kui linnapea jaoks avaldub lastesõbralikkus eeskätt valikutes, mida linna juhtimisel tuleb iga päev kaaluda. Põhimõtteline hoiak, mida ka teistele omavalitsuste juhtidele soovitan, on toetada alternatiivsete küsimuste puhul rohkem lapsesõbralikke variante.
Teema iseenesest ei pruugigi esmapilgul laste või noortega üksüheselt seostuda – näiteks bussiliikluse korraldus. Aga kahtlemata on selle juures vaja arvestada koolide ja lasteaedade töögraafikuid, rääkimata sõidusoodustuste rakendamisest.
Saue linn on otsustanud investeerida tulevikku läbi laste. Käesoleva aasta lõpus valmib meil lasteaia lisakorpus, kokku on siis Saue linna lasteaias kohti ligi 300. Tundub ehk suurushullustusena linna puhul, kus elanikke veidi üle viie tuhande?
Aga vaadakem asja perspektiivis – Saue on juba sisuliselt muutunud Tallinna eeslinnaks. Ühelt poolt lähedus pealinnale ja teisalt rahulik ning küllaga rohelust pakkuv elukeskkond meelitab lähikümnendil Sauele veel inimesi juurde.
Paljud noored pered aga jätaksid meile kolimata, kui neil puuduks kohapeal lasteaiakoha saamise võimalus. Uus lasteaed peab pakkuma koha aga ka nendele peredele, kes juba lasteaiajärjekorras. Ka meie linna iive on sedavõrd kõrge, et lisanduvad lasteaiakohad on juba hädavajadus.
Kindlasti on Tallinna kui tugeva tõmbekeskuse lähedus Saue noortele ka riskifaktoriks. Peame suutma korraldada teismeliste elu väikelinnas sedavõrd võimalusterohkeks, et neil ei tekiks kiusatust minna pealinna lihtsalt ringi uitama ja aega surnuks lööma. Kust libedale teele sattumiseni jääb vaid mõni samm.
Samas seab väikelinna eelarve noorte- ja lastesõbralikkusele omad piirid. Linnavalitsus peab arvestama ka teiste linnas elavate sotsiaalsete rühmadega, nagu pensionärid või üksikud inimesed.
Tähtis on aga arendada võimalusi, mis eri sotsiaalseid gruppe pigem ühendaks kui eraldaks. Näiteks linnapargi korrastamine, sinna nii istumiseks pinkide kui lastele mänguplatside rajamine on just sedasorti ühenduspaik.
Laste soovid tuleb ära kuulata
Olen igati päri UNICEF Eesti presidendi Elle Kulliga – lastesõbralikkuse arendamiseks pole vaja üksnes suuri rahasummasid, vaid eeskätt häid ideid. Saue linnavalitsus on oma elanike küsitluste ning linna Interneti-kodulehekülje kaudu saanud mitmeid väärt mõtteid, mille teostamise eest nüüd siis linnale ka see tunnustus.
Nii nagu pereski, algab ka linnas lastesõbralikkus laste ja noorte mõtete ning soovide tähelepanelikust ärakuulamisest. Sealt edasi tuleb vaid tegutseda, täis vanemlikku hoolt ja innukust.
Ilmunud 23.12.2004 Maalehes
Saue linn on otsustanud investeerida tulevikku läbi laste.
Saue linnale ÜRO lastefondi UNICEF Eesti esinduse poolt antud lastesõbraliku linna tiitel on ühtviisi nii au kui ka kohustus. Jagaksin selle puhul oma mõtteid sellest, mis siis ikkagi muudab ühe linna lastesõbralikuks.
Tegelikult tuleb täna kõikides Eesti linnades ja valdades olla nii lastesõbralik kui võimalik. Vastasel juhul täitub hiljuti demograaf Kalev Katuse sõnastatud ja samuti ÜRO andmetele tuginev pessimistlik prognoos. Ehk kui sündimus Eestis lähima kümnendi jooksul ei tõuse, siis me rahvusena kaome.
Bussiliiklusest lasteaiakohtadeni
Linna lastesõbralikkust ei peaks kitsalt mõistma kui mänguväljakute, rulluisuteede ja rampide, vaba aja või huvikeskuste ning muu taolise rajamist. Kuigi kõik eelnimetatud asjad on ühes linnas väga tähtsad.
Minu kui linnapea jaoks avaldub lastesõbralikkus eeskätt valikutes, mida linna juhtimisel tuleb iga päev kaaluda. Põhimõtteline hoiak, mida ka teistele omavalitsuste juhtidele soovitan, on toetada alternatiivsete küsimuste puhul rohkem lapsesõbralikke variante.
Teema iseenesest ei pruugigi esmapilgul laste või noortega üksüheselt seostuda – näiteks bussiliikluse korraldus. Aga kahtlemata on selle juures vaja arvestada koolide ja lasteaedade töögraafikuid, rääkimata sõidusoodustuste rakendamisest.
Saue linn on otsustanud investeerida tulevikku läbi laste. Käesoleva aasta lõpus valmib meil lasteaia lisakorpus, kokku on siis Saue linna lasteaias kohti ligi 300. Tundub ehk suurushullustusena linna puhul, kus elanikke veidi üle viie tuhande?
Aga vaadakem asja perspektiivis – Saue on juba sisuliselt muutunud Tallinna eeslinnaks. Ühelt poolt lähedus pealinnale ja teisalt rahulik ning küllaga rohelust pakkuv elukeskkond meelitab lähikümnendil Sauele veel inimesi juurde.
Paljud noored pered aga jätaksid meile kolimata, kui neil puuduks kohapeal lasteaiakoha saamise võimalus. Uus lasteaed peab pakkuma koha aga ka nendele peredele, kes juba lasteaiajärjekorras. Ka meie linna iive on sedavõrd kõrge, et lisanduvad lasteaiakohad on juba hädavajadus.
Kindlasti on Tallinna kui tugeva tõmbekeskuse lähedus Saue noortele ka riskifaktoriks. Peame suutma korraldada teismeliste elu väikelinnas sedavõrd võimalusterohkeks, et neil ei tekiks kiusatust minna pealinna lihtsalt ringi uitama ja aega surnuks lööma. Kust libedale teele sattumiseni jääb vaid mõni samm.
Samas seab väikelinna eelarve noorte- ja lastesõbralikkusele omad piirid. Linnavalitsus peab arvestama ka teiste linnas elavate sotsiaalsete rühmadega, nagu pensionärid või üksikud inimesed.
Tähtis on aga arendada võimalusi, mis eri sotsiaalseid gruppe pigem ühendaks kui eraldaks. Näiteks linnapargi korrastamine, sinna nii istumiseks pinkide kui lastele mänguplatside rajamine on just sedasorti ühenduspaik.
Laste soovid tuleb ära kuulata
Olen igati päri UNICEF Eesti presidendi Elle Kulliga – lastesõbralikkuse arendamiseks pole vaja üksnes suuri rahasummasid, vaid eeskätt häid ideid. Saue linnavalitsus on oma elanike küsitluste ning linna Interneti-kodulehekülje kaudu saanud mitmeid väärt mõtteid, mille teostamise eest nüüd siis linnale ka see tunnustus.
Nii nagu pereski, algab ka linnas lastesõbralikkus laste ja noorte mõtete ning soovide tähelepanelikust ärakuulamisest. Sealt edasi tuleb vaid tegutseda, täis vanemlikku hoolt ja innukust.
10. okt. sõidab Sauel Matti buss
Matti Nappus on tellinud Sauele bussi, mis väljub laupäeval linnavalitsuse eest kl 10.30.
Buss sõidab siis Saue teedel-tänavatel ning Matti suhtleb ühistranspordist huvitatud valijaga.
Buss sõidab siis Saue teedel-tänavatel ning Matti suhtleb ühistranspordist huvitatud valijaga.
KULTUURILINN SAUE?
Ilmunud 09.10 Harju Ekspressis
Henn Põlluaas
Saue linnavolikogu arengu-planeerimis ja kultuuri-spordikomisjoni liige
Kirjutasin sellel teemal täpselt neli aastat tagasi Saue Sõnas, kuid kahjuks oleme kultuurilinna tiitlist täna täpselt sama kaugel. Peale raamatukogu ei ole Sauel ühtegi avalikku kultuuriasutust. Puuduvad muuseum, kunstigalerii, kontserdi- ja teatrisaal, kino ja palju muud, mis ühel väikelinnal olemas võiks olla. Puudub isegi linnakeskus, kus eelpoolnimetatud asetseda võiksid.
Nii kasutamegi suures osas naaberlinnades pakutavat. Kuigi paljud maailmamainega muusikud on Sauelgi esinenud ja teatrietendusigi toimub, puuduvad aktiivse tegevuse jaoks võimalused. Gümnaasiumi saal on sedavõrd hõivatud, et vaba aega leida on praktiliselt võimatu, Muusikakooli ehituse, kuhu oli planeeritud kontserdisaal, pani Reformi-IRL´i võimuliit seisma. Kõlakoda on enamiku aastast kasutusest väljas. Kujutav kunst ei leia Sauele üldse teed.
Sauel on vaja oma nägu, millega eristuda. Muusikafestival Visioon on suurepäraseks näiteks, mida nappide vahenditega on võimalik teha. Et seda ja muid üritusi veelgi suurejoonelisemalt korraldada saaks, ei ole utoopia. Näiteks Keila Kultuurikeskus on suutnud vägagi võimsaid projekte läbi viia. Meenutagem Põhjamaade sümfooniaorkestri, segakoor Latvia, kinoekraanide ning erirongidega Keilasse, läbiviidud kontserti. Ütlete, et Sauel ei ole selleks kohta? Just nimelt!
Sauel on vaja kultuurikeskust. Lihtsaim lahendus oleks tühjalt seisva Mööbliaida ärakasutamine. Vähese vaevaga saaks sellest kaasaegse kontserdi-, teatri- ja näitusepaiga, kuhu sobituks ka erinevad huvialategevused. Multifunktsionaalse kultuurikeskuse ehitus peaks olema kindel eesmärk ja paratamatus, mille elluviimiseks tuleb kaasata raha EL struktuurifondidest.
Sauel võiks olla ka muuseum. Koht kuhu külalisi viia, kus tutvustada Saue linna ja ajalugu. Kõige sobilikum selleks on raudteejaam, mis peale mõisa on Saue ajalooliselt tähelepanuväärseim hoone. Eeskujuks võiks olla Nõmme muuseum, mis lisaks ajaloo tutvustamisele täidab näituste, seminaride, kammerkontsertide ja muude ürituste läbiviimise ülesannet. Raudteejaama saab vajadusel laiendada pööningu väljaehitamise ja ka hoonega hästisobiva, stiilse ja modernse juurdeehituse näol. Eesti Raudtee on valmis hoonet linnale andma.
Samm kultuurilinna poole võiks olla ka suviste kunstinädalate korraldamine. Kutsudes siia skulptoreid, nii Eestist kui mujalt, saaksime rahva silme all valmivad tööd seada linna kaunistama. Üritusega võiks siduda erinevaid vabaõhukontserte ja etendusi, näitusi ning muid üritusi, andmaks sellele lisaulatust. Miks mitte korraldada Saue suveteatri festival?
Linnakultuuri juurde kuulub ka miljöö ja linnakujundus. Alustada tuleks väikestest asjadest, mis kaunistavad linnaruumi: lillekastidest, istepinkidest, suuna- ja infoviitade süsteemist, prügikastidest jne. Igaüks, kes on vähegi ringi rännanud teab, kuivõrd olulist osa omab linnamiljöö kauniks ja koduseks muutmisel haljastus ja värvirõõmsad lilled. Mõndagi on tehtud, linnapargiga on alustatud, kuid sellest on vähe.
Peame mõtlema pikas perspektiivis - mis pakub inimestele huvi, mis teeb linnast ligitõmbava. Hädavajalik on linna keskuse väljakujundamine. „Tänu” kunagistele erastamistele on meil kesklinna asemel laod ja angaarid. Keskus vajab erinevaid ärisid, hubaseid kohvikuid, vaba aja veetmise kohti, hotelli jne. Huvitavat ja ilusat arhitektuuri, mida meil pole. Et turistil ja möödasõitjal oleks põhjust Sauele sisse põigata. Et sauelastel endil oleks mõnus ja kodune. Kas linn peaks laod ja nende aluse maa tagasi ostma?
Kultuurne keskkond harib ja kasvatab, tekitab harjumuse tarbida kultuuri ja ka vajaduse seda luua. Lisades võimalusi enda arendamiseks, kasvatame põlvkonda, kes teab mida hinnata ja millest hoiduda. Sellesse investeeritud raha ei ole raisatud raha.
Sauel elab palju toredaid, võimekaid ja intelligentseid inimesi, kellel on kindlasti huvitavaid visioone Saue arendamiseks ja kes heal meelel rakendaks oma ideid. Miks ei võiks Sauest saada ka kultuurilinn?
- - - -
Saue Sõna keeldus H. Põlluaasa kultuuriteemalist artiklit avaldamast väites, et tegemist olevat valimispropagandaga. Tegelik põhjus on ilmselt selles, et autor kuulub valimisliitu Kindlad tegijad- uus tulevik. Samal ajal kui igas lehenumbris avaldatakse võimukoalitsiooni kandidaate kiitvaid kirjutisi ja nende poliitagitsiooni, ei ole sõna saanud ükski vastaskandidaat. Sellega rikutakse linnavalitsuse poolt jämedalt ja järjekindlalt võrdse kohtlemise printsiipi.
(Vaata ka Vabaühenduste manifest 2009. aasta kohalike valimiste eel
kus on muu hulgas kirjas:
· Maksumaksja poolt ülal peetavad meediakanalid peavad olema võrdsetel tingimustel kättesaadavad kõigile valimistel osalevatele nimekirjadele ja üksikkandidaatidele.
· Avalikke vahendeid, välja arvatud erakondadele riigieelarvest määratud tegevustoetus, kasutatakse vaid tingimustel, mis on kättesaadavad ka teistele valimistel osalevatele nimekirjadele ja üksikkandidaatidele.)
Henn Põlluaas
Saue linnavolikogu arengu-planeerimis ja kultuuri-spordikomisjoni liige
Kirjutasin sellel teemal täpselt neli aastat tagasi Saue Sõnas, kuid kahjuks oleme kultuurilinna tiitlist täna täpselt sama kaugel. Peale raamatukogu ei ole Sauel ühtegi avalikku kultuuriasutust. Puuduvad muuseum, kunstigalerii, kontserdi- ja teatrisaal, kino ja palju muud, mis ühel väikelinnal olemas võiks olla. Puudub isegi linnakeskus, kus eelpoolnimetatud asetseda võiksid.
Nii kasutamegi suures osas naaberlinnades pakutavat. Kuigi paljud maailmamainega muusikud on Sauelgi esinenud ja teatrietendusigi toimub, puuduvad aktiivse tegevuse jaoks võimalused. Gümnaasiumi saal on sedavõrd hõivatud, et vaba aega leida on praktiliselt võimatu, Muusikakooli ehituse, kuhu oli planeeritud kontserdisaal, pani Reformi-IRL´i võimuliit seisma. Kõlakoda on enamiku aastast kasutusest väljas. Kujutav kunst ei leia Sauele üldse teed.
Sauel on vaja oma nägu, millega eristuda. Muusikafestival Visioon on suurepäraseks näiteks, mida nappide vahenditega on võimalik teha. Et seda ja muid üritusi veelgi suurejoonelisemalt korraldada saaks, ei ole utoopia. Näiteks Keila Kultuurikeskus on suutnud vägagi võimsaid projekte läbi viia. Meenutagem Põhjamaade sümfooniaorkestri, segakoor Latvia, kinoekraanide ning erirongidega Keilasse, läbiviidud kontserti. Ütlete, et Sauel ei ole selleks kohta? Just nimelt!
Sauel on vaja kultuurikeskust. Lihtsaim lahendus oleks tühjalt seisva Mööbliaida ärakasutamine. Vähese vaevaga saaks sellest kaasaegse kontserdi-, teatri- ja näitusepaiga, kuhu sobituks ka erinevad huvialategevused. Multifunktsionaalse kultuurikeskuse ehitus peaks olema kindel eesmärk ja paratamatus, mille elluviimiseks tuleb kaasata raha EL struktuurifondidest.
Sauel võiks olla ka muuseum. Koht kuhu külalisi viia, kus tutvustada Saue linna ja ajalugu. Kõige sobilikum selleks on raudteejaam, mis peale mõisa on Saue ajalooliselt tähelepanuväärseim hoone. Eeskujuks võiks olla Nõmme muuseum, mis lisaks ajaloo tutvustamisele täidab näituste, seminaride, kammerkontsertide ja muude ürituste läbiviimise ülesannet. Raudteejaama saab vajadusel laiendada pööningu väljaehitamise ja ka hoonega hästisobiva, stiilse ja modernse juurdeehituse näol. Eesti Raudtee on valmis hoonet linnale andma.
Samm kultuurilinna poole võiks olla ka suviste kunstinädalate korraldamine. Kutsudes siia skulptoreid, nii Eestist kui mujalt, saaksime rahva silme all valmivad tööd seada linna kaunistama. Üritusega võiks siduda erinevaid vabaõhukontserte ja etendusi, näitusi ning muid üritusi, andmaks sellele lisaulatust. Miks mitte korraldada Saue suveteatri festival?
Linnakultuuri juurde kuulub ka miljöö ja linnakujundus. Alustada tuleks väikestest asjadest, mis kaunistavad linnaruumi: lillekastidest, istepinkidest, suuna- ja infoviitade süsteemist, prügikastidest jne. Igaüks, kes on vähegi ringi rännanud teab, kuivõrd olulist osa omab linnamiljöö kauniks ja koduseks muutmisel haljastus ja värvirõõmsad lilled. Mõndagi on tehtud, linnapargiga on alustatud, kuid sellest on vähe.
Peame mõtlema pikas perspektiivis - mis pakub inimestele huvi, mis teeb linnast ligitõmbava. Hädavajalik on linna keskuse väljakujundamine. „Tänu” kunagistele erastamistele on meil kesklinna asemel laod ja angaarid. Keskus vajab erinevaid ärisid, hubaseid kohvikuid, vaba aja veetmise kohti, hotelli jne. Huvitavat ja ilusat arhitektuuri, mida meil pole. Et turistil ja möödasõitjal oleks põhjust Sauele sisse põigata. Et sauelastel endil oleks mõnus ja kodune. Kas linn peaks laod ja nende aluse maa tagasi ostma?
Kultuurne keskkond harib ja kasvatab, tekitab harjumuse tarbida kultuuri ja ka vajaduse seda luua. Lisades võimalusi enda arendamiseks, kasvatame põlvkonda, kes teab mida hinnata ja millest hoiduda. Sellesse investeeritud raha ei ole raisatud raha.
Sauel elab palju toredaid, võimekaid ja intelligentseid inimesi, kellel on kindlasti huvitavaid visioone Saue arendamiseks ja kes heal meelel rakendaks oma ideid. Miks ei võiks Sauest saada ka kultuurilinn?
