KULTUURILINN SAUE?

Ilmunud 09.10 Harju Ekspressis

Henn Põlluaas
Saue linnavolikogu arengu-planeerimis ja kultuuri-spordikomisjoni liige

Kirjutasin sellel teemal täpselt neli aastat tagasi Saue Sõnas, kuid kahjuks oleme kultuurilinna tiitlist täna täpselt sama kaugel. Peale raamatukogu ei ole Sauel ühtegi avalikku kultuuriasutust. Puuduvad muuseum, kunstigalerii, kontserdi- ja teatrisaal, kino ja palju muud, mis ühel väikelinnal olemas võiks olla. Puudub isegi linnakeskus, kus eelpoolnimetatud asetseda võiksid.

Nii kasutamegi suures osas naaberlinnades pakutavat. Kuigi paljud maailmamainega muusikud on Sauelgi esinenud ja teatrietendusigi toimub, puuduvad aktiivse tegevuse jaoks võimalused. Gümnaasiumi saal on sedavõrd hõivatud, et vaba aega leida on praktiliselt võimatu, Muusikakooli ehituse, kuhu oli planeeritud kontserdisaal, pani Reformi-IRL´i võimuliit seisma. Kõlakoda on enamiku aastast kasutusest väljas. Kujutav kunst ei leia Sauele üldse teed.

Sauel on vaja oma nägu, millega eristuda. Muusikafestival Visioon on suurepäraseks näiteks, mida nappide vahenditega on võimalik teha. Et seda ja muid üritusi veelgi suurejoonelisemalt korraldada saaks, ei ole utoopia. Näiteks Keila Kultuurikeskus on suutnud vägagi võimsaid projekte läbi viia. Meenutagem Põhjamaade sümfooniaorkestri, segakoor Latvia, kinoekraanide ning erirongidega Keilasse, läbiviidud kontserti. Ütlete, et Sauel ei ole selleks kohta? Just nimelt!

Sauel on vaja kultuurikeskust. Lihtsaim lahendus oleks tühjalt seisva Mööbliaida ärakasutamine. Vähese vaevaga saaks sellest kaasaegse kontserdi-, teatri- ja näitusepaiga, kuhu sobituks ka erinevad huvialategevused. Multifunktsionaalse kultuurikeskuse ehitus peaks olema kindel eesmärk ja paratamatus, mille elluviimiseks tuleb kaasata raha EL struktuurifondidest.

Sauel võiks olla ka muuseum. Koht kuhu külalisi viia, kus tutvustada Saue linna ja ajalugu. Kõige sobilikum selleks on raudteejaam, mis peale mõisa on Saue ajalooliselt tähelepanuväärseim hoone. Eeskujuks võiks olla Nõmme muuseum, mis lisaks ajaloo tutvustamisele täidab näituste, seminaride, kammerkontsertide ja muude ürituste läbiviimise ülesannet. Raudteejaama saab vajadusel laiendada pööningu väljaehitamise ja ka hoonega hästisobiva, stiilse ja modernse juurdeehituse näol. Eesti Raudtee on valmis hoonet linnale andma.

Samm kultuurilinna poole võiks olla ka suviste kunstinädalate korraldamine. Kutsudes siia skulptoreid, nii Eestist kui mujalt, saaksime rahva silme all valmivad tööd seada linna kaunistama. Üritusega võiks siduda erinevaid vabaõhukontserte ja etendusi, näitusi ning muid üritusi, andmaks sellele lisaulatust. Miks mitte korraldada Saue suveteatri festival?

Linnakultuuri juurde kuulub ka miljöö ja linnakujundus. Alustada tuleks väikestest asjadest, mis kaunistavad linnaruumi: lillekastidest, istepinkidest, suuna- ja infoviitade süsteemist, prügikastidest jne. Igaüks, kes on vähegi ringi rännanud teab, kuivõrd olulist osa omab linnamiljöö kauniks ja koduseks muutmisel haljastus ja värvirõõmsad lilled. Mõndagi on tehtud, linnapargiga on alustatud, kuid sellest on vähe.

Peame mõtlema pikas perspektiivis - mis pakub inimestele huvi, mis teeb linnast ligitõmbava. Hädavajalik on linna keskuse väljakujundamine. „Tänu” kunagistele erastamistele on meil kesklinna asemel laod ja angaarid. Keskus vajab erinevaid ärisid, hubaseid kohvikuid, vaba aja veetmise kohti, hotelli jne. Huvitavat ja ilusat arhitektuuri, mida meil pole. Et turistil ja möödasõitjal oleks põhjust Sauele sisse põigata. Et sauelastel endil oleks mõnus ja kodune. Kas linn peaks laod ja nende aluse maa tagasi ostma?

Kultuurne keskkond harib ja kasvatab, tekitab harjumuse tarbida kultuuri ja ka vajaduse seda luua. Lisades võimalusi enda arendamiseks, kasvatame põlvkonda, kes teab mida hinnata ja millest hoiduda. Sellesse investeeritud raha ei ole raisatud raha.

Sauel elab palju toredaid, võimekaid ja intelligentseid inimesi, kellel on kindlasti huvitavaid visioone Saue arendamiseks ja kes heal meelel rakendaks oma ideid. Miks ei võiks Sauest saada ka kultuurilinn?

- - - -
Saue Sõna keeldus H. Põlluaasa kultuuriteemalist artiklit avaldamast väites, et tegemist olevat valimispropagandaga. Tegelik põhjus on ilmselt selles, et autor kuulub valimisliitu Kindlad tegijad- uus tulevik. Samal ajal kui igas lehenumbris avaldatakse võimukoalitsiooni kandidaate kiitvaid kirjutisi ja nende poliitagitsiooni, ei ole sõna saanud ükski vastaskandidaat. Sellega rikutakse linnavalitsuse poolt jämedalt ja järjekindlalt võrdse kohtlemise printsiipi.

(Vaata ka Vabaühenduste manifest 2009. aasta kohalike valimiste eel
kus on muu hulgas kirjas:
· Maksumaksja poolt ülal peetavad meediakanalid peavad olema võrdsetel tingimustel kättesaadavad kõigile valimistel osalevatele nimekirjadele ja üksikkandidaatidele.

· Avalikke vahendeid, välja arvatud erakondadele riigieelarvest määratud tegevustoetus, kasutatakse vaid tingimustel, mis on kättesaadavad ka teistele valimistel osalevatele nimekirjadele ja üksikkandidaatidele.)