Kuulates ära volikogu komisjonide 2010. aasta töö aruanded teeb fraktsiooni „Kindlad tegijad, uus tulevik“ ettepaneku moodustada senise 9 suhteliselt tegevusetult tegutsevate komisjonide asemel 6 komisjoni linnaelu valdkondade kaupa vastavalt Saue linna põhimäärusele. Olulisi põhjuseid eelnõu esitamiseks on kolm:
1. Kokku hoida linna raha üle 4500 € aastas;
2. Säästlikumalt kasutada aja-, inim- ja ruumiressursse;
3. On võimalik oluliselt tõsta komisjonide kompetentsi.
Eelnõu ja selle seletuskirja saab lugeda allolevast tekstist.
- - - -
Eelnõu
SAUE LINNAVOLIKOGU
OTSUS
Saue 2011 nr.
Volikogu komisjonide moodustamine
Vastavalt Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 20, § 47, mille kohaselt volikogu komisjonide moodustamine ainupädevusse kuuluv küsimus. Lähtudes Saue Linna Põhimääruse § 23 p 1 ja 2 moodustab volikogu alalised komisjonid volikogu töö ettevalmistamiseks, üksikprobleemide või kindlate valdkondadega süvendatult tegelemiseks linnaelu valdkondade kaupa. Fraktsiooni „Kindlad tegijad, uus tulevik“ ettepaneku alusel Saue Linnavolikogu
o t s u t a b:
- Moodustada linnaelu valdkondade kaupa järgmised volikogu komisjonid:
1.1 Saue Linnavolikogu revisjonikomisjon;
1.2 Saue Linnavolikogu kultuuri-, haridus