- - - -
Saue Sõna keeldus H. Põlluaasa kultuuriteemalist artiklit avaldamast väites, et tegemist olevat valimispropagandaga. Tegelik põhjus on ilmselt selles, et autor kuulub valimisliitu Kindlad tegijad- uus tulevik. Samal ajal kui igas lehenumbris avaldatakse võimukoalitsiooni kandidaate kiitvaid kirjutisi ja nende poliitagitsiooni, ei ole sõna saanud ükski vastaskandidaat. Sellega rikutakse linnavalitsuse poolt jämedalt ja järjekindlalt võrdse kohtlemise printsiipi.
(Vaata ka Vabaühenduste manifest 2009. aasta kohalike valimiste eel
kus on muu hulgas kirjas:
· Maksumaksja poolt ülal peetavad meediakanalid peavad olema võrdsetel tingimustel kättesaadavad kõigile valimistel osalevatele nimekirjadele ja üksikkandidaatidele.
· Avalikke vahendeid, välja arvatud erakondadele riigieelarvest määratud tegevustoetus, kasutatakse vaid tingimustel, mis on kättesaadavad ka teistele valimistel osalevatele nimekirjadele ja üksikkandidaatidele.)
kolmapäev, 7. oktoober 2009
VABAÜHENDUSTE MANIFEST 2009. AASTA KOHALIKE VALIMISTE EEL
Eesti vabaühendused pöörduvad kohalikesse volikogudesse kandideerijate poole ettepanekutega tegevusteks, mida nad valituks osutununa saavad omalt poolt ette võtta, et aidata kaasa vabaühenduste ja kodanikuühiskonna tugevnemisele ning ühenduste ja omavalitsuste koostöö paranemisele.
Vabaühendused ei pürgi asendama esindusdemokraatiat ega vaidlusta valitud võimuesindajate kohustust ja õigust otsuseid teha. Teame hästi, et ühiskonnas on erinevaid huve ning ükski grupp ei saa pretendeerida absoluutse tõe esindamisele. Küll aga olemekindlad, et meie kogemused, teadmised ja oskused saavad olla abiks kohaliku omavalitsuse töös ning koos tegutsedes suudame oma kodukoha elu paremaks muuta.
Manifesti esimeseks osaks on hea valimistava, mille järgimine aitab kaasa ausale valimisvõitlusele ning võimaldab valijatel teha asjatundlik valik erinevate platvormide ja kandidaatide vahel.
Teises osas teeme ettepanekuid tegevusteks, mis aitavad kaasa kodanikuühiskonna ja vabaühenduste tugevnemisele ning omavalitsuste ja ühenduste koostööle. EMSLi eestvedamisel ja teisi vabaühendusi kaasates on koostatud üle-eestilised soovitused kõigile omavalitsustele ning mitmetes linnades ja valdades on kohalikud ühendused lisanud omapoolseid ettepanekuid.
Oleme valmis kohtuma kõigi kandidaatidega, et ettepanekuid lähemalt selgitada ja arutada, ning loodame, et hea koostöö jääb püsima ka pärast valimisi.
1. HEA VALIMISTAVA
Valimiskampaania rahastamine on läbipaistev
· Kõik valimiskampaaniaga seotud kulud rahastatakse üksnes erakonna, valimisliidu või kandidaadi eelarve kaudu, mis avalikustatakse pärast valimisi.
Avalikku võimu ei kuritarvitata
· Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutustes mittepoliitilistel ametikohtadel töötavad isikud ei osale oma tööajast ühegi nimekirja või kandidaadi valimiskampaanias.
· Maksumaksja poolt ülal peetavad meediakanalid peavad olema võrdsetel tingimustel kättesaadavad kõigile valimistel osalevatele nimekirjadele ja üksikkandidaatidele.
· Avalikke vahendeid, välja arvatud erakondadele riigieelarvest määratud tegevustoetus, kasutatakse vaid tingimustel, mis on kättesaadavad ka teistele valimistel osalevatele nimekirjadele ja üksikkandidaatidele.
Valimiskampaania keskendub sisulistele küsimustele
· Valimiskampaania teemaringi määrab ühiskondlik olulisus, mitte lihtsus ja atraktiivsus
· Hoidutakse valijate hirmutamisest ja äraostmisest ning rahvusliku, sotsiaalse, rassilise või muu grupikuuluvuse kaudu vastuseisu õhutamisest
· Valimisreklaamile eelistatakse kampaanias kohtumisi valijatega, väitlusi, artikleid ja vestlussaateid.
· Valimislubadused on seotud valitava esinduskogu pädevusega, keskenduvad enam plaanitavale poliitikale, mitte mõne konkreetse isiku või grupi headele või halbadele omadustele
· Rahaliselt hinnatava valimislubaduse puhul tuuakse välja nende maksumus ja tuluallikas
Kandidaatide poliitilised vaated ja seisukohad on avalikud
· Kandidaadid ei varja oma erakondlikku kuuluvust ega poliitilisi vaateid, samuti seotust erinevate huvigruppidega
· Valimisnimekirja kantud kandidaadid teatavad hiljemalt aktiivse valimisagitatsiooni alguseks avalikult, kas nad asuvad valituks osutumise korral esinduskogusse tööle.
2. VABAÜHENDUSTE JA OMAVALITSUSTE KOOSTÖÖ
On väga oluline, et vabaühenduste ja omavalitsuste koostöö ei tugineks isiklikele või poliitilistele suhetele, vaid ühtsetele läbi arutatud ja kokku lepitud põhimõtetele. Pidades silmas aktiivsete kodanike pealekasvu, tuleks erilist rõhku pöörata noorte osaluse ja omaalgatuse soodustamisele, sh. õpilasesinduste ja noorteühingute toetamisele.
Kaasamine
Vabaühendustel on teadmisi, oskusi ja kogemusi, mille arvestamine võimaldab teha paremaid otsuseid, vältida vigu ja saavutada nende inimeste toetust, kellest sõltub otsuste elluviimise edukus. Kaasamine ei tähenda üksnes informeerimist, vaid ka teise poole ettepanekute vastu huvi tundmist, kuulamist ja arvestamist. Eriti oluline on kaasamine arengukavade, planeeringute, eelarvete ja teiste otsuste tegemisel, millel on pikaajaline mõju kohalikule elule.
Meie ettepanekud:
· Koostöös vabaühendustega leppida igas linnas ja vallas kokku reeglites, kuidas toimub avalikkuse ja ühenduste kaasamine omavalitsuse otsustesse ning teha need reeglid avalikuks. Eeskuju saab võtta kaasamise heast tavast (www.ngo.ee/kaasamine).
· Luua volikogu juurde töögruppe, nagu külavanemate ümarlaud, noorte- või eakate volikogud vms, kellega läbi arutada neid puudutavad otsused. Kaasata volikogu komisjonidesse ka ühenduste esindajaid.
· Kaasamisel pidada eriliselt silmas vähemate osalemisvõimalustega inimesi (nt. keskusest kaugemal elavate või puuetega inimeste ligipääs). Kasutada erinevaid kaasamismeetodeid, loomaks eri vajadustele ja võimalustele vastavaid osalemise viise ning ergutamaks osalemist.
Avalike teenuste lepinguline üleandmine
Esindades ise sihtgruppe, kes vastavat teenust tarbivad, on vabaühendused sageli kompetentsemad, inimlähedasemad ja paindlikumad organisatsioonid teenuste pakkumiseks. Motiveeritud ühenduste abil on võimalik mitmeid vajalikke teenuseid säilitada või taastada ning tagada hea kvaliteet mõistliku hinnaga.
Meie ettepanekud:
· Koostöös vabaühendustega selgitada välja vajadused ja nõudluse ulatus vajalike teenuste osas, analüüsida, milliseid teenuseid saab ja oleks vaja lepinguliselt ühendustele üle anda ning sõlmida vastavad kokkulepped.
· Koostöös vabaühendustega koostada avalike teenuste üleandmise põhimõtted ja teha need avalikuks. Eeskuju saab võtta avalike teenuste üleandmise heast tavast (www.ngo.ee/teenused).
· Aidata kaasa rahastusvõimaluste, ruumide ja inventari leidmiseks uute avalike teenuste väljatöötamisel. Samuti nõustada äriplaani koostamist või abistada juriidilistes küsimustes.
Vabaühenduste tegevuste rahastamine
Vabaühendused saavad oma tegevusteks raha erinevatest allikatest: liikmemaksudest, annetustest, toodete või teenuste müügist, projekti- ja tegevustoetustest jms. Kui ühenduse tegevus teenib avalikke huvisid, on õige ja vajalik selle toetamine avaliku võimu eelarvest.
Meie ettepanekud:
· Koostöös vabaühendustega leppida kokku rahastamise põhimõtted ja teha need avalikuks. Eeskuju saab võtta rahastamise hea tava tööversioonist (www.ngo.ee/rahastamine).
· Lisaks ühenduste projektirahastamisele töötada välja tegevustoetuste eraldamise kord, millega aidata kaasa organisatsioonide tegutsemissuutlikkuse kasvule.
· Avalikustada omavalitsuse kodulehel kõik vabaühendustele tehtud rahaeraldised koos hilisema aruandlusega, tagamaks läbipaistvust ja avalikkuse kontrolli.
Muud toetustegevused
Meie ettepanekud:
· Luua andmebaas kõigist vallas või linnas tegutsevatest vabaühendustest, sh. seltsingutest, koos nende tegevusala ja kontaktandmetega ning teha see omavalitsuse kodulehel avalikuks.
· Luua vabaühendustele võimalus kajastada oma tegevusi kohaliku omavalitsuse infokanalites (kodulehekülg, valla- või linnaleht jms)
· Kiita ja tunnustada tegusamaid vabaühendusi ja tuua neid avalikult eeskujuks, et innustada üha enamaid kogukondi tegutsema.
· Määrata kindel töötaja, kelle ülesandeks on kaasamise korraldamine omavalitsuse otsuste vastuvõtmisse ning muu suhtlemine vabaühendustega, välistamaks inimeste jooksutamist ja segadusi info liikumisega.
· Informeerida ja koolitada ametnikke ja volikogu liikmeid vabaühenduste olemuse, tegutsemise ja paremate praktikate osas, korraldada ühiseid ettevõtmisi, mille käigus on nii omavalitsusel kui ka ühendustel võimalik teise poole tööga kursis olla.
· Korraldada tõhusat infovahetust: selgitada vabaühendustele, millised on erinevate valdkondade riiklikud suundumused ning viia kohalike ühenduste ja kogukondade vajaduste kohta informatsiooni riiklikule tasandile.
· Lähtuda ühendustega koostööd tehes põhimõttest „usalda, aga kontrolli“, mis tähendab bürokraatia vähendamist nõuete osas, samal ajal tundes huvi nende ettevõtmiste suhtes. Vabaühendused ja kogukonnad on tegusad ja abivalmid, kui neid rohkem usaldada ja nende tegemisi moraalselt toetada. Huvi ülesnäitamine kohaliku omavalitsuse poolt annab tuge ühenduste ettevõtmistele.
Vabaühendused ei pürgi asendama esindusdemokraatiat ega vaidlusta valitud võimuesindajate kohustust ja õigust otsuseid teha. Teame hästi, et ühiskonnas on erinevaid huve ning ükski grupp ei saa pretendeerida absoluutse tõe esindamisele. Küll aga olemekindlad, et meie kogemused, teadmised ja oskused saavad olla abiks kohaliku omavalitsuse töös ning koos tegutsedes suudame oma kodukoha elu paremaks muuta.
Manifesti esimeseks osaks on hea valimistava, mille järgimine aitab kaasa ausale valimisvõitlusele ning võimaldab valijatel teha asjatundlik valik erinevate platvormide ja kandidaatide vahel.
Teises osas teeme ettepanekuid tegevusteks, mis aitavad kaasa kodanikuühiskonna ja vabaühenduste tugevnemisele ning omavalitsuste ja ühenduste koostööle. EMSLi eestvedamisel ja teisi vabaühendusi kaasates on koostatud üle-eestilised soovitused kõigile omavalitsustele ning mitmetes linnades ja valdades on kohalikud ühendused lisanud omapoolseid ettepanekuid.
Oleme valmis kohtuma kõigi kandidaatidega, et ettepanekuid lähemalt selgitada ja arutada, ning loodame, et hea koostöö jääb püsima ka pärast valimisi.
1. HEA VALIMISTAVA
Valimiskampaania rahastamine on läbipaistev
· Kõik valimiskampaaniaga seotud kulud rahastatakse üksnes erakonna, valimisliidu või kandidaadi eelarve kaudu, mis avalikustatakse pärast valimisi.
Avalikku võimu ei kuritarvitata
· Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutustes mittepoliitilistel ametikohtadel töötavad isikud ei osale oma tööajast ühegi nimekirja või kandidaadi valimiskampaanias.
· Maksumaksja poolt ülal peetavad meediakanalid peavad olema võrdsetel tingimustel kättesaadavad kõigile valimistel osalevatele nimekirjadele ja üksikkandidaatidele.
· Avalikke vahendeid, välja arvatud erakondadele riigieelarvest määratud tegevustoetus, kasutatakse vaid tingimustel, mis on kättesaadavad ka teistele valimistel osalevatele nimekirjadele ja üksikkandidaatidele.
Valimiskampaania keskendub sisulistele küsimustele
· Valimiskampaania teemaringi määrab ühiskondlik olulisus, mitte lihtsus ja atraktiivsus
· Hoidutakse valijate hirmutamisest ja äraostmisest ning rahvusliku, sotsiaalse, rassilise või muu grupikuuluvuse kaudu vastuseisu õhutamisest
· Valimisreklaamile eelistatakse kampaanias kohtumisi valijatega, väitlusi, artikleid ja vestlussaateid.
· Valimislubadused on seotud valitava esinduskogu pädevusega, keskenduvad enam plaanitavale poliitikale, mitte mõne konkreetse isiku või grupi headele või halbadele omadustele
· Rahaliselt hinnatava valimislubaduse puhul tuuakse välja nende maksumus ja tuluallikas
Kandidaatide poliitilised vaated ja seisukohad on avalikud
· Kandidaadid ei varja oma erakondlikku kuuluvust ega poliitilisi vaateid, samuti seotust erinevate huvigruppidega
· Valimisnimekirja kantud kandidaadid teatavad hiljemalt aktiivse valimisagitatsiooni alguseks avalikult, kas nad asuvad valituks osutumise korral esinduskogusse tööle.
2. VABAÜHENDUSTE JA OMAVALITSUSTE KOOSTÖÖ
On väga oluline, et vabaühenduste ja omavalitsuste koostöö ei tugineks isiklikele või poliitilistele suhetele, vaid ühtsetele läbi arutatud ja kokku lepitud põhimõtetele. Pidades silmas aktiivsete kodanike pealekasvu, tuleks erilist rõhku pöörata noorte osaluse ja omaalgatuse soodustamisele, sh. õpilasesinduste ja noorteühingute toetamisele.
Kaasamine
Vabaühendustel on teadmisi, oskusi ja kogemusi, mille arvestamine võimaldab teha paremaid otsuseid, vältida vigu ja saavutada nende inimeste toetust, kellest sõltub otsuste elluviimise edukus. Kaasamine ei tähenda üksnes informeerimist, vaid ka teise poole ettepanekute vastu huvi tundmist, kuulamist ja arvestamist. Eriti oluline on kaasamine arengukavade, planeeringute, eelarvete ja teiste otsuste tegemisel, millel on pikaajaline mõju kohalikule elule.
Meie ettepanekud:
· Koostöös vabaühendustega leppida igas linnas ja vallas kokku reeglites, kuidas toimub avalikkuse ja ühenduste kaasamine omavalitsuse otsustesse ning teha need reeglid avalikuks. Eeskuju saab võtta kaasamise heast tavast (www.ngo.ee/kaasamine).
· Luua volikogu juurde töögruppe, nagu külavanemate ümarlaud, noorte- või eakate volikogud vms, kellega läbi arutada neid puudutavad otsused. Kaasata volikogu komisjonidesse ka ühenduste esindajaid.
· Kaasamisel pidada eriliselt silmas vähemate osalemisvõimalustega inimesi (nt. keskusest kaugemal elavate või puuetega inimeste ligipääs). Kasutada erinevaid kaasamismeetodeid, loomaks eri vajadustele ja võimalustele vastavaid osalemise viise ning ergutamaks osalemist.
Avalike teenuste lepinguline üleandmine
Esindades ise sihtgruppe, kes vastavat teenust tarbivad, on vabaühendused sageli kompetentsemad, inimlähedasemad ja paindlikumad organisatsioonid teenuste pakkumiseks. Motiveeritud ühenduste abil on võimalik mitmeid vajalikke teenuseid säilitada või taastada ning tagada hea kvaliteet mõistliku hinnaga.
Meie ettepanekud:
· Koostöös vabaühendustega selgitada välja vajadused ja nõudluse ulatus vajalike teenuste osas, analüüsida, milliseid teenuseid saab ja oleks vaja lepinguliselt ühendustele üle anda ning sõlmida vastavad kokkulepped.
· Koostöös vabaühendustega koostada avalike teenuste üleandmise põhimõtted ja teha need avalikuks. Eeskuju saab võtta avalike teenuste üleandmise heast tavast (www.ngo.ee/teenused).
· Aidata kaasa rahastusvõimaluste, ruumide ja inventari leidmiseks uute avalike teenuste väljatöötamisel. Samuti nõustada äriplaani koostamist või abistada juriidilistes küsimustes.
Vabaühenduste tegevuste rahastamine
Vabaühendused saavad oma tegevusteks raha erinevatest allikatest: liikmemaksudest, annetustest, toodete või teenuste müügist, projekti- ja tegevustoetustest jms. Kui ühenduse tegevus teenib avalikke huvisid, on õige ja vajalik selle toetamine avaliku võimu eelarvest.
Meie ettepanekud:
· Koostöös vabaühendustega leppida kokku rahastamise põhimõtted ja teha need avalikuks. Eeskuju saab võtta rahastamise hea tava tööversioonist (www.ngo.ee/rahastamine).
· Lisaks ühenduste projektirahastamisele töötada välja tegevustoetuste eraldamise kord, millega aidata kaasa organisatsioonide tegutsemissuutlikkuse kasvule.
· Avalikustada omavalitsuse kodulehel kõik vabaühendustele tehtud rahaeraldised koos hilisema aruandlusega, tagamaks läbipaistvust ja avalikkuse kontrolli.
Muud toetustegevused
Meie ettepanekud:
· Luua andmebaas kõigist vallas või linnas tegutsevatest vabaühendustest, sh. seltsingutest, koos nende tegevusala ja kontaktandmetega ning teha see omavalitsuse kodulehel avalikuks.
· Luua vabaühendustele võimalus kajastada oma tegevusi kohaliku omavalitsuse infokanalites (kodulehekülg, valla- või linnaleht jms)
· Kiita ja tunnustada tegusamaid vabaühendusi ja tuua neid avalikult eeskujuks, et innustada üha enamaid kogukondi tegutsema.
· Määrata kindel töötaja, kelle ülesandeks on kaasamise korraldamine omavalitsuse otsuste vastuvõtmisse ning muu suhtlemine vabaühendustega, välistamaks inimeste jooksutamist ja segadusi info liikumisega.
· Informeerida ja koolitada ametnikke ja volikogu liikmeid vabaühenduste olemuse, tegutsemise ja paremate praktikate osas, korraldada ühiseid ettevõtmisi, mille käigus on nii omavalitsusel kui ka ühendustel võimalik teise poole tööga kursis olla.
· Korraldada tõhusat infovahetust: selgitada vabaühendustele, millised on erinevate valdkondade riiklikud suundumused ning viia kohalike ühenduste ja kogukondade vajaduste kohta informatsiooni riiklikule tasandile.
· Lähtuda ühendustega koostööd tehes põhimõttest „usalda, aga kontrolli“, mis tähendab bürokraatia vähendamist nõuete osas, samal ajal tundes huvi nende ettevõtmiste suhtes. Vabaühendused ja kogukonnad on tegusad ja abivalmid, kui neid rohkem usaldada ja nende tegemisi moraalselt toetada. Huvi ülesnäitamine kohaliku omavalitsuse poolt annab tuge ühenduste ettevõtmistele.
teisipäev, 6. oktoober 2009
Poliitilisest vastutusest
Henn Põlluaas
Saue linnavolikogu arengu-planeerimis- ja kultuuri-spordikomisjoni liige
Peale eurovalimisi, kus erakonnad pidid taluma häbistavat allajäämist kahele sõltumatule üksikkandidaadile, kerkis diskussioon omavalitsuste apoliitilisest juhtimisest laiemalt. Suurparteid on seda ideed igati naeruvääristada püüdnud. Enamasti on välja tuldud väitega: kui puudub parteiline/poliitiline juhtimine, puuduvat ka vastutus.
Mida kujutab endast siis poliitiline vastutus, kuidas see on sätestatud ja rakendatud? Vastavat seadusetähte otsida pole mõtet. Parteid on „unustanud“, et mitte ühegi tasandi rahvaesindajad, ei omavalitsustes ega Riigikogus, ei vastuta poliitiliselt millegi eest. Seaduse järgi ei ole nad seotud oma mandaadiga ega ole ka tagasikutsutavad. Kuni nende tegevuses ei ole tuvastatud kuritegelikke elemente võivad nad teha tobedaid ja kahjulikke otsuseid ning rikkuda oma lubadusi kuitahes palju. Poliitilise vastutuse mehhanism tagasisidena, tulenedes valimistsükli perioodist, on iseenesest niivõrd hilinev, et ta lihtsalt ei tööta. Pealegi mängivad kõik parteid valimistel just nimelt unustusele ja valijate võitmisele uute mesijuttudega.
Kuna juhtimine on oma olemuselt professionaalne tegevus ükskõik millises valdkonnas, peaksime küsima: millised on parteilaste kui omavalitsusjuhtide professionaalsed omadused võrreldes mitteparteilastega? Kas partei liikmelisus annab a`priori midagi juurde? Annab aususe, tarkuse ja südametunnistuse? Loomulikult mitte. See annab hoopis võimaluse kanda halvad otsused ja kompetentsipuuduse parteipoliitika või peakontori tahte arvele ja vastupidi. Tagajärjeks on vastutamatus, poliitilistel või selle taha varjatud isiklikel eesmärkidel läbiviidud umbusaldusavaldused ja võimupöörded. Ükski valimisliit ei saa kõrgemate jõudude selja taha pugeda.
Tegelikkuses ei ole parteilis-poliitiline vastutus midagi muud kui vastutus ainult oma erakonna propagandaliinist ja apologeetikast kinnipidamise eest. Tegeliku vastutusega küündimatuse, lauslolluste või tegematajätmiste eest pole sel absoluutselt mingit pistmist. Näiteid poliitilise vastutuse võtmisest leiab pea kahekümne iseseisvusaasta jooksul vaid üksikud, sedagi mitte parteitasandil vaid vaid mõne üksiku parteiliikme poolt.
Parteide legitiimsus ja vastutus rahva ees ei ole suurem valimisliitude või üksikkandidaatide omast. Vastupidi, valimisliidud on vabad peakorterite poliitilisest survest ning saavad lähtuda vaid kohalikest oludest ja vajadustest. Väga paljusid Eesti omavalitsusi juhivad edukalt just nimelt valimisliidud. Lõppkokkuvõttes on omavalitsuste arengu ja asjaajamise tagamisel tähtis kompetentsus, professionaalsus ja juhtide head isikuomadused, mitte parteiline kuuluvus, mis toob endaga kaasa hoopis igapäevaelu politiseerimise ja sundparteistamise, mille tagajärjed on hästi nähtavad ka Sauel.
Diskussiooni apoliitilist juhtimisest liitus suvel Andres Herkel, kes tõi Delfis esile praeguse sundparteistumise ja ametnikkonna ülepolitiseerituse negatiivsed küljed. Sellega tuleb igati nõustuda. Igapäevaelu ja asjaajamise politiseerimine ei ole normaalne. Valimisliitude poolt sellist ohtu ei varitse. Herkeli sõnul tuleks Eestile kasuks see, kui võimalikult palju kodanikke astuks erakondade liikmeks, lööks kaasa nende poliitika kujundamises, muutes sellega erakonnad ja erakonnasisese demokraatia tõsiseltvõetavaks.
Osaliselt on tal õigus. Kõigi parteide liikmete arv kokku moodustab kodanikkonnast vaid tühise osa. Valdav enamus rahvast on apoliitiline. Erakonnad omaksid suuremat kaalu ja oleksid tõsiseltvõetavamad, kui neisse kuuluks enam inimesi. Teisalt puudub aga igasugune alus arvata, et juhtimine muutuks sellest demokraatlikumaks, sest kes on neil seni keelanud olla demokraatlik. Tänased erakonnad on näidanud hoopis oma partokraatialembust ning pahatihti võimetust või tahtmatust tegeleda Eesti riigi, rahva ja kohalike huvide kaitsmisega. Prevaleerivaks on muutunud parteide ja -ladvikute ning neisse kuuluvate omavalitsusjuhtide eri- ja erahuvid. Nii kohalikul kui riiklikul tasandi tehakse kõik, et pääseda võimu ja raha juurde. Raha muudetakse jälle võimuks ja võim rahaks. Näite otsimiseks ei ole taas vaja Sauelt kaugemale minna - terve linn on muudetud teatud parteilis-poliitilise kildkonna rahasampoks.
Et võimule pääseda peavad erakonnad saama võimalikult paljude kodanike hääled. Kodanikkond on aga piiratud, nende eelistused välja kujunenud ning rohkem kui kolmandik ei poolda ühtegi erakonda. Kus peitub väljapääs? Suurparteid on leidnud selle valimisliitude keelustamises Riigikogu valimistel (KOV tasandil kukkus see õiguskantsleri vastuseisu tõttu läbi) ja kodanikkonna laiendamises kodakondsuse valikuta jagamise teel. Üheksakümnendate aastate algusest on kasvatatud valijate arvu tervelt kolmandiku võrra. Tegelikkuses on sellega kasvanud peamiselt Keskerakonna elektoraat, kellel on venelaste seas üle 80% toetus.
Kohalike omavalitsuste tasandil on mindud veelgi kaugemale - KOV valimistel võivad osaleda ka välismaaalased, eeskätt meie suhtes vaenulikult käituva Venemaa kodanikud ning kandideerijatel ei ole kohustuslik osata eesti keeltki. Valimisõigus on ka nn. kodakondsuseta isikutel, kes näitavad tahtmatust olla Eesti kodanikud, kuid vankumatut tahet saada osa kodanikele mõeldud õigustest ja hüvedest. Muuseas, rahvusvaheliste seaduste järgi on ka nemad Vene kodanikud. Seega on valimisõigus ca. kahesaja viiekümnel tuhandel Vene kodanikul. Lätis näiteks sellist praktikat ei tunta.
Kõikjal ei ole selle tagajärjed tuntavad, ka Sauel mitte, kuid, “tänu” sellele on Kirde-Eesti linnade ja meie pealinna volikogud paika pandud eeskätt välismaalaste poolt. Neis istuvad umbkeelsed volinikud ning seal ei ole võimu juurde enam kohta isegi erakondadele, kes kehtiva korra on kehtestanud. Kui Eesti kodanikud ei vali oma kohalike omavalitsuste juhtegi enam ise, kui kaua saame siis veel rääkida rahvusriigist ja enesemääramisõigusest? Kas tõesti räägib sellise olukorra tekitamine parteide poliitilisest vastutusest?
Poliitilisest vastutusest kõikidel tasanditel saame rääkida vaid siis, kui vastutusevõtjad on ausad, eetilised ja moraalsed inimesed. Kes ei poe kellegi ega millegi taha ning tahavad teha oma tööd parimal võimalikul viisil. Väites, et valimisliitudel puuduvat vastutus, tähendab kõigi neisse kuuluvate inimeste ja nende valijate tembeldamist vastutustundetuteks. See ei pea paika. Pigem kõneleb valimisliitude rohkus ja edu valijate rahulolematusest olemasolevate parteide ja nende vastutamatusega.
Seda näitab ka statistika. 18. oktoobril toimuvatel KOV valimistel osaleb 336 valimisliitu ehk 150 võrra enam kui 2005. aastal. Aastal 2005 kogusid valimisliidud 20% häältest (Reformierakond näiteks 16,9%). Korrelatsioonis valimisliitude arvu kasvuga on erinevate arvamusküsitluste andmetel kasvanud ka inimeste toetus valimisliitudele. Käes on muutuste aeg.
Saue linnavolikogu arengu-planeerimis- ja kultuuri-spordikomisjoni liige
Peale eurovalimisi, kus erakonnad pidid taluma häbistavat allajäämist kahele sõltumatule üksikkandidaadile, kerkis diskussioon omavalitsuste apoliitilisest juhtimisest laiemalt. Suurparteid on seda ideed igati naeruvääristada püüdnud. Enamasti on välja tuldud väitega: kui puudub parteiline/poliitiline juhtimine, puuduvat ka vastutus.
Mida kujutab endast siis poliitiline vastutus, kuidas see on sätestatud ja rakendatud? Vastavat seadusetähte otsida pole mõtet. Parteid on „unustanud“, et mitte ühegi tasandi rahvaesindajad, ei omavalitsustes ega Riigikogus, ei vastuta poliitiliselt millegi eest. Seaduse järgi ei ole nad seotud oma mandaadiga ega ole ka tagasikutsutavad. Kuni nende tegevuses ei ole tuvastatud kuritegelikke elemente võivad nad teha tobedaid ja kahjulikke otsuseid ning rikkuda oma lubadusi kuitahes palju. Poliitilise vastutuse mehhanism tagasisidena, tulenedes valimistsükli perioodist, on iseenesest niivõrd hilinev, et ta lihtsalt ei tööta. Pealegi mängivad kõik parteid valimistel just nimelt unustusele ja valijate võitmisele uute mesijuttudega.
Kuna juhtimine on oma olemuselt professionaalne tegevus ükskõik millises valdkonnas, peaksime küsima: millised on parteilaste kui omavalitsusjuhtide professionaalsed omadused võrreldes mitteparteilastega? Kas partei liikmelisus annab a`priori midagi juurde? Annab aususe, tarkuse ja südametunnistuse? Loomulikult mitte. See annab hoopis võimaluse kanda halvad otsused ja kompetentsipuuduse parteipoliitika või peakontori tahte arvele ja vastupidi. Tagajärjeks on vastutamatus, poliitilistel või selle taha varjatud isiklikel eesmärkidel läbiviidud umbusaldusavaldused ja võimupöörded. Ükski valimisliit ei saa kõrgemate jõudude selja taha pugeda.
Tegelikkuses ei ole parteilis-poliitiline vastutus midagi muud kui vastutus ainult oma erakonna propagandaliinist ja apologeetikast kinnipidamise eest. Tegeliku vastutusega küündimatuse, lauslolluste või tegematajätmiste eest pole sel absoluutselt mingit pistmist. Näiteid poliitilise vastutuse võtmisest leiab pea kahekümne iseseisvusaasta jooksul vaid üksikud, sedagi mitte parteitasandil vaid vaid mõne üksiku parteiliikme poolt.
Parteide legitiimsus ja vastutus rahva ees ei ole suurem valimisliitude või üksikkandidaatide omast. Vastupidi, valimisliidud on vabad peakorterite poliitilisest survest ning saavad lähtuda vaid kohalikest oludest ja vajadustest. Väga paljusid Eesti omavalitsusi juhivad edukalt just nimelt valimisliidud. Lõppkokkuvõttes on omavalitsuste arengu ja asjaajamise tagamisel tähtis kompetentsus, professionaalsus ja juhtide head isikuomadused, mitte parteiline kuuluvus, mis toob endaga kaasa hoopis igapäevaelu politiseerimise ja sundparteistamise, mille tagajärjed on hästi nähtavad ka Sauel.
Diskussiooni apoliitilist juhtimisest liitus suvel Andres Herkel, kes tõi Delfis esile praeguse sundparteistumise ja ametnikkonna ülepolitiseerituse negatiivsed küljed. Sellega tuleb igati nõustuda. Igapäevaelu ja asjaajamise politiseerimine ei ole normaalne. Valimisliitude poolt sellist ohtu ei varitse. Herkeli sõnul tuleks Eestile kasuks see, kui võimalikult palju kodanikke astuks erakondade liikmeks, lööks kaasa nende poliitika kujundamises, muutes sellega erakonnad ja erakonnasisese demokraatia tõsiseltvõetavaks.
Osaliselt on tal õigus. Kõigi parteide liikmete arv kokku moodustab kodanikkonnast vaid tühise osa. Valdav enamus rahvast on apoliitiline. Erakonnad omaksid suuremat kaalu ja oleksid tõsiseltvõetavamad, kui neisse kuuluks enam inimesi. Teisalt puudub aga igasugune alus arvata, et juhtimine muutuks sellest demokraatlikumaks, sest kes on neil seni keelanud olla demokraatlik. Tänased erakonnad on näidanud hoopis oma partokraatialembust ning pahatihti võimetust või tahtmatust tegeleda Eesti riigi, rahva ja kohalike huvide kaitsmisega. Prevaleerivaks on muutunud parteide ja -ladvikute ning neisse kuuluvate omavalitsusjuhtide eri- ja erahuvid. Nii kohalikul kui riiklikul tasandi tehakse kõik, et pääseda võimu ja raha juurde. Raha muudetakse jälle võimuks ja võim rahaks. Näite otsimiseks ei ole taas vaja Sauelt kaugemale minna - terve linn on muudetud teatud parteilis-poliitilise kildkonna rahasampoks.
Et võimule pääseda peavad erakonnad saama võimalikult paljude kodanike hääled. Kodanikkond on aga piiratud, nende eelistused välja kujunenud ning rohkem kui kolmandik ei poolda ühtegi erakonda. Kus peitub väljapääs? Suurparteid on leidnud selle valimisliitude keelustamises Riigikogu valimistel (KOV tasandil kukkus see õiguskantsleri vastuseisu tõttu läbi) ja kodanikkonna laiendamises kodakondsuse valikuta jagamise teel. Üheksakümnendate aastate algusest on kasvatatud valijate arvu tervelt kolmandiku võrra. Tegelikkuses on sellega kasvanud peamiselt Keskerakonna elektoraat, kellel on venelaste seas üle 80% toetus.
Kohalike omavalitsuste tasandil on mindud veelgi kaugemale - KOV valimistel võivad osaleda ka välismaaalased, eeskätt meie suhtes vaenulikult käituva Venemaa kodanikud ning kandideerijatel ei ole kohustuslik osata eesti keeltki. Valimisõigus on ka nn. kodakondsuseta isikutel, kes näitavad tahtmatust olla Eesti kodanikud, kuid vankumatut tahet saada osa kodanikele mõeldud õigustest ja hüvedest. Muuseas, rahvusvaheliste seaduste järgi on ka nemad Vene kodanikud. Seega on valimisõigus ca. kahesaja viiekümnel tuhandel Vene kodanikul. Lätis näiteks sellist praktikat ei tunta.
Kõikjal ei ole selle tagajärjed tuntavad, ka Sauel mitte, kuid, “tänu” sellele on Kirde-Eesti linnade ja meie pealinna volikogud paika pandud eeskätt välismaalaste poolt. Neis istuvad umbkeelsed volinikud ning seal ei ole võimu juurde enam kohta isegi erakondadele, kes kehtiva korra on kehtestanud. Kui Eesti kodanikud ei vali oma kohalike omavalitsuste juhtegi enam ise, kui kaua saame siis veel rääkida rahvusriigist ja enesemääramisõigusest? Kas tõesti räägib sellise olukorra tekitamine parteide poliitilisest vastutusest?
Poliitilisest vastutusest kõikidel tasanditel saame rääkida vaid siis, kui vastutusevõtjad on ausad, eetilised ja moraalsed inimesed. Kes ei poe kellegi ega millegi taha ning tahavad teha oma tööd parimal võimalikul viisil. Väites, et valimisliitudel puuduvat vastutus, tähendab kõigi neisse kuuluvate inimeste ja nende valijate tembeldamist vastutustundetuteks. See ei pea paika. Pigem kõneleb valimisliitude rohkus ja edu valijate rahulolematusest olemasolevate parteide ja nende vastutamatusega.
Seda näitab ka statistika. 18. oktoobril toimuvatel KOV valimistel osaleb 336 valimisliitu ehk 150 võrra enam kui 2005. aastal. Aastal 2005 kogusid valimisliidud 20% häältest (Reformierakond näiteks 16,9%). Korrelatsioonis valimisliitude arvu kasvuga on erinevate arvamusküsitluste andmetel kasvanud ka inimeste toetus valimisliitudele. Käes on muutuste aeg.
esmaspäev, 5. oktoober 2009
Valimisdebatt Sauel 8. oktoobril kell 19:00
Neljapäeval 8. okt. toimub algusega kell 19.00 Saue mõisas
VALIMISDEBATT
Teemad:
Linnaplaneerimine
Linnajuhtimine
Koostöö naabervaldadega jne.
Osalevad:
VL Kindlad tegijad-uus tulevik
Isamaa ja Res Publika Liit
Keskerakond
VL Saue Linnarahva Heaolu Eest
Tere-tulemast kõigile, sissepääs on prii
Moderaator: Toomas Välimäe, Ph.D.
VALIMISDEBATT
Teemad:
Linnaplaneerimine
Linnajuhtimine
Koostöö naabervaldadega jne.
Osalevad:
VL Kindlad tegijad-uus tulevik
Isamaa ja Res Publika Liit
Keskerakond
VL Saue Linnarahva Heaolu Eest
Tere-tulemast kõigile, sissepääs on prii
Moderaator: Toomas Välimäe, Ph.D.
reede, 2. oktoober 2009
Kas Saue linn on õigel rajal? Kui jah, kas jookseb või istub?
Isegi kui oled õigel rajal joostakse sust üle, kui istuma jääd
Ilmunud 02.10 Harju Ekspressis
Juba pikemat aega on maailma majandus- ja finantspoliitika teinud vähikäike. Praegusele olukorrale on rahvasuu andnud mitu erinevat nime, olgu selleks siis MaSu, TäPe või lihtsalt majanduskriis.
Siin ilmas pole midagi uut ega erakordset – umbes samasugune olukord valitses ka minu linnapeaks olemise algusajal 10 aasta eest. Kuid ei toona ega ka praeguses ametis pole ma kunagi otsinud põhjuseid, miks ühte või teist asja teha ei saa, vaid võimalusi, kuidas saab. Sel ajal püstitasime endale pigem probleemi, kust saada huvitavaid ja innovaatilisi ideid selleks, et elu Saue linnas paremaks muuta.
Selle tulemusena seadsime endale kolmeks aastaks väga suured eesmärgid, sest linnas oli palju vaja ära teha, ja me tegimegi. Asfalteeritud said kõik linna teed ja tänavad; Saue Gümnaasiumist kujunes linna haridus- ja kultuurikeskus koos ujula, aula, raamatukogu ja uue võimlaga, lisandus ka üle 1000 m2 täiendavat õppepinda; alustatud sai jaanituleplatsi väljaehitamist, korrastatud ja välja ehitatud keskuse plats koos haljastuse ja purskkaevuga, välisrahastuse toel lõpetasime vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitused vanasse elamurajooni jne.
Need olid investeeringud, mis võisid linna eelarvet silmas pidades tunduda võimatu ülesandena, kuid me leidsime lahendused, sest raha polnud ilmast otsa lõppenud siis ega ole ka praegu. See tuleb vaid üles leida ning selle kätte saamiseks tööd teha, kuid selleks peab olema nii tahtmist kui ka mõistust.
Vaba raha leidmist linnaelu parandamiseks võimaldas meie puhul linna valitsemiskulude kontrolli all hoidmine. Näiteks oli linnapea alluvuses ainult üks abilinnapea, täna on neid aga kaks, lisandunud on veel kaks palgalist linnavalitsuse liiget, raamatupidajaid on varasema kahe asemel nüüd viis. Ainuüksi koosseisu arvelt olid meie valitsemiskulud 1,5 miljoni krooni võrra aastas väiksemad. Selle raha oleks võinud tänane linnavalitsus kulutada pigem lastele tasuta koolilõuna maksmiseks või vanuritele ravimite ja ravi kompenseerimiseks 1500 krooni ulatuses aastas. Investeerida poleks ju mõtet, kui linna sukasääres on juba küllaga raha, mida kasutada ei osata.
Algatasime tol ajal ka palju muid huvitavaid projekte, mis ei nõuagi alati niivõrd raha, kui head tahtmist, tähelepanelikkust ja linna elanikest ning töötajatest hoolimist. Alguse sai Saue aasta õpetaja valimise traditsioon, beebiballi korraldamine koostöös päevakeskuse ja laseaiaga, konkurss „Kaunis Kodu ning noorte suvised töölaagrid. Korraldasime ka linna Noortepäevi, mil võim linnas üheks päevaks noorte kätte anti.
Need olid head ajad, sest volikogu ja linnavalitsus käisid ühte jalga ning kõiki ettepanekuid arutati sõltumata sellest, kas neid esitas opositsioon või koalitsioon ning enamus neist viidi ellu. Meie tööd tunnustasid toona ka linnaelanikud.
Minule tundub, et praegust aega iseloomustab kõige enam mitte majandus-, vaid usalduskriis, väärtuste kriis, mis on olnud tingitud inimloomusele nii omastest põhjustest – kasuahnusest ja saamahimust, soovist kõikvõimalikke vahendeid kasutades isiklikke hüvesid saada, unustades ära meie põhiväärtused.
Nii ka Sauel. Viimase seitsme aasta jooksul on Saue linnavalitsuse silmapaistvaim tegu olnud see, et iga uue linnapea puhul otsitakse võimalusi talle umbusalduse avaldamiseks. Ikka ühe ja ainsa eesmärgiga – kasuahnus ja saamahimu, soov endale ja oma lähikondlastele linna kulul „sooje kohti“ luua ja eelmist linnavõimu mustata. Ja seda ikka ja alati ühe ja sama stsenaariumi järgi ning ühe ja sama mehe taktikepi all. Muuseas olgu siinkohal märgitud, et ühe linnapeavahetusega koondati kaheksa inimest ja maksti kompensatsioonideks 600 000 krooni.
Lähenevaid valimisi oodates ja Saue linna edasisest arenemisest huvitatuna usun, et linnale oleks parim valimistulemus see, kui ükski valimisliit ega -nimekiri ei saaks absoluutset enamust ning kõigi linnakodanike hääl oleks volikogus maksimaalselt kuulda. Linnapeaks võiks saada valimistel enim hääli saanud nimekirja enim hääli saanud kandidaat. Nii poleks ka seni kõigi võimupöörete taga olnud Amos ja CO tegutsemine endile mugavate ametikohtade loomiseks ja linna raha tuulde loopimiseks enam võimalik.
Täna on vaja linna arengus lähtuda mitte niivõrd nappidena tunduvatest võimalustest, kui just meie ees seisvatest vajadustest. Linna arengu jaoks ei peitu oht mitte liiga suurte, vaid liiga väikeste eesmärkide püstitamises. Minu meelest praeguse linnapea valjuhäälne võitlus Saue iseseisvuse eest on nagu kukepoks eilse päevaga, sest täna me ju olemegi iseseisev omavalitsusüksus! Milleks kulutada aega ja energiat võitlusele, kui polegi kellegagi võidelda?
Kui aga n.ö „iseseisvuslased“ peavad vastasena silmas Eesti riiki, on võitlemisest rääkimine puhas populism. Reaalsus on see, et kui tänaste võimuerakondade (Reformierakond ja IRL) vahel saavutatakse konsensus, peab tänane linnavõim erakonnakontori käsul asuma liitmist läbi viima ja seda ta ka teeb. Seda on kord juba tehtud ja nähtud – ei olnud meie linnapead ega volikogu esimeest nende linna- ja vallavalitsejate ridades, kes seisid õlg-õla kõrval siis, kui riik aasta alguses KOV-de tulubaasist miljonid kroonid ära võttis, sest nemad täitsid korraldust vait olla ja edasi teenida.
Täna tuleks võidelda hoopis Saue linna elanike elukeskkonna parandamise eest: rajada kõikjale ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud; kindlustada lastele hea haridus ja sotsiaalselt turvaline õpikeskkond; klassijuhatajaid väärtustades (makstes 5000 krooni kuus) suurendada nende rolli õppekasvatustöö läbiviimisel; pakkuda täiskasvanutele erinevaid koolitus- ja täiendõppe võimalusi; muuta tänavaid regulaarselt pestes ja puhastades linna õhk tolmust puhtaks; kindlustada kõigile vajajatele lasteaiakoht. Tuleb mõelda sellele, kuidas inimesed ka pärast pensionile jäämist saaksid elada aktiivset täisväärtuslikku elu. Selleks tuleb rajada vanurite keskus koos pansionaadi, aktiivse seltsielu ja taastusravi võimalustega. Väga oluline on ka Sauele linnakeskuse rajamine, milleks tuleb alustada linna keskel asuvate angaaride aluse maa detailplaneeringuga.
Ees seisavad suured ülesanded ja neid on palju. Kõike seda on aga võimalik teha vaid volikogu ja linnavalitsuse vahelises koostöös ning erinevaid huvigruppe, organisatsioone ja oma naabreid kaasates.
Mõelgem suurelt ja tegutsegem üheskoos, sest ainult nii on võimalik meile kõigile kodune linn Saue teha praegusest paremaks! Nii võime MaSu-le anda sootuks uue tähenduse – Ma Suudan!
Andres Pajula
Volikogu liige
Saue linnapea 1999-2002
Ilmunud 02.10 Harju Ekspressis
Juba pikemat aega on maailma majandus- ja finantspoliitika teinud vähikäike. Praegusele olukorrale on rahvasuu andnud mitu erinevat nime, olgu selleks siis MaSu, TäPe või lihtsalt majanduskriis.
Siin ilmas pole midagi uut ega erakordset – umbes samasugune olukord valitses ka minu linnapeaks olemise algusajal 10 aasta eest. Kuid ei toona ega ka praeguses ametis pole ma kunagi otsinud põhjuseid, miks ühte või teist asja teha ei saa, vaid võimalusi, kuidas saab. Sel ajal püstitasime endale pigem probleemi, kust saada huvitavaid ja innovaatilisi ideid selleks, et elu Saue linnas paremaks muuta.
Selle tulemusena seadsime endale kolmeks aastaks väga suured eesmärgid, sest linnas oli palju vaja ära teha, ja me tegimegi. Asfalteeritud said kõik linna teed ja tänavad; Saue Gümnaasiumist kujunes linna haridus- ja kultuurikeskus koos ujula, aula, raamatukogu ja uue võimlaga, lisandus ka üle 1000 m2 täiendavat õppepinda; alustatud sai jaanituleplatsi väljaehitamist, korrastatud ja välja ehitatud keskuse plats koos haljastuse ja purskkaevuga, välisrahastuse toel lõpetasime vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitused vanasse elamurajooni jne.
Need olid investeeringud, mis võisid linna eelarvet silmas pidades tunduda võimatu ülesandena, kuid me leidsime lahendused, sest raha polnud ilmast otsa lõppenud siis ega ole ka praegu. See tuleb vaid üles leida ning selle kätte saamiseks tööd teha, kuid selleks peab olema nii tahtmist kui ka mõistust.
Vaba raha leidmist linnaelu parandamiseks võimaldas meie puhul linna valitsemiskulude kontrolli all hoidmine. Näiteks oli linnapea alluvuses ainult üks abilinnapea, täna on neid aga kaks, lisandunud on veel kaks palgalist linnavalitsuse liiget, raamatupidajaid on varasema kahe asemel nüüd viis. Ainuüksi koosseisu arvelt olid meie valitsemiskulud 1,5 miljoni krooni võrra aastas väiksemad. Selle raha oleks võinud tänane linnavalitsus kulutada pigem lastele tasuta koolilõuna maksmiseks või vanuritele ravimite ja ravi kompenseerimiseks 1500 krooni ulatuses aastas. Investeerida poleks ju mõtet, kui linna sukasääres on juba küllaga raha, mida kasutada ei osata.
Algatasime tol ajal ka palju muid huvitavaid projekte, mis ei nõuagi alati niivõrd raha, kui head tahtmist, tähelepanelikkust ja linna elanikest ning töötajatest hoolimist. Alguse sai Saue aasta õpetaja valimise traditsioon, beebiballi korraldamine koostöös päevakeskuse ja laseaiaga, konkurss „Kaunis Kodu ning noorte suvised töölaagrid. Korraldasime ka linna Noortepäevi, mil võim linnas üheks päevaks noorte kätte anti.
Need olid head ajad, sest volikogu ja linnavalitsus käisid ühte jalga ning kõiki ettepanekuid arutati sõltumata sellest, kas neid esitas opositsioon või koalitsioon ning enamus neist viidi ellu. Meie tööd tunnustasid toona ka linnaelanikud.
Minule tundub, et praegust aega iseloomustab kõige enam mitte majandus-, vaid usalduskriis, väärtuste kriis, mis on olnud tingitud inimloomusele nii omastest põhjustest – kasuahnusest ja saamahimust, soovist kõikvõimalikke vahendeid kasutades isiklikke hüvesid saada, unustades ära meie põhiväärtused.
Nii ka Sauel. Viimase seitsme aasta jooksul on Saue linnavalitsuse silmapaistvaim tegu olnud see, et iga uue linnapea puhul otsitakse võimalusi talle umbusalduse avaldamiseks. Ikka ühe ja ainsa eesmärgiga – kasuahnus ja saamahimu, soov endale ja oma lähikondlastele linna kulul „sooje kohti“ luua ja eelmist linnavõimu mustata. Ja seda ikka ja alati ühe ja sama stsenaariumi järgi ning ühe ja sama mehe taktikepi all. Muuseas olgu siinkohal märgitud, et ühe linnapeavahetusega koondati kaheksa inimest ja maksti kompensatsioonideks 600 000 krooni.
Lähenevaid valimisi oodates ja Saue linna edasisest arenemisest huvitatuna usun, et linnale oleks parim valimistulemus see, kui ükski valimisliit ega -nimekiri ei saaks absoluutset enamust ning kõigi linnakodanike hääl oleks volikogus maksimaalselt kuulda. Linnapeaks võiks saada valimistel enim hääli saanud nimekirja enim hääli saanud kandidaat. Nii poleks ka seni kõigi võimupöörete taga olnud Amos ja CO tegutsemine endile mugavate ametikohtade loomiseks ja linna raha tuulde loopimiseks enam võimalik.
Täna on vaja linna arengus lähtuda mitte niivõrd nappidena tunduvatest võimalustest, kui just meie ees seisvatest vajadustest. Linna arengu jaoks ei peitu oht mitte liiga suurte, vaid liiga väikeste eesmärkide püstitamises. Minu meelest praeguse linnapea valjuhäälne võitlus Saue iseseisvuse eest on nagu kukepoks eilse päevaga, sest täna me ju olemegi iseseisev omavalitsusüksus! Milleks kulutada aega ja energiat võitlusele, kui polegi kellegagi võidelda?
Kui aga n.ö „iseseisvuslased“ peavad vastasena silmas Eesti riiki, on võitlemisest rääkimine puhas populism. Reaalsus on see, et kui tänaste võimuerakondade (Reformierakond ja IRL) vahel saavutatakse konsensus, peab tänane linnavõim erakonnakontori käsul asuma liitmist läbi viima ja seda ta ka teeb. Seda on kord juba tehtud ja nähtud – ei olnud meie linnapead ega volikogu esimeest nende linna- ja vallavalitsejate ridades, kes seisid õlg-õla kõrval siis, kui riik aasta alguses KOV-de tulubaasist miljonid kroonid ära võttis, sest nemad täitsid korraldust vait olla ja edasi teenida.
Täna tuleks võidelda hoopis Saue linna elanike elukeskkonna parandamise eest: rajada kõikjale ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud; kindlustada lastele hea haridus ja sotsiaalselt turvaline õpikeskkond; klassijuhatajaid väärtustades (makstes 5000 krooni kuus) suurendada nende rolli õppekasvatustöö läbiviimisel; pakkuda täiskasvanutele erinevaid koolitus- ja täiendõppe võimalusi; muuta tänavaid regulaarselt pestes ja puhastades linna õhk tolmust puhtaks; kindlustada kõigile vajajatele lasteaiakoht. Tuleb mõelda sellele, kuidas inimesed ka pärast pensionile jäämist saaksid elada aktiivset täisväärtuslikku elu. Selleks tuleb rajada vanurite keskus koos pansionaadi, aktiivse seltsielu ja taastusravi võimalustega. Väga oluline on ka Sauele linnakeskuse rajamine, milleks tuleb alustada linna keskel asuvate angaaride aluse maa detailplaneeringuga.
Ees seisavad suured ülesanded ja neid on palju. Kõike seda on aga võimalik teha vaid volikogu ja linnavalitsuse vahelises koostöös ning erinevaid huvigruppe, organisatsioone ja oma naabreid kaasates.
Mõelgem suurelt ja tegutsegem üheskoos, sest ainult nii on võimalik meile kõigile kodune linn Saue teha praegusest paremaks! Nii võime MaSu-le anda sootuks uue tähenduse – Ma Suudan!
Andres Pajula
Volikogu liige
Saue linnapea 1999-2002
kolmapäev, 30. september 2009
Mõtteid Saue keskuse mänguväljaku ümber
On aasta 2007. Oleme abikaasaga üle viieteist aasta värsked lapsevanemad. Kõik tundub teisiti, kui 1992. aastal: tänavad on asfalteeritud ning lapsevankriga saab kevade ja suve edenedes üha pikemaid ja pikemaid tiire ette võetud; siin-seal on võimalik pinkidel istuda ning jalgu puhata; tillukese ilmakodaniku auks on korraldatud Beebiball, kus linnapea on üle andmas sünnitunnistusi, kus laulmas lasteaialapsed, kus kingitakse lilli ja oma linna naiste tehtud käsitööd; purskkaevuga pargis on laste mänguväljak askeldavate põnnide ja nende emmedega.
Isegi laste mängutuba on olemas, mille kaudu tuuakse koju kätte beebide võimlemis- ja muusikatunnid. Kõik tundub ütlevat, et väikeste lastega on Sauel tore elada.
On kevad 2008. Rasmus on saanud aastaseks ning tema huvi pikkade jalutuskäikude vastu on lahtunud, igapäevaseid ajaveetmise võimalusi tuleb otsida kodu lähedalt. Korrusmajade elanikele tähendab see linna pargi mänguväljakul mängimist. Lapsi on seal endiselt palju. Selle tegelik põhjus selgub nüüd ka meile. Lihtsalt see on ainus Saue mänguväljak, kus üheskoos olemas nii kiiged, liumägi, turnimispuud kui ka liiv. Liiv, mis ajuti ehitusprahti meenutab. Mänguväljaku emadelt kuulen, et kohe-kohe hakatakse liiva välja vahetama. Ja ikka selliselt, et kõigepealt roogitakse vana välja ja seejärel uus puhas liiv asemele. Selgub, et nii mõnigi ema on linnavalitsusse selle küsimusega pöördunud ja ikka jaatava vastuse saanud.
Ühel juunihommikul võib tõesti mänguväljaku servas kaht kuhjakest silmata. Liivakoormaks ei julgeks ma neid nimetada. Täielikust puhastamisest pole jälgegi. Nädala jagu õnnestub emadel oma maimukesed uute kuhilate otsa mängima suunata. Endiselt räägitakse, et see olevat tööprotsessi algus. Kord on isegi linnavalitsuse töötajaid pargis näha, äkki tulid ka tegeliku olukorraga tutvuma... Aga ei, mis neil lastest, seletavad kellelegi midagi, istuvad autodesse ja sõidavad minema. Kunagi hiljem saab selgeks, miks nad seal olid. Purskkaevu asemele (mis küll vett ei pursanud) tekkis elutu kiviväljak.
Kuid see liiv. Esimese vihmaga tasandusid liivakuhjakesed maapinnaga ning kadus viimanegi märk sellest, et murelikele lapsevanematele keegi kunagi oli lubanud uut liiva. Aga murelik tasus olla küll. Ei teinud seal küll keegi statistikat, kuid nii mõnigi avastas pärast liivakastis mängimist, et lapsel on ussid. Nii sõitsime ka meie ühel juulikuu nädalavahetusel murelikena lastehaigla erakorralisse vastuvõttu analüüse tegema.
Teise osa suvest veedame suvilas, kuhu vanaisa meile liivakasti ehitas ja selle heleda ning puhta mereliivaga täitis. Kõik Sauega seotud käimised tuleb teha ringiga, ikka nii, et laps mänguväljakut ei silmaks ega kiikuma ei paluks minna.
Kevad 2009. Mänguväljak on endiselt ning igasugustest ohtudest sõltumata pisipõnnide ja emmede kohtumispaik. Rasmusele ja tema eakaaslastele peaks eesootav sügis tähendama lastesõime minekut ning emmedel tuleks taas tööle minna. Just nimelt peaks ja tuleks, sest tegelik olukord linnas võimaldab sõimekoha vaid 32 lapsele, mis on pelgalt kolmandik aastas sündivate laste üldarvust.
Lasteaiakoha saamine ongi mitme kuu vältel pea ainus arutlusteema: kellele on lootust antud, kes joone alla on jäänud, kes mida edasi kavatseb teha. Juunis selguvad nimekirjad, viimased sissesaajad on veebruaris 2007 sündinud lapsed. Aga mis teha märtsi, aprilli või mai laste emadel, kes on keset aastat ikkagi seatud fakti ette, et laps on saanud kolmeaastaseks ja viimane aeg on tööle minna. Eralasteaiad ja lastehoiud on praeguses majandusolukorras nii mõnelegi perele üle jõu, vaatamata linna makstavale toetusele, mis katab heal juhul 40% tegelikest kulutustest. Sisulisi lahendusi linnal ei ole ja lapsevanemad on jäetud probleemile lahenduste otsimisel omapäi.
Suve hakul puruneb mänguväljakul üks kahest beebikiigest. Nädala jagu ripub see seal ühe keti otsas, ohustades pisemaid ning ahvatledes teismelisi, siis võetakse ka teine ketiots lahti ning suure hulga väikelaste peale on linnas nüüd alles vaid üks turvapiirdega kiik. Suve edenedes kerkivad taas pinnale vanad mured liivaga. Nüüd ei anta enam isegi lootust, et see kunagi välja vahetatakse. Naljaviluks või pahameelehoos kirutakse, võrreldakse liiva maksumust linnajuhtide preemianumbritega ja loodetakse olukorra muutustele ajal, kui linnavalitsuses töötavate inimeste pisipõnnid jõuavad ikka, kui mäng liivakastis ning eakaaslaste seltskond neile oluliseks saavad. Seniks otsivad lapsevanemad alternatiivi: kes sõidab maale, kes suvilasse, hakkajad eramajade vanemad korraldavad oma lastele kodu lähedale mängimisvõimalusi.
Kui palju kulub liiva mõnekümne ruutmeetrise mänguväljaku tarvis või tööaega kiigeaasa tagasikeevitamiseks? Kas tegu on tõesti ületamatute miljonitega, mida praegusel ajal eelarves napib? Pigem on tegemist hoolimatuse ning näiliselt-pole-probleemi suhtumisega. Rääkimata lokaalsest tegutsemisest, mis viimase Saue Sõna (25.09.2009) lehekülgedel korduvalt kajastamist leiab.
Tean, tean. Linnas on suuremaid ja keerulisemaid probleeme lahendada, kui mingi mänguväljaku liiv. Iga tervik koosneb paljudest pisidetailidest ning see tühipaljas liiv viitab suhtumisele inimestesse. Neli-viis koormat liiva ning paar päeva tööd töömaleva noortele oleks olnud jälg sellest, et meie linna kõige pisemad kellelegi korda lähevad, et hoolimine oma linna inimestest tähendab lisaks sõnadele ajaleheartikleis ka hoolimist tegudes ja tõdemust sellest, et Saue on tõesti lastesõbralik linn. Kahjuks näib tänase päeva valguses, et sellest on alles jäänud vaid kolm rida teksti kodulehel.
Evelin Povel-Puusepp
Isegi laste mängutuba on olemas, mille kaudu tuuakse koju kätte beebide võimlemis- ja muusikatunnid. Kõik tundub ütlevat, et väikeste lastega on Sauel tore elada.
On kevad 2008. Rasmus on saanud aastaseks ning tema huvi pikkade jalutuskäikude vastu on lahtunud, igapäevaseid ajaveetmise võimalusi tuleb otsida kodu lähedalt. Korrusmajade elanikele tähendab see linna pargi mänguväljakul mängimist. Lapsi on seal endiselt palju. Selle tegelik põhjus selgub nüüd ka meile. Lihtsalt see on ainus Saue mänguväljak, kus üheskoos olemas nii kiiged, liumägi, turnimispuud kui ka liiv. Liiv, mis ajuti ehitusprahti meenutab. Mänguväljaku emadelt kuulen, et kohe-kohe hakatakse liiva välja vahetama. Ja ikka selliselt, et kõigepealt roogitakse vana välja ja seejärel uus puhas liiv asemele. Selgub, et nii mõnigi ema on linnavalitsusse selle küsimusega pöördunud ja ikka jaatava vastuse saanud.
Ühel juunihommikul võib tõesti mänguväljaku servas kaht kuhjakest silmata. Liivakoormaks ei julgeks ma neid nimetada. Täielikust puhastamisest pole jälgegi. Nädala jagu õnnestub emadel oma maimukesed uute kuhilate otsa mängima suunata. Endiselt räägitakse, et see olevat tööprotsessi algus. Kord on isegi linnavalitsuse töötajaid pargis näha, äkki tulid ka tegeliku olukorraga tutvuma... Aga ei, mis neil lastest, seletavad kellelegi midagi, istuvad autodesse ja sõidavad minema. Kunagi hiljem saab selgeks, miks nad seal olid. Purskkaevu asemele (mis küll vett ei pursanud) tekkis elutu kiviväljak.
Kuid see liiv. Esimese vihmaga tasandusid liivakuhjakesed maapinnaga ning kadus viimanegi märk sellest, et murelikele lapsevanematele keegi kunagi oli lubanud uut liiva. Aga murelik tasus olla küll. Ei teinud seal küll keegi statistikat, kuid nii mõnigi avastas pärast liivakastis mängimist, et lapsel on ussid. Nii sõitsime ka meie ühel juulikuu nädalavahetusel murelikena lastehaigla erakorralisse vastuvõttu analüüse tegema.
Teise osa suvest veedame suvilas, kuhu vanaisa meile liivakasti ehitas ja selle heleda ning puhta mereliivaga täitis. Kõik Sauega seotud käimised tuleb teha ringiga, ikka nii, et laps mänguväljakut ei silmaks ega kiikuma ei paluks minna.
Kevad 2009. Mänguväljak on endiselt ning igasugustest ohtudest sõltumata pisipõnnide ja emmede kohtumispaik. Rasmusele ja tema eakaaslastele peaks eesootav sügis tähendama lastesõime minekut ning emmedel tuleks taas tööle minna. Just nimelt peaks ja tuleks, sest tegelik olukord linnas võimaldab sõimekoha vaid 32 lapsele, mis on pelgalt kolmandik aastas sündivate laste üldarvust.
Lasteaiakoha saamine ongi mitme kuu vältel pea ainus arutlusteema: kellele on lootust antud, kes joone alla on jäänud, kes mida edasi kavatseb teha. Juunis selguvad nimekirjad, viimased sissesaajad on veebruaris 2007 sündinud lapsed. Aga mis teha märtsi, aprilli või mai laste emadel, kes on keset aastat ikkagi seatud fakti ette, et laps on saanud kolmeaastaseks ja viimane aeg on tööle minna. Eralasteaiad ja lastehoiud on praeguses majandusolukorras nii mõnelegi perele üle jõu, vaatamata linna makstavale toetusele, mis katab heal juhul 40% tegelikest kulutustest. Sisulisi lahendusi linnal ei ole ja lapsevanemad on jäetud probleemile lahenduste otsimisel omapäi.
Suve hakul puruneb mänguväljakul üks kahest beebikiigest. Nädala jagu ripub see seal ühe keti otsas, ohustades pisemaid ning ahvatledes teismelisi, siis võetakse ka teine ketiots lahti ning suure hulga väikelaste peale on linnas nüüd alles vaid üks turvapiirdega kiik. Suve edenedes kerkivad taas pinnale vanad mured liivaga. Nüüd ei anta enam isegi lootust, et see kunagi välja vahetatakse. Naljaviluks või pahameelehoos kirutakse, võrreldakse liiva maksumust linnajuhtide preemianumbritega ja loodetakse olukorra muutustele ajal, kui linnavalitsuses töötavate inimeste pisipõnnid jõuavad ikka, kui mäng liivakastis ning eakaaslaste seltskond neile oluliseks saavad. Seniks otsivad lapsevanemad alternatiivi: kes sõidab maale, kes suvilasse, hakkajad eramajade vanemad korraldavad oma lastele kodu lähedale mängimisvõimalusi.
Kui palju kulub liiva mõnekümne ruutmeetrise mänguväljaku tarvis või tööaega kiigeaasa tagasikeevitamiseks? Kas tegu on tõesti ületamatute miljonitega, mida praegusel ajal eelarves napib? Pigem on tegemist hoolimatuse ning näiliselt-pole-probleemi suhtumisega. Rääkimata lokaalsest tegutsemisest, mis viimase Saue Sõna (25.09.2009) lehekülgedel korduvalt kajastamist leiab.
Tean, tean. Linnas on suuremaid ja keerulisemaid probleeme lahendada, kui mingi mänguväljaku liiv. Iga tervik koosneb paljudest pisidetailidest ning see tühipaljas liiv viitab suhtumisele inimestesse. Neli-viis koormat liiva ning paar päeva tööd töömaleva noortele oleks olnud jälg sellest, et meie linna kõige pisemad kellelegi korda lähevad, et hoolimine oma linna inimestest tähendab lisaks sõnadele ajaleheartikleis ka hoolimist tegudes ja tõdemust sellest, et Saue on tõesti lastesõbralik linn. Kahjuks näib tänase päeva valguses, et sellest on alles jäänud vaid kolm rida teksti kodulehel.
Evelin Povel-Puusepp
teisipäev, 29. september 2009
Kohtumine Saue ettevõtjatega 6. okt. kell 18:00 Saue Mõisas
Lugupeetud Saue linna ettevõtja!
Käesoleva aasta 18. oktoobril toimuvatel kohalike omavalitsuste valimistel Saue linnas kandideeriv valimisliit KINDLAD TEGIJAD - UUS TULEVIK peab väga oluliseks linnavõimu ja ettevõtjate vahelist koostööd valimistejärgsel perioodil. Kui Sa oled huvitatud valimisliidu ettevõtlust puudutavatest ideedest, kaasaarvatud lühiinfo EAS'i võimalustest, millest kohtumisel räägib Meelis Telliskivi, siis ootame Sind osalema valimisliidu liikmete ja Saue ettevõtjate kohtumisel 06. oktoobril 2009 aastal kell 18.00 Saue Mõisas.
Kohtumisel osalemise palume eelnevalt registreerida e-kirjaga aadressil kumari@online.ee
Registreerimine lõppeb esmaspäeval, 05. oktoobril kell 12.00.
P.S. Lisaks informeerime Sind 07.oktoobril 2009 aastal Tallinna Lauluväljakul toimuvast toetuste teabemessist "Ettevõtja Eesti 2009", mille kohta täpsema info leiad lingilt http://www.ettevotjaeesti.ee
Lugupidamisega,
Valimisliidu KINDLAD TEGIJAD - UUS TULEVIK nimel
Tõnu Kumari
Mob. 5161291
e-post: kumari@online.ee
Käesoleva aasta 18. oktoobril toimuvatel kohalike omavalitsuste valimistel Saue linnas kandideeriv valimisliit KINDLAD TEGIJAD - UUS TULEVIK peab väga oluliseks linnavõimu ja ettevõtjate vahelist koostööd valimistejärgsel perioodil. Kui Sa oled huvitatud valimisliidu ettevõtlust puudutavatest ideedest, kaasaarvatud lühiinfo EAS'i võimalustest, millest kohtumisel räägib Meelis Telliskivi, siis ootame Sind osalema valimisliidu liikmete ja Saue ettevõtjate kohtumisel 06. oktoobril 2009 aastal kell 18.00 Saue Mõisas.
Kohtumisel osalemise palume eelnevalt registreerida e-kirjaga aadressil kumari@online.ee
Registreerimine lõppeb esmaspäeval, 05. oktoobril kell 12.00.
P.S. Lisaks informeerime Sind 07.oktoobril 2009 aastal Tallinna Lauluväljakul toimuvast toetuste teabemessist "Ettevõtja Eesti 2009", mille kohta täpsema info leiad lingilt http://www.ettevotjaeesti.ee
Lugupidamisega,
Valimisliidu KINDLAD TEGIJAD - UUS TULEVIK nimel
Tõnu Kumari
Mob. 5161291
e-post: kumari@online.ee
esmaspäev, 28. september 2009
Kas sauelased võiksid eelarve (teatud) osas otse otsustada?
Ivar Tallo teeb 24. sept. Eesti Päevalehes ettepaneku, et Eestis võiks kohalikus omavalitsuses kasutada kaasava eelarve põhimõtet, mis tähendab esindusdemokraatia täiendamist sel moel, et igal aastal otsustab kogukond investeeringueelarvest teatud osa kasutamise üle. Ero Liivik on oma blogis viidanud ohtudele, mis sellise põhimõtte elluviimisega kaasas võivad käia.
Omalt poolt lisaksin veel ühe küsimuse, millest Tallo oma artiklis mööda läheb - nimelt ei täpsusta ta, kui suur see "teatud osa" peaks olema.
Toome selle küsimuse Saue konteksti. Näiteks võiks püstitada küsimuse - kas ehitada postkontorile juurdepääs, mis võimaldaks postkontorisse siseneda ka lapsevankri ning ratastooliga või püstitada Tõkke-Rauna-Vana-Keila mnt. raudtee poolsesse piirkonda laste mänguväljak? Otsedemokraatia viljelemise juurutamiseks oleks see hea katse, kuid kuna otsustatakse parimal juhul paarikümne tuhande krooni kasutamist, siis kui tõsiselt sellist küsitlust võetakse? Kes teab. Suuremate summade juures tõusetub kindlasti küsimus selgitusest ja kommunikatsioonist (vt veel kord Ero blogi).
Kas kaasav eelarvestamine oleks Sauel võimalik? Arvan, et oleks küll ja seda usub ka meie valimisliit (II, p 7). See ei ole lihtne, seda on väga lihtne vääriti kasutada ning kaasamist vaid mängida. Kui linnavolikogu on huvitatud sellest, et otsused sünniksid kaasates, siis ei saa piirduda vaid kaasava eelarvestamisega, sest siis jõutakse kiiresti tupikusse. Kaasamine ja seda sisulises mõttes peaks olema loomulik hoopis laiemalt.
Sauelt tuleb laiemast kaasamisest viimastel aastatel meelde kehtiva arengukava väljatöötamine. Enne arengukava lõplikku kinnitamist toimus kooli aulas koosolek. Kohal oli sadakond inimest. Subjektiivselt hinnates väga paljut seal väljaöeldut kinnitatud arengukavasse ei jõudnud ning hiljem polnud lugeda ka selgitusi, miks nii läks. Aga kindlasti saab teisiti, saab paremini.
Omalt poolt lisaksin veel ühe küsimuse, millest Tallo oma artiklis mööda läheb - nimelt ei täpsusta ta, kui suur see "teatud osa" peaks olema.
Toome selle küsimuse Saue konteksti. Näiteks võiks püstitada küsimuse - kas ehitada postkontorile juurdepääs, mis võimaldaks postkontorisse siseneda ka lapsevankri ning ratastooliga või püstitada Tõkke-Rauna-Vana-Keila mnt. raudtee poolsesse piirkonda laste mänguväljak? Otsedemokraatia viljelemise juurutamiseks oleks see hea katse, kuid kuna otsustatakse parimal juhul paarikümne tuhande krooni kasutamist, siis kui tõsiselt sellist küsitlust võetakse? Kes teab. Suuremate summade juures tõusetub kindlasti küsimus selgitusest ja kommunikatsioonist (vt veel kord Ero blogi).
Kas kaasav eelarvestamine oleks Sauel võimalik? Arvan, et oleks küll ja seda usub ka meie valimisliit (II, p 7). See ei ole lihtne, seda on väga lihtne vääriti kasutada ning kaasamist vaid mängida. Kui linnavolikogu on huvitatud sellest, et otsused sünniksid kaasates, siis ei saa piirduda vaid kaasava eelarvestamisega, sest siis jõutakse kiiresti tupikusse. Kaasamine ja seda sisulises mõttes peaks olema loomulik hoopis laiemalt.
Sauelt tuleb laiemast kaasamisest viimastel aastatel meelde kehtiva arengukava väljatöötamine. Enne arengukava lõplikku kinnitamist toimus kooli aulas koosolek. Kohal oli sadakond inimest. Subjektiivselt hinnates väga paljut seal väljaöeldut kinnitatud arengukavasse ei jõudnud ning hiljem polnud lugeda ka selgitusi, miks nii läks. Aga kindlasti saab teisiti, saab paremini.
reede, 25. september 2009
Saue linnas napib lasteaiakohti – kui kaua veel ?
Ilmunud 25.09 Harju Ekspressis
Saue Sõnast (nr 15 (310) 11. september 2009, vt. Lasteaed töötab täiel koormusel) võib lugeda, et sel sügisel “jäi veel kohta ootama palju 3-aastaseid lapsi ja rahuldamata jäid suurelt jaolt 2-aastaste laste vanemate avaldused”. Järjekorras (12. mai seisuga, vt Saue Sõna nr 10 (305) 22. mai 2009, "Lasteaiakohtade puudus on tuntavam kui kunagi varem") oli aga 124 last 2–3-aastaste rühma ning 74 last 3–4-aastaste laste rühma.
Ei saa öelda, et linnavõim probleemi ei tunnistaks. Eelpool mainitud Saue Sõna artiklid on selle tunnistuseks. Lisaks on Saue linn ühinenud Lapsehoiuteenuse osutamise infosüsteemiga https://lapsehoid.eesti.ee/, - paraku on Saue lasteaed loonud iseseisva süsteemi, mis ei ole aga nii usaldusväärne. Jääb selgusetuks, miks ei võiks täna linna enda infosüsteemis olevaid avaldusi sisestada ka suurde süsteemi, et lapsevanematel oleks järjekorrast ülevaade. Saue linnapea Orm Valtson on öelnud, et 21. sajandil eelistatakse päevahoidu – ent küsime: 21. sajand on kestnud juba aastaid, kuid probleem on jätkuvalt õhus.
“Tõsised” arutelud
Ei saa küll öelda, et tänane linnavalitsus mitte midagi ei tee. Näiteks on välja pakutud ideid aruteluks nagu kuulutada välja hange lasteaiateenuse osutaja leidmiseks, rentida mõni vaba pind ning rajada sellele laste päevahoid või siis kasutada olemasolevaid teenusepakkujaid. Mainitud võimalikud lahendused on algatuseks head, kuid taas – puudub info, kas nimetatud võimalused on reaalsed ja kui palju need maksta võiksid. Hoogsalt genereeritud ideid lugedes aga küsin, kas need arutelud on tänasele linnavõimule tõesti olulised?
Selleks heidame pilgu Saue linna arengut suunavasse dokumenti. Selleks on “Saue linna arengukava 2007-2017”, kus lasteaeda (laste päevahoidu) küll tekstis mainitakse, kuid mitte selliselt, et seda oleks vaja laiendada. “Saue linna arengukava tegevuskava 2007-2017” dokumendis on lakooniliselt kirjas “Tekkivate era lastehoiu asutuste toetamine aastatel 2010-2017”. Kuidas era lastehoiu asutused peaksid tekkima ning kas nad tekivad, sellest aimu ei saa. Arutelu on kiiduväärt, kuid miks pole seda varem märgatud teha? Lasteaia järjekorrad ei ole tekkinud eile, linna arengukava vaadatakse läbi ja kinnitatakse iga aasta oktoobri lõpuks.
Imelisi lahendusi pole olemas
Hanke väljakuulutamine või pinna rentimine (mis saaks toimuda samuti läbi hanke) tunduvad kõige reaalsemad. Võimalik, et Sauel on mõni vaba hoone, mida saaks ilma väga suurte probleemideta lasteaiaks kujundada. Sauel on täna tühjalt seisvaid hooneid, näiteks endine Mööbliaida pood. Võimalik, et omanikud on valmis selle linnale 15 aastaks rentima. Ei oleks küll ideaalne lahendus, kuid süüa saaks sinna tuua Midrimaa köögist ja seega jääks ära eraldi köögi ehitamise vajadus, mis on väga kulukas. Võimalik, et enam-vähem sobivaid hooneid on Sauel veelgi. On tänuväärne, et tänane linnavõim on asunud probleemile lahendusi otsima, kuid need tegevused ei ole olnud tulemuslikud.
Kohtusse riigi vastu ?
Alati kerkib küsimus rahast ning seda teadupärast taevast sülle ei kuku. Viimane rahvastikuminister, kes täna ametist prii, soovitas, et lapsevanemad võiksid minna omavalitsuse vastu kohtusse, kui viimane päevahoiuteenust ei paku. Mis on linnale mõtlemise koht. Selles valguses, et kui seadus ütleb, et KOV tagab lasteaiakoha ja kui vanem seda kohtu kaudu nõuab ning linna kohtus võidab, siis saab linn minna kohtusse riigi vastu, sest see kohustus on pandud omavalitsusele (sh Saue linnale) riigi poolt ja vastavalt põhiseadusele (§154) "Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest."
Minu arvates on siin mõtlemise koht. Kas mitte linn ei võiks omal algatusel (moraalselt) toetada mõne lapsevanema kohtuskäiku, et tema võidu korral ise riigi vastu kohtusse minna. Seda saab aga julgemini siis teha, kui linnas on võimul valimisnimekiri, kes ei karda telefonikõnet partei peakontorist, mis keelaks linnal “oma erakonna” vastu kohtusse minna.
Kaimo Käärmann-Liive
Saue volikogu arengukomisjoni liige
Saue Sõnast (nr 15 (310) 11. september 2009, vt. Lasteaed töötab täiel koormusel) võib lugeda, et sel sügisel “jäi veel kohta ootama palju 3-aastaseid lapsi ja rahuldamata jäid suurelt jaolt 2-aastaste laste vanemate avaldused”. Järjekorras (12. mai seisuga, vt Saue Sõna nr 10 (305) 22. mai 2009, "Lasteaiakohtade puudus on tuntavam kui kunagi varem") oli aga 124 last 2–3-aastaste rühma ning 74 last 3–4-aastaste laste rühma.
Ei saa öelda, et linnavõim probleemi ei tunnistaks. Eelpool mainitud Saue Sõna artiklid on selle tunnistuseks. Lisaks on Saue linn ühinenud Lapsehoiuteenuse osutamise infosüsteemiga https://lapsehoid.eesti.ee/, - paraku on Saue lasteaed loonud iseseisva süsteemi, mis ei ole aga nii usaldusväärne. Jääb selgusetuks, miks ei võiks täna linna enda infosüsteemis olevaid avaldusi sisestada ka suurde süsteemi, et lapsevanematel oleks järjekorrast ülevaade. Saue linnapea Orm Valtson on öelnud, et 21. sajandil eelistatakse päevahoidu – ent küsime: 21. sajand on kestnud juba aastaid, kuid probleem on jätkuvalt õhus.
“Tõsised” arutelud
Ei saa küll öelda, et tänane linnavalitsus mitte midagi ei tee. Näiteks on välja pakutud ideid aruteluks nagu kuulutada välja hange lasteaiateenuse osutaja leidmiseks, rentida mõni vaba pind ning rajada sellele laste päevahoid või siis kasutada olemasolevaid teenusepakkujaid. Mainitud võimalikud lahendused on algatuseks head, kuid taas – puudub info, kas nimetatud võimalused on reaalsed ja kui palju need maksta võiksid. Hoogsalt genereeritud ideid lugedes aga küsin, kas need arutelud on tänasele linnavõimule tõesti olulised?
Selleks heidame pilgu Saue linna arengut suunavasse dokumenti. Selleks on “Saue linna arengukava 2007-2017”, kus lasteaeda (laste päevahoidu) küll tekstis mainitakse, kuid mitte selliselt, et seda oleks vaja laiendada. “Saue linna arengukava tegevuskava 2007-2017” dokumendis on lakooniliselt kirjas “Tekkivate era lastehoiu asutuste toetamine aastatel 2010-2017”. Kuidas era lastehoiu asutused peaksid tekkima ning kas nad tekivad, sellest aimu ei saa. Arutelu on kiiduväärt, kuid miks pole seda varem märgatud teha? Lasteaia järjekorrad ei ole tekkinud eile, linna arengukava vaadatakse läbi ja kinnitatakse iga aasta oktoobri lõpuks.
Imelisi lahendusi pole olemas
Hanke väljakuulutamine või pinna rentimine (mis saaks toimuda samuti läbi hanke) tunduvad kõige reaalsemad. Võimalik, et Sauel on mõni vaba hoone, mida saaks ilma väga suurte probleemideta lasteaiaks kujundada. Sauel on täna tühjalt seisvaid hooneid, näiteks endine Mööbliaida pood. Võimalik, et omanikud on valmis selle linnale 15 aastaks rentima. Ei oleks küll ideaalne lahendus, kuid süüa saaks sinna tuua Midrimaa köögist ja seega jääks ära eraldi köögi ehitamise vajadus, mis on väga kulukas. Võimalik, et enam-vähem sobivaid hooneid on Sauel veelgi. On tänuväärne, et tänane linnavõim on asunud probleemile lahendusi otsima, kuid need tegevused ei ole olnud tulemuslikud.
Kohtusse riigi vastu ?
Alati kerkib küsimus rahast ning seda teadupärast taevast sülle ei kuku. Viimane rahvastikuminister, kes täna ametist prii, soovitas, et lapsevanemad võiksid minna omavalitsuse vastu kohtusse, kui viimane päevahoiuteenust ei paku. Mis on linnale mõtlemise koht. Selles valguses, et kui seadus ütleb, et KOV tagab lasteaiakoha ja kui vanem seda kohtu kaudu nõuab ning linna kohtus võidab, siis saab linn minna kohtusse riigi vastu, sest see kohustus on pandud omavalitsusele (sh Saue linnale) riigi poolt ja vastavalt põhiseadusele (§154) "Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest."
Minu arvates on siin mõtlemise koht. Kas mitte linn ei võiks omal algatusel (moraalselt) toetada mõne lapsevanema kohtuskäiku, et tema võidu korral ise riigi vastu kohtusse minna. Seda saab aga julgemini siis teha, kui linnas on võimul valimisnimekiri, kes ei karda telefonikõnet partei peakontorist, mis keelaks linnal “oma erakonna” vastu kohtusse minna.
Kaimo Käärmann-Liive
Saue volikogu arengukomisjoni liige
teisipäev, 22. september 2009
Kandidaatide tutvustused
Nr 121 Jaan Kalbus
Nr 122 Henn Põlluaas
Nr 123 Matti Nappus
Nr 124 Henn Vaher
Nr 125 Maie Särak
Nr 126 Arno Vester
Nr 127 Ero Liivik
Nr 128 Ants Torim
Nr 129 Meelis Rõigas
Nr 130 Tõnu Urva
Nr 131 Elviira Alamaa
Nr 132 Meelis Telliskivi
Nr 133 Thomas Oberg
Nr 134 Tõnu Kumari
Nr 135 Olav Roasto
Nr 136 Kaimo Käärmann-Liive
Nr 137 Jaak Tomingas
Nr 138 Ülo Vatsk
Nr 139 Helle Rätsep
Nr 140 Gunnar Lambing
Nr 141 Lembit Vares
Nr 142 Evelin Povel-Puusepp
Nr 143 Siiri Käpa
Nr 144 Jelena Laanjärv
Nr 145 Olmer Uibo
Nr 146 Andres Pajula
Nr 121 Jaan Kalbus
Sündisin 24.juunil 1948.a. Neljandat põlve sauelane.Elukaaslane Marje.Tütred Kairi ja Birgit. Mul on ka viis lapselast. Lõpetanud Tallinna 2. Keskkooli 1966.a. Õppinud TPI-s tööstuselektroonikat.
Alates 24.maist 1990. a. kuni tänaseni OÜ Selco Elektroonika juhataja. Vahepeal ka viis aastat AS Kavent juhataja. Ei kuulu ega ole kuulunud ühtegi parteisse ega erakonda.
Olen olnud aastatel 1993 kuni 1999 Saue Linnavolikogu liige, aastatel 1993 kuni 1996 Saue Linnavolikogu esimees. Aastatel 1990 kuni 1992 Eesti Kongressi saadik Keila Kihelkonnast. Olen Saue Lionsklubi asutajaliige.
Pärast kümneaastast vaheaega poliitikas soovin jälle oma jõu ja nõuga aidata kaasa Saue linna arengule.
Teen kõik selleks,et Saue Linnavalitsus teeniks Saue linnakodanike huve! Seisan selle eest, et Saue jaamahoone saaks korda!
Üles
Nr 122 Henn Põlluaas
Sündisin 16.
veebruaril 1960. Lõpetasin Nõmme Gümnaasiumi ja TPedI kunstiõpetuse magistrina. Olen abielus, kahe lapse isa. Ei ole ühegi erakonna liige, kuulun mitmete kodanikeühenduste juhatusse ja Kaitseliitu. Olen töötanud Kunstimuuseumis teadusliku töötajana, Eesti Televisioonis toimetajana ja erinevate firmade juhina.
2005-2008 olin Saue Linnavolikogu liige. Olen Kultuuri- ja Spordikomisjoni ning Arengu- ja Planeerimiskomisjoni liige. Seega olen väga hästi kursis Saue probleemide ja vajadustega ning oskan neile ka optimaalseid lahendusi leida.
Pean oluliseks, et Saue oleks omanäoline, kaunis, kodune ja elamisväärne linn, mille areng liiguks positiivses suunas. Seda saab tagada volikogu ja linnavalitsus, mis väärtustab linna kui elukeskkonda ja eelkõige selle elanikke ning nende vajadusi kõigis eluvaldkondades. Oma teadmiste ja kogemustega soovin anda selleks oma parima.
Üles
Nr 123 Matti Nappus
Olen sündinud Sauel 1943.aastal. Esindan Teid teie poolt valitud volikogudes 20 aastat. Kahel korral üksikkandidaadina ja ülejäänud kordadel valimisliitudes.
Mind on tunnustatud Saue Linna Teenetemärgiga nr. 5
Viimasel Eesti Vabariigi aastapäeval alustasime uue valimisliidu kokkupanemist eksvolikogu liikmetest, kes on olnud volikogu esimehed, asetäitjad, komisjonide esimehed jne. , samuti ekslinnapead, kaasates juurde uusi vabatahtlikke kandideerijaid.
Meie oleme algatanud ja kaasa aidanud kõikidele Saue linnas teostunud ettevõtmistele alates Saue ja Tallinna vahelisest bussiühendusest kuni üliohtliku kiiritustehase AS Steri pankrotti ajamiseni.
Loodan, lugupeetud sauelane, et oma valikus toetate mind.
Üles
Nr 124 Henn Vaher
Sündinud Tartus. Sauel elan 1974. aastast. Olen abielus, mul on kaks tütart ja kolm lapselast. Lõpetasin Tallinna Tehnikaülikooli insener-ökonomistina. Käesoleval ajal töötan Harju Maavalitsuse arenguosakonna transporditalituse juhatajana.
Aktiivselt olen osalenud Saue ühiskondlikus tegevuses. 1992. aastal asutasime Saue Ettevõtete Liidu, mille juhatuse esimees olin 10 aastat. 1998. aastal asutasime Saue Lions klubi, mille asutaja presidendiks olin. Olen olnud volikogu liige 10 aastat. Pean Sauet oma koduks. Lähtudes eeltoodust, on mulle Saue tulevik hingelähedane. Valides mind, annan endast parima Saue muutmiseks keskkonna- ja ettevõtja sõbralikuks ning turvaliseks linnaks.
Üles
Nr 125 Maie Särak
Sündisin 1950.a. Põltsamaal. Saue linnas elan abiellumisest saadik 1972.a.. Peres on 4 poega ja 1 pojatütar. 1973.a. lõpetasin TPI-s elektronarvutite eriala elektriinseneri diplomiga. 1978.a.-1994.a. töötasin Harju EPT-s kaadriõppe-ja töökaitse vaneminsenerina. Jätkasin Sauel töökeskkonnaspetsialistina kuni 2006.a.. 1998.a. kuni tänaseni töötan Harju kriminaalhooldusosakonna Keila vastuvõtupunktis ametnikuna.
IGA ÕIGUSRIKKUMINE PEAB SAAMA VÄLTIMATU JA ÕIGLASE KARISTUSE. Peame liikuma selle poole, et kurja ei tehtaks ja korda ei rikutaks.
KINDLAD TEGIJAD-UUS TULEVIK kandideerijana ei anna ma tühje lubadusi, mida pole võimalik täita, vaid toetun kandvale reaalsusele ja oma teotahte ning sihikindlusele.
1. Noortele tagada mitmekülgse õppimis-ja vabaaja veetmise võimalus.
2. Leida kultuuriedendamiseks (taidlus, käsitöö, jpm. kultuuriüritused ) keskus.
Üles
Nr 126 Arno Vester
Sündinud olen Eesti Va
bariigi ajal Tartu linnas. Elanud, õppinud ja töötanud olen Tartus, Elvas ja Tallinnas. Sauel elan 1971. aastast, seega üle poole oma teadlikust elust. Hariduselt olen keemiainsener, lõpetanud TPI. Sauega seovad mind tööalased sidemed 1972.aastast. Viimane töökoht oli EPT õppekeskuse juhataja. Praegu olen pensionär. Olen üks Saue Ettevõtete Liidu asutajaliikmetest ja vastutav sekretär selle loomisest 1992. aastast kuni tänaseni. Korteriühistu juhtimisega vahetult seotud viimased kuus aastat. Perekonnaseisult abielus, kahe lapse isa ja kolmele lapselapsele vanaisa.
Olen jälginud seni kohaliku võimu teostamist kõrvalt ja jõudnud veendumusele, et toetudes oma tõekspidamisele, elukogemustele ja valimisliidu programmile luban sulle hea valija esindada sinu huvisid ka valitavas volikogus.
KUI SULLE LÄHEB KORDA SAUE TULEVIK - TULE VALIMA!
Üles
Nr 127 Ero Liivik
Üles
Nr 128 Ants Torim
Sündisin 1945.a. Tallinnas. Lõpetasin praeguse Tallinna Reaalkooli ja hiljem Tallinna Polütehnilise Instituudi 1968.a. soojusenergeetika erialal.
Olen abielus, mul on täiskasvanud poeg ja tütar ning kaks lapselast. Sauel töötan alates 1977.a., algul Seadistustööde Valitsuses katlamajanduse alal, hiljem Termiks AS-s ja Termiks Konsult OÜ-s juhatajana. Elan Sauel 1984.a. alates.
Olen olnud kahe volikogu koosseisu liige. Saue Ettevõtete Liidu tööst olen osa võtnud selle asutamisest alates.
Minu eesmärgiks volikogus on kaasa aidata Saue ettevõtetele soodsate arengutingimuste loomisel, mille tulemusena suureneb töökohtade arv ja elanike heaolu.
Üles
Nr 129 Meelis Rõigas
Üles
Nr 122 Henn Põlluaas
Nr 123 Matti Nappus
Nr 124 Henn Vaher
Nr 125 Maie Särak
Nr 126 Arno Vester
Nr 127 Ero Liivik
Nr 128 Ants Torim
Nr 129 Meelis Rõigas
Nr 130 Tõnu Urva
Nr 131 Elviira Alamaa
Nr 132 Meelis Telliskivi
Nr 133 Thomas Oberg
Nr 134 Tõnu Kumari
Nr 135 Olav Roasto
Nr 136 Kaimo Käärmann-Liive
Nr 137 Jaak Tomingas
Nr 138 Ülo Vatsk
Nr 139 Helle Rätsep
Nr 140 Gunnar Lambing
Nr 141 Lembit Vares
Nr 142 Evelin Povel-Puusepp
Nr 143 Siiri Käpa
Nr 144 Jelena Laanjärv
Nr 145 Olmer Uibo
Nr 146 Andres Pajula
Nr 121 Jaan Kalbus
Sündisin 24.juunil 1948.a. Neljandat põlve sauelane.Elukaaslane Marje.Tütred Kairi ja Birgit. Mul on ka viis lapselast. Lõpetanud Tallinna 2. Keskkooli 1966.a. Õppinud TPI-s tööstuselektroonikat.Alates 24.maist 1990. a. kuni tänaseni OÜ Selco Elektroonika juhataja. Vahepeal ka viis aastat AS Kavent juhataja. Ei kuulu ega ole kuulunud ühtegi parteisse ega erakonda.
Olen olnud aastatel 1993 kuni 1999 Saue Linnavolikogu liige, aastatel 1993 kuni 1996 Saue Linnavolikogu esimees. Aastatel 1990 kuni 1992 Eesti Kongressi saadik Keila Kihelkonnast. Olen Saue Lionsklubi asutajaliige.
Pärast kümneaastast vaheaega poliitikas soovin jälle oma jõu ja nõuga aidata kaasa Saue linna arengule.
Teen kõik selleks,et Saue Linnavalitsus teeniks Saue linnakodanike huve! Seisan selle eest, et Saue jaamahoone saaks korda!
Üles
Nr 122 Henn Põlluaas
Sündisin 16.
veebruaril 1960. Lõpetasin Nõmme Gümnaasiumi ja TPedI kunstiõpetuse magistrina. Olen abielus, kahe lapse isa. Ei ole ühegi erakonna liige, kuulun mitmete kodanikeühenduste juhatusse ja Kaitseliitu. Olen töötanud Kunstimuuseumis teadusliku töötajana, Eesti Televisioonis toimetajana ja erinevate firmade juhina.2005-2008 olin Saue Linnavolikogu liige. Olen Kultuuri- ja Spordikomisjoni ning Arengu- ja Planeerimiskomisjoni liige. Seega olen väga hästi kursis Saue probleemide ja vajadustega ning oskan neile ka optimaalseid lahendusi leida.
Pean oluliseks, et Saue oleks omanäoline, kaunis, kodune ja elamisväärne linn, mille areng liiguks positiivses suunas. Seda saab tagada volikogu ja linnavalitsus, mis väärtustab linna kui elukeskkonda ja eelkõige selle elanikke ning nende vajadusi kõigis eluvaldkondades. Oma teadmiste ja kogemustega soovin anda selleks oma parima.
Üles
Nr 123 Matti Nappus
Olen sündinud Sauel 1943.aastal. Esindan Teid teie poolt valitud volikogudes 20 aastat. Kahel korral üksikkandidaadina ja ülejäänud kordadel valimisliitudes.Mind on tunnustatud Saue Linna Teenetemärgiga nr. 5
Viimasel Eesti Vabariigi aastapäeval alustasime uue valimisliidu kokkupanemist eksvolikogu liikmetest, kes on olnud volikogu esimehed, asetäitjad, komisjonide esimehed jne. , samuti ekslinnapead, kaasates juurde uusi vabatahtlikke kandideerijaid.
Meie oleme algatanud ja kaasa aidanud kõikidele Saue linnas teostunud ettevõtmistele alates Saue ja Tallinna vahelisest bussiühendusest kuni üliohtliku kiiritustehase AS Steri pankrotti ajamiseni.
Loodan, lugupeetud sauelane, et oma valikus toetate mind.
Üles
Nr 124 Henn Vaher
Sündinud Tartus. Sauel elan 1974. aastast. Olen abielus, mul on kaks tütart ja kolm lapselast. Lõpetasin Tallinna Tehnikaülikooli insener-ökonomistina. Käesoleval ajal töötan Harju Maavalitsuse arenguosakonna transporditalituse juhatajana.Aktiivselt olen osalenud Saue ühiskondlikus tegevuses. 1992. aastal asutasime Saue Ettevõtete Liidu, mille juhatuse esimees olin 10 aastat. 1998. aastal asutasime Saue Lions klubi, mille asutaja presidendiks olin. Olen olnud volikogu liige 10 aastat. Pean Sauet oma koduks. Lähtudes eeltoodust, on mulle Saue tulevik hingelähedane. Valides mind, annan endast parima Saue muutmiseks keskkonna- ja ettevõtja sõbralikuks ning turvaliseks linnaks.
Üles
Nr 125 Maie Särak
Sündisin 1950.a. Põltsamaal. Saue linnas elan abiellumisest saadik 1972.a.. Peres on 4 poega ja 1 pojatütar. 1973.a. lõpetasin TPI-s elektronarvutite eriala elektriinseneri diplomiga. 1978.a.-1994.a. töötasin Harju EPT-s kaadriõppe-ja töökaitse vaneminsenerina. Jätkasin Sauel töökeskkonnaspetsialistina kuni 2006.a.. 1998.a. kuni tänaseni töötan Harju kriminaalhooldusosakonna Keila vastuvõtupunktis ametnikuna.IGA ÕIGUSRIKKUMINE PEAB SAAMA VÄLTIMATU JA ÕIGLASE KARISTUSE. Peame liikuma selle poole, et kurja ei tehtaks ja korda ei rikutaks.
KINDLAD TEGIJAD-UUS TULEVIK kandideerijana ei anna ma tühje lubadusi, mida pole võimalik täita, vaid toetun kandvale reaalsusele ja oma teotahte ning sihikindlusele.
1. Noortele tagada mitmekülgse õppimis-ja vabaaja veetmise võimalus.
2. Leida kultuuriedendamiseks (taidlus, käsitöö, jpm. kultuuriüritused ) keskus.
Üles
Nr 126 Arno Vester
Sündinud olen Eesti Va
bariigi ajal Tartu linnas. Elanud, õppinud ja töötanud olen Tartus, Elvas ja Tallinnas. Sauel elan 1971. aastast, seega üle poole oma teadlikust elust. Hariduselt olen keemiainsener, lõpetanud TPI. Sauega seovad mind tööalased sidemed 1972.aastast. Viimane töökoht oli EPT õppekeskuse juhataja. Praegu olen pensionär. Olen üks Saue Ettevõtete Liidu asutajaliikmetest ja vastutav sekretär selle loomisest 1992. aastast kuni tänaseni. Korteriühistu juhtimisega vahetult seotud viimased kuus aastat. Perekonnaseisult abielus, kahe lapse isa ja kolmele lapselapsele vanaisa.Olen jälginud seni kohaliku võimu teostamist kõrvalt ja jõudnud veendumusele, et toetudes oma tõekspidamisele, elukogemustele ja valimisliidu programmile luban sulle hea valija esindada sinu huvisid ka valitavas volikogus.
KUI SULLE LÄHEB KORDA SAUE TULEVIK - TULE VALIMA!
Üles
Nr 127 Ero Liivik
Üles
Nr 128 Ants Torim
Sündisin 1945.a. Tallinnas. Lõpetasin praeguse Tallinna Reaalkooli ja hiljem Tallinna Polütehnilise Instituudi 1968.a. soojusenergeetika erialal.Olen abielus, mul on täiskasvanud poeg ja tütar ning kaks lapselast. Sauel töötan alates 1977.a., algul Seadistustööde Valitsuses katlamajanduse alal, hiljem Termiks AS-s ja Termiks Konsult OÜ-s juhatajana. Elan Sauel 1984.a. alates.
Olen olnud kahe volikogu koosseisu liige. Saue Ettevõtete Liidu tööst olen osa võtnud selle asutamisest alates.
Minu eesmärgiks volikogus on kaasa aidata Saue ettevõtetele soodsate arengutingimuste loomisel, mille tulemusena suureneb töökohtade arv ja elanike heaolu.
Üles
Nr 129 Meelis Rõigas
Üles
Nr 130 Tõnu Urva
Sündinud 26. veebruaril 1978. aastal Tallinnas. Õppinud Saue Keskkoolis, Tallinna Ehituskoolis ja Akadeemias Nord. Oman bakalaureuse kraadi õigusteaduse erialal.
Töötanud Tallinna Kesklinna Valitsuse elamumajanduse osakonna spetsialistina, kus omandasin teadmisi kohaliku omavalitsuse töökorralduse alustest ja praktilise kogemuse kohaliku elu korraldamisest omavalitsusüksuse tasandil.
Peale avalikus teenistuses töötamist suundusin eraettevõtlusesse ning minu põhiliseks tegevusvaldkonnaks on olnud ehituslik, insener-tehniliste ja arhitektuursete projektide juhtimine.
Kuulusin Saue Linnavolikogu IV koosseisu ning juhtisin õiguskomisjoni tööd.
Ei kuulu ühegi partei nimekirja.
Kandideerin Saue linnavolikokku põhjusel, et kaasa lüüa linna arengu protsessis, samuti linnaelanike sotsiaalsete ja olmeprobleemide lahendamisel. Leian, et linnavalitsemine peab lähtuma üldistest huvidest.
Üles
Nr 131 Elviira Alamaa
Pikaajaline Saue linna elanik, kes küll sündinud 38. aastat tagasi Tallinnas. Olen abielus, peres kasvab kolm last: Mihkel, Jasper ja Karoliine. Lõpetanud olen Eesti Muusikaakadeemia koorijuhtimise erialal. Olen juba üle kümne aasta tegutseva Saue Poistekoori asutaja ja dirigent. Saue Poistekooris laulab täna 150 last, vanuses 4 – 19 aastat. Mind on tunnustatud 2004.aastal tiitliga Saue linna „Aasta õpetaja“.
Minu hobid on ka laiemalt seotud laulmise ja muusikaga. Volikogus seisan laste ja noorte huvide eest; tahan et koolitoit oleks lõpuks ka Sauel õppivale lapsele tasuta. Lasteaiakoha saamise probleem tuleb lahendada linnal, mitte jätta pere mureks. Südameasjaks on ka Saue kultuuri ja hariduse edendamine, Muusikakoolile, sh poistekoorile oma ruumide leidmine. Seisan ka tervisekeskuse võimaluste parandamise eest.
Üles
Nr 132 Meelis Telliskivi
Sünd. 1971
Abielus
Kaks last
Olen neljandat põlve sauelane - seega lähevad mulle väga korda siinsed tegemised ja toimetamised.
Minu õpingud on möödunud TEMT-is ja TTÜ-s. Oman pikaajalist tootmis- ja müügiettevõtte juhtimise kogemust. Kuulun mitmesse heategevusorganisatsiooni.
Kasutades oma oskusi ja teadmisi soovin anda endast parima Saue arenguks. Mulle meeldivad keerulised ülesanded ja nendele lahenduste leidmine. Julgen vastutada oma tegude eest.
Tahaksin, et kõik suuremad planeeringud, mis Saue linnas tehakse, oleks linnaelanike soovidega kooskõlas. Soovin, et säiliks Sauele omaseks saanud rohealad ja pargid. Suurt tähelepanu tuleb pöörata lasteaiale ja koolile.
Soovin, et Saue jääks väikseks ja armsaks linnaks, kus oleks kõigil elanikel sõltumata vanusest ja elatustasemest hea elada.
Üles
Nr 133 Thomas Oberg
Olen sündinud 1969. aastal Kuressaares, hariduselt insener. Nagu saarlasele kohane – olen ka mereleiba maitsnud, kuid 15 aastat tagasi valisin oma kodusadamaks Saue linna. Olen abielus, peres kasvab poeg (18a) ja kaks tütart (5a 13a).
Töötan kinnisvara sektoris, olen Saue Muusikakooli hoolekogu liige ja kuulun ka Saue haridus- ja noorsookomisjoni. Ma ei kuulu ega ole kuulunud ühtegi parteisse ega erakonda.
Minu arvates on oluline, et Sauel saaksid lapsed jätkuvalt hea hariduse, linlastel oleks rohkem võimalusi vaba aja veetmiseks, vajajatele jätkuks lasteaia- ja mängukohti.
Tahan, et Saue linna juhiksid usaldusväärsed inimesed, kes on oma otsustes vabad mitte aga parteisõdurid. See lõpetaks linna raha raiskamise mis praegu toimub.
Kui oled minuga sama meelt – siis vali valimisliit Kindlad tegijad - uus tulevik.
Üles
Nr 134 Tõnu Kumari
Olen sündinud 6.septembril 1950.a. Sündimisest saadik elan Sauel, olles ühtlasi kolmandat põlve sauelane. 1974.a. lõpetasin TPI keemiateaduskonna. Praegu töötan OÜ Intact juhatajana. Aastatel 1993-1999 olin Saue Linnavolikogu liige. Aastast 1997 olen heategevus- organisatsiooni Lions Club Saue aktiivne liige. Olen abielus, peres on kaks täiskasvanud poega ja üks pojapoeg.
Arvan, et Saue Linnavalitsusel oleks sisemise toimivuse efektiivsuse tõstmiseks vajalik rakendada rahvusvahelise standardi ISO 9001 nõuetele vastav kvaliteedi juhtimise süsteem. Nimetatud süsteem haaraks kõiki linna elutähtsaid valdkondi, sealhulgas ka investeeringute ja uute töökohtadega (tööpuudusega) seonduvat.
Üles
Nr 135 Olav Roasto
Sündinud 22.04.1945.a. Tallinnas. Käesoleval ajal pensionär ja juhatuse liige oma ehitusfirmas Kental Ehitus OÜ. Olen abielus, mul on 2 tütart ja 3 lapselast.
Elan Sauel alates 1972 aastast. Töötasin 1970 – 1990 Saue EPT ehitus jaoskonnas. Alguses 12 aastat ehitustöölisena, hiljem jaoskonna juhatajana. Põhitöödeks olid Saue linna korterelamute ja tööstushoonete remontimine ja ehitamine. 1990 aastast olen olnud eraettevõtja ehitusalal. Olen hästi kursis praeguse Saue linna olukorraga ja tahan anda omapoolse panuse Saue linna arendamises. Soovin et Saue linn saaks veel paremaks ja kodusemaks kõigile Saue linna elanikele.
Üles
Nr 136 Kaimo Käärmann-Liive
Olen 33-aastane, abielus, peres kasvab aastane poeg. Tartu Ülikoolis lõpetasin avaliku halduse eriala ning hiljem olen end täiendanud Taanis Odense Ülikoolis (Euroopa Liidu õpingud) ning EBS Juhtimiskoolituse Keskuses (kohaliku omavalitsuse juhtimine).
Algatasin Sauel esimese korrusmajas tegutseva Naabrivalve sektori. Tegelen tervisespordiga - mulle meeldivad ujumine, orienteerumine, suusatamine ning soovin, et Sauel tervisespordi tegemise võimalused avarduksid.
Pean oluliseks, et linnavõim otsustaks arusaadavalt, oleks elanikega kontaktis ka valimiste vaheajal ning nii noored kui vanad saaks pidevalt linnavalitsusega suhelda. Kõige olulisem on Sauel kaotada lasteaiajärjekord ja valmis ehitada uus algklasside hoone, samuti ette valmistada vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamine.
Üles
Nr 137 Jaak Tomingas
Üles
Nr 138 Ülo Vatsk
Olen sündinud Tallinnas, Sauel elan alates 1983 aastast.
Oman kõrgemat haridust, lõpetasin Tallinna Polütehnilise Instituudi majandusteaduskonna insener-ökonomistina. Abielus, kolm täiskasvanud last. Hetkel töötan Maanteeametis.
Hobiks on tennis, millega olen tegelenud lapsest saadik. Vabal ajal püüangi võimaluste piires õpetada Saue lastele tennisemängu saladusi ja jagada oma kogemusi. Kahjuks kooli võimla - ainuke saal sisetingimustes, ei võimalda rakendada neid tegevusi, mis oleks vajalikud normaalseks koormustega sportlikuks tegevuseks lastega kõikidel seal harrastavatel aladel, rääkimata täiskasvanutest.
Seepärast kohalike omavalitsuse valimistel kandideerimisega, olen seadnud eesmärgiks parandada ja luua juurde sportimisvõimalusi eeskätt lastele, nende vanematele ja vanavanematele.
Üles
Nr 139 Helle Rätsep
Sündisin 12.sept.1959 Läänemaal, kuid viimased 20 aastat elan Sauel. Ehitasime siia koos abikaasaga, kellega olen abielus juba 28 aastat, ilusa kodu. Meie kolm last on kõik lõpetanud kenasti Saue Gümnaasiumi.
Töökohaks on Keila Tarbijate Ühistu, kus töötan Marketingiosakonna juhatajana. Saue Kaubakeskus, mille Keila TÜ ostis kolm aastat tagasi, on nüüdseks täielikult renoveeritud ja valmis osutama sauelastele kvaliteetset kaubandusteenust nii kauba valiku kui ka teeninduskvaliteedi osas.
Ühinesin valimisliiduga, sest usun, et ka üksikisiku arvamus ja ettepanekud on olulised.
Üles
Nr 140 Gunnar Lambing
Sündinud 22. aprillil 1959.a Tartu linnas. Eestlane.
Saue linnas ja selle ümbruses toimetanud 20 aastat. Magistrikraadile vastav rahandusalane kõrgharidus Tartu Ülikoolist. Töökogemused peamiselt rahanduse ja ökonoomika vallas kuid ka põllumajanduses. Puutunud kokku eraettevõtlusega ettevõtte tasandil (majanduskonsultatsioonid, pangandus, hobusekasvatuse ja ratsaspordi arendamine – ratsaspordikompleks Sauel). Samuti töötanud riigi ning ettevõtluse kokkupuutepunktides ekspordi krediteerimise ja kalapüügi korralduse vallas.
Osalenud kahel korral Saue linna volikogu töös opositsiooni esindajana.
Uue tuleviku jaoks on vaja ökonoomsemat ja ratsionaalsemat lähenemist Saue linna majandamisele. Väheste vahenditega tuleb teha rohkem. Selleks olen andmas oma panust.
Üles
Nr 141 Lembit Vares
Olen sündinud 1949.aastal. Haridus kõrgem tehniline. Sauel elan alates 1986.aastast. Töötan Rae Vallavalitsuses ehitusameti vanemspetsialisti ametikohal. Enne seda olen töötanud AS Tallinna Vesi vee- ja kanalisatsioonivõrgu direktori asetäitja ametikohal. Sauel olen varem töötanud munitsipaalettevõtte Saurem direktorina.
Saue meeldib kui väike, ilus kompaktne linn. Samuti meeldivad Sauel elavad inimesed. Kui Teie , toredad inimesed, toetate minu kandidatuuri tahaks oma teadmisi ja kogemusi aktiivselt rakendada kodulinna arendamisel ning linnarahva heaolu ja turvalisuse tõstmisel.
Üles
Nr 142 Evelin Povel-Puusepp
Olen sündinud 1971.a Keilas. Sauel elan esimesest eluaastast peale. Lõpetanud Keila Keskkooli ja Tallinna Pedagoogikaülikooli vene filoloogina. Töötan politseis tõlgina.
Abielus Jaanus Puusepaga. Peres kaks poega: 17-aastane Oliver ja 2,5-aastane Rasmus Miikael.
Kuulun Saue Kodu-uurimise Seltsingusse, tegeledes Saue põlissuguvõsade uurimise ning kodupaiga asustus- ja kultuuripärandi talletamisega.
Heaolu tugineb lihtsatele asjadele: kaitstud õppimisvõimalused, hoolitsetud mänguväljakud, turvalised tänavad, toimiv transport, hubane linnaruum, töökohtade olemasolu, terviseabi, hoolimine vajadustest, austav ja arvestav suhtumine igasse inimesse. Ikka nii, et tunneksime end vajaliku ja väärtuslikuna.
Üles
Nr 143 Siiri Käpa
Olen sündinud 1960 aasta septembris. Lõpetasin Nõmme Gümnaasiumi ja hiljem jätkasin õpinguid Mainori Majanduskoolis, kus omandasin kõrghariduse finantsjuhtimise erialal. Olen abielus, kahe lapse ema ja kahekordne vanaema.
Finantsjuhina töötasin 14 aastat rahvusvahelises laevanduskonsernis ja hilisematel aastatel tegevjuhina erinevates ettevõtetes.
Elupõlise Saue elanikuna on soov anda oma panus parteitu valimisliidu „ Kindlad Tegijad – Uus Tulevik „ realistlike ning üldist majandusolukorda arvestavate eesmärkide saavutamiseks, kooskõlas Saue elanike soovide ja vajadustega. Pean oluliseks, et linnakodanikud saaksid suurema kaasarääkimise õiguse linnaasjades ja tunneksid, et linnavalitsus on linnaelanike jaoks, mitte vastupidi.
Loodan, et iga Saue elanik leiab julguse pöörduda alati oma probleemide ja ettepanekutega linnaametnike poole.
Üles
Nr 144 Jelena Laanjärv
Sündinud ja kasvanud Hiiumaal, kust olen kaasa saanud armastuse ja austuse puhta looduse vastu. Kivine pinnas ja sajanäoline meri on täiendanud mind sihikindla, tööka, raskusi trotsiva ja head nalja hindava meelega.
Minu perre kuuluvad abikaasa, 2 poega, isa ja truu sõber Betty.
Hariduselt olen magistrikraadiga vene keele ja kirjanduse õpetaja-metoodik. Saue Gümnaasiumis töötan 1997.a. sügisest.
Leian, et kõige tähtsamad siin elus on lapsed. Seepärast tahan, et Saue lastel oleks kodulinnas lõbus, huvitav, turvaline ja et jätkuvalt saaks siin põhjapaneva ning konkurentsivõimelise gümnaasiumihariduse kaasaegsetes ja loovust arendavates tingimustes.
Õpetades lapsi, õpime ka ise!
Soovin, et iga sauelane oleks uhke oma saavutuste ja tegude üle!
Üles
Nr 145 Olmer Uibo
Olen 18 aastane Sauel sirgunud noormees. Peale põhikooli lõpetamist alustasin keskhariduse omandamist. Keskharidus annab mulle võimaluse astuda Tartusse Kõrgemasse Sõjakooli.
Olen olnud aktiivne kaitseliitlane alates 1998. aastast. Alustasin noorkotkana ja nüüdseks olen täisliige. Olen võtnud osa Noortekeskuse organiseeritud vahetusprojektist aastal 2008, mis andis head suhtluskogemust tööks noortega.
Oma panuse tahaksingi anda noorsootöö valdkonnas. Tahan seista selle eest, et Saue noored leiaksid omale olulisel määral kasulikumat eneseteostust kui Saue kaubanduskeskuste esistel kogunemistel. Suunata noori isamaalis patriootlikele aktsioonidele ja vabatahtlikele ettevõtmistele linnas. Meil on väike ja ilus linn, seda saab teha turvalisemaks kõigile, ka noortele.
Üles
Nr 146 Andres Pajula
Olen õnnelik tegudeinimene, kes on kogu oma senise elu pühendanud lastele. Oma senised elukutsed olen valinud nii, et saaksin parimal viisil aidata kaasa nende tuleviku kindlustamisele läbi harituse. Olen töötanud õpetaja, koolijuhi ja linnapeana, praegu aga juhin Tallinna Haridusameti tööd.
Heaks näiteks lastele pühendatud tegevusest linnapeana pean projekti „Kõik teed viivad kooli”. Nüüd on aeg edasi minna, luua uusi ideid ja uuenduslikke lahendusi. Elu esitab meile alatasa väljakutseid, kuid probleemid tekivadki ju tegelikult selleks, et neid lahendada.
Meie jaoks ei peitu oht mitte liiga suurte, vaid hoopis liiga väikeste eesmärkide püstitamises.
Olen avatud Sinu headele mõtetele ning aitama murede lahendamisel (tel 5024133).
MÕELGEM SUURELT JA TEGUTSEGEM ÜHESKOOS!
Üles
Sündinud 26. veebruaril 1978. aastal Tallinnas. Õppinud Saue Keskkoolis, Tallinna Ehituskoolis ja Akadeemias Nord. Oman bakalaureuse kraadi õigusteaduse erialal.Töötanud Tallinna Kesklinna Valitsuse elamumajanduse osakonna spetsialistina, kus omandasin teadmisi kohaliku omavalitsuse töökorralduse alustest ja praktilise kogemuse kohaliku elu korraldamisest omavalitsusüksuse tasandil.
Peale avalikus teenistuses töötamist suundusin eraettevõtlusesse ning minu põhiliseks tegevusvaldkonnaks on olnud ehituslik, insener-tehniliste ja arhitektuursete projektide juhtimine.
Kuulusin Saue Linnavolikogu IV koosseisu ning juhtisin õiguskomisjoni tööd.
Ei kuulu ühegi partei nimekirja.
Kandideerin Saue linnavolikokku põhjusel, et kaasa lüüa linna arengu protsessis, samuti linnaelanike sotsiaalsete ja olmeprobleemide lahendamisel. Leian, et linnavalitsemine peab lähtuma üldistest huvidest.
Üles
Nr 131 Elviira Alamaa
Pikaajaline Saue linna elanik, kes küll sündinud 38. aastat tagasi Tallinnas. Olen abielus, peres kasvab kolm last: Mihkel, Jasper ja Karoliine. Lõpetanud olen Eesti Muusikaakadeemia koorijuhtimise erialal. Olen juba üle kümne aasta tegutseva Saue Poistekoori asutaja ja dirigent. Saue Poistekooris laulab täna 150 last, vanuses 4 – 19 aastat. Mind on tunnustatud 2004.aastal tiitliga Saue linna „Aasta õpetaja“.Minu hobid on ka laiemalt seotud laulmise ja muusikaga. Volikogus seisan laste ja noorte huvide eest; tahan et koolitoit oleks lõpuks ka Sauel õppivale lapsele tasuta. Lasteaiakoha saamise probleem tuleb lahendada linnal, mitte jätta pere mureks. Südameasjaks on ka Saue kultuuri ja hariduse edendamine, Muusikakoolile, sh poistekoorile oma ruumide leidmine. Seisan ka tervisekeskuse võimaluste parandamise eest.
Üles
Nr 132 Meelis Telliskivi
Sünd. 1971Abielus
Kaks last
Olen neljandat põlve sauelane - seega lähevad mulle väga korda siinsed tegemised ja toimetamised.
Minu õpingud on möödunud TEMT-is ja TTÜ-s. Oman pikaajalist tootmis- ja müügiettevõtte juhtimise kogemust. Kuulun mitmesse heategevusorganisatsiooni.
Kasutades oma oskusi ja teadmisi soovin anda endast parima Saue arenguks. Mulle meeldivad keerulised ülesanded ja nendele lahenduste leidmine. Julgen vastutada oma tegude eest.
Tahaksin, et kõik suuremad planeeringud, mis Saue linnas tehakse, oleks linnaelanike soovidega kooskõlas. Soovin, et säiliks Sauele omaseks saanud rohealad ja pargid. Suurt tähelepanu tuleb pöörata lasteaiale ja koolile.
Soovin, et Saue jääks väikseks ja armsaks linnaks, kus oleks kõigil elanikel sõltumata vanusest ja elatustasemest hea elada.
Üles
Nr 133 Thomas Oberg
Olen sündinud 1969. aastal Kuressaares, hariduselt insener. Nagu saarlasele kohane – olen ka mereleiba maitsnud, kuid 15 aastat tagasi valisin oma kodusadamaks Saue linna. Olen abielus, peres kasvab poeg (18a) ja kaks tütart (5a 13a).Töötan kinnisvara sektoris, olen Saue Muusikakooli hoolekogu liige ja kuulun ka Saue haridus- ja noorsookomisjoni. Ma ei kuulu ega ole kuulunud ühtegi parteisse ega erakonda.
Minu arvates on oluline, et Sauel saaksid lapsed jätkuvalt hea hariduse, linlastel oleks rohkem võimalusi vaba aja veetmiseks, vajajatele jätkuks lasteaia- ja mängukohti.
Tahan, et Saue linna juhiksid usaldusväärsed inimesed, kes on oma otsustes vabad mitte aga parteisõdurid. See lõpetaks linna raha raiskamise mis praegu toimub.
Kui oled minuga sama meelt – siis vali valimisliit Kindlad tegijad - uus tulevik.
Üles
Nr 134 Tõnu Kumari
Olen sündinud 6.septembril 1950.a. Sündimisest saadik elan Sauel, olles ühtlasi kolmandat põlve sauelane. 1974.a. lõpetasin TPI keemiateaduskonna. Praegu töötan OÜ Intact juhatajana. Aastatel 1993-1999 olin Saue Linnavolikogu liige. Aastast 1997 olen heategevus- organisatsiooni Lions Club Saue aktiivne liige. Olen abielus, peres on kaks täiskasvanud poega ja üks pojapoeg.Arvan, et Saue Linnavalitsusel oleks sisemise toimivuse efektiivsuse tõstmiseks vajalik rakendada rahvusvahelise standardi ISO 9001 nõuetele vastav kvaliteedi juhtimise süsteem. Nimetatud süsteem haaraks kõiki linna elutähtsaid valdkondi, sealhulgas ka investeeringute ja uute töökohtadega (tööpuudusega) seonduvat.
Üles
Nr 135 Olav Roasto
Sündinud 22.04.1945.a. Tallinnas. Käesoleval ajal pensionär ja juhatuse liige oma ehitusfirmas Kental Ehitus OÜ. Olen abielus, mul on 2 tütart ja 3 lapselast.Elan Sauel alates 1972 aastast. Töötasin 1970 – 1990 Saue EPT ehitus jaoskonnas. Alguses 12 aastat ehitustöölisena, hiljem jaoskonna juhatajana. Põhitöödeks olid Saue linna korterelamute ja tööstushoonete remontimine ja ehitamine. 1990 aastast olen olnud eraettevõtja ehitusalal. Olen hästi kursis praeguse Saue linna olukorraga ja tahan anda omapoolse panuse Saue linna arendamises. Soovin et Saue linn saaks veel paremaks ja kodusemaks kõigile Saue linna elanikele.
Üles
Nr 136 Kaimo Käärmann-Liive
Olen 33-aastane, abielus, peres kasvab aastane poeg. Tartu Ülikoolis lõpetasin avaliku halduse eriala ning hiljem olen end täiendanud Taanis Odense Ülikoolis (Euroopa Liidu õpingud) ning EBS Juhtimiskoolituse Keskuses (kohaliku omavalitsuse juhtimine).Algatasin Sauel esimese korrusmajas tegutseva Naabrivalve sektori. Tegelen tervisespordiga - mulle meeldivad ujumine, orienteerumine, suusatamine ning soovin, et Sauel tervisespordi tegemise võimalused avarduksid.
Pean oluliseks, et linnavõim otsustaks arusaadavalt, oleks elanikega kontaktis ka valimiste vaheajal ning nii noored kui vanad saaks pidevalt linnavalitsusega suhelda. Kõige olulisem on Sauel kaotada lasteaiajärjekord ja valmis ehitada uus algklasside hoone, samuti ette valmistada vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamine.
Üles
Nr 137 Jaak Tomingas
Üles
Nr 138 Ülo Vatsk
Olen sündinud Tallinnas, Sauel elan alates 1983 aastast.Oman kõrgemat haridust, lõpetasin Tallinna Polütehnilise Instituudi majandusteaduskonna insener-ökonomistina. Abielus, kolm täiskasvanud last. Hetkel töötan Maanteeametis.
Hobiks on tennis, millega olen tegelenud lapsest saadik. Vabal ajal püüangi võimaluste piires õpetada Saue lastele tennisemängu saladusi ja jagada oma kogemusi. Kahjuks kooli võimla - ainuke saal sisetingimustes, ei võimalda rakendada neid tegevusi, mis oleks vajalikud normaalseks koormustega sportlikuks tegevuseks lastega kõikidel seal harrastavatel aladel, rääkimata täiskasvanutest.
Seepärast kohalike omavalitsuse valimistel kandideerimisega, olen seadnud eesmärgiks parandada ja luua juurde sportimisvõimalusi eeskätt lastele, nende vanematele ja vanavanematele.
Üles
Nr 139 Helle Rätsep
Sündisin 12.sept.1959 Läänemaal, kuid viimased 20 aastat elan Sauel. Ehitasime siia koos abikaasaga, kellega olen abielus juba 28 aastat, ilusa kodu. Meie kolm last on kõik lõpetanud kenasti Saue Gümnaasiumi.Töökohaks on Keila Tarbijate Ühistu, kus töötan Marketingiosakonna juhatajana. Saue Kaubakeskus, mille Keila TÜ ostis kolm aastat tagasi, on nüüdseks täielikult renoveeritud ja valmis osutama sauelastele kvaliteetset kaubandusteenust nii kauba valiku kui ka teeninduskvaliteedi osas.
Ühinesin valimisliiduga, sest usun, et ka üksikisiku arvamus ja ettepanekud on olulised.
Üles
Nr 140 Gunnar Lambing
Sündinud 22. aprillil 1959.a Tartu linnas. Eestlane.Saue linnas ja selle ümbruses toimetanud 20 aastat. Magistrikraadile vastav rahandusalane kõrgharidus Tartu Ülikoolist. Töökogemused peamiselt rahanduse ja ökonoomika vallas kuid ka põllumajanduses. Puutunud kokku eraettevõtlusega ettevõtte tasandil (majanduskonsultatsioonid, pangandus, hobusekasvatuse ja ratsaspordi arendamine – ratsaspordikompleks Sauel). Samuti töötanud riigi ning ettevõtluse kokkupuutepunktides ekspordi krediteerimise ja kalapüügi korralduse vallas.
Osalenud kahel korral Saue linna volikogu töös opositsiooni esindajana.
Uue tuleviku jaoks on vaja ökonoomsemat ja ratsionaalsemat lähenemist Saue linna majandamisele. Väheste vahenditega tuleb teha rohkem. Selleks olen andmas oma panust.
Üles
Nr 141 Lembit Vares
Olen sündinud 1949.aastal. Haridus kõrgem tehniline. Sauel elan alates 1986.aastast. Töötan Rae Vallavalitsuses ehitusameti vanemspetsialisti ametikohal. Enne seda olen töötanud AS Tallinna Vesi vee- ja kanalisatsioonivõrgu direktori asetäitja ametikohal. Sauel olen varem töötanud munitsipaalettevõtte Saurem direktorina.Saue meeldib kui väike, ilus kompaktne linn. Samuti meeldivad Sauel elavad inimesed. Kui Teie , toredad inimesed, toetate minu kandidatuuri tahaks oma teadmisi ja kogemusi aktiivselt rakendada kodulinna arendamisel ning linnarahva heaolu ja turvalisuse tõstmisel.
Üles
Nr 142 Evelin Povel-Puusepp
Olen sündinud 1971.a Keilas. Sauel elan esimesest eluaastast peale. Lõpetanud Keila Keskkooli ja Tallinna Pedagoogikaülikooli vene filoloogina. Töötan politseis tõlgina.Abielus Jaanus Puusepaga. Peres kaks poega: 17-aastane Oliver ja 2,5-aastane Rasmus Miikael.
Kuulun Saue Kodu-uurimise Seltsingusse, tegeledes Saue põlissuguvõsade uurimise ning kodupaiga asustus- ja kultuuripärandi talletamisega.
Heaolu tugineb lihtsatele asjadele: kaitstud õppimisvõimalused, hoolitsetud mänguväljakud, turvalised tänavad, toimiv transport, hubane linnaruum, töökohtade olemasolu, terviseabi, hoolimine vajadustest, austav ja arvestav suhtumine igasse inimesse. Ikka nii, et tunneksime end vajaliku ja väärtuslikuna.
Üles
Nr 143 Siiri Käpa
Olen sündinud 1960 aasta septembris. Lõpetasin Nõmme Gümnaasiumi ja hiljem jätkasin õpinguid Mainori Majanduskoolis, kus omandasin kõrghariduse finantsjuhtimise erialal. Olen abielus, kahe lapse ema ja kahekordne vanaema.Finantsjuhina töötasin 14 aastat rahvusvahelises laevanduskonsernis ja hilisematel aastatel tegevjuhina erinevates ettevõtetes.
Elupõlise Saue elanikuna on soov anda oma panus parteitu valimisliidu „ Kindlad Tegijad – Uus Tulevik „ realistlike ning üldist majandusolukorda arvestavate eesmärkide saavutamiseks, kooskõlas Saue elanike soovide ja vajadustega. Pean oluliseks, et linnakodanikud saaksid suurema kaasarääkimise õiguse linnaasjades ja tunneksid, et linnavalitsus on linnaelanike jaoks, mitte vastupidi.
Loodan, et iga Saue elanik leiab julguse pöörduda alati oma probleemide ja ettepanekutega linnaametnike poole.
Üles
Nr 144 Jelena Laanjärv
Sündinud ja kasvanud Hiiumaal, kust olen kaasa saanud armastuse ja austuse puhta looduse vastu. Kivine pinnas ja sajanäoline meri on täiendanud mind sihikindla, tööka, raskusi trotsiva ja head nalja hindava meelega.Minu perre kuuluvad abikaasa, 2 poega, isa ja truu sõber Betty.
Hariduselt olen magistrikraadiga vene keele ja kirjanduse õpetaja-metoodik. Saue Gümnaasiumis töötan 1997.a. sügisest.
Leian, et kõige tähtsamad siin elus on lapsed. Seepärast tahan, et Saue lastel oleks kodulinnas lõbus, huvitav, turvaline ja et jätkuvalt saaks siin põhjapaneva ning konkurentsivõimelise gümnaasiumihariduse kaasaegsetes ja loovust arendavates tingimustes.
Õpetades lapsi, õpime ka ise!
Soovin, et iga sauelane oleks uhke oma saavutuste ja tegude üle!
Üles
Nr 145 Olmer Uibo
Olen 18 aastane Sauel sirgunud noormees. Peale põhikooli lõpetamist alustasin keskhariduse omandamist. Keskharidus annab mulle võimaluse astuda Tartusse Kõrgemasse Sõjakooli.Olen olnud aktiivne kaitseliitlane alates 1998. aastast. Alustasin noorkotkana ja nüüdseks olen täisliige. Olen võtnud osa Noortekeskuse organiseeritud vahetusprojektist aastal 2008, mis andis head suhtluskogemust tööks noortega.
Oma panuse tahaksingi anda noorsootöö valdkonnas. Tahan seista selle eest, et Saue noored leiaksid omale olulisel määral kasulikumat eneseteostust kui Saue kaubanduskeskuste esistel kogunemistel. Suunata noori isamaalis patriootlikele aktsioonidele ja vabatahtlikele ettevõtmistele linnas. Meil on väike ja ilus linn, seda saab teha turvalisemaks kõigile, ka noortele.
Üles
Nr 146 Andres Pajula
Olen õnnelik tegudeinimene, kes on kogu oma senise elu pühendanud lastele. Oma senised elukutsed olen valinud nii, et saaksin parimal viisil aidata kaasa nende tuleviku kindlustamisele läbi harituse. Olen töötanud õpetaja, koolijuhi ja linnapeana, praegu aga juhin Tallinna Haridusameti tööd.Heaks näiteks lastele pühendatud tegevusest linnapeana pean projekti „Kõik teed viivad kooli”. Nüüd on aeg edasi minna, luua uusi ideid ja uuenduslikke lahendusi. Elu esitab meile alatasa väljakutseid, kuid probleemid tekivadki ju tegelikult selleks, et neid lahendada.
Meie jaoks ei peitu oht mitte liiga suurte, vaid hoopis liiga väikeste eesmärkide püstitamises.
Olen avatud Sinu headele mõtetele ning aitama murede lahendamisel (tel 5024133).
MÕELGEM SUURELT JA TEGUTSEGEM ÜHESKOOS!
Üles
Tellimine:
Postitused (Atom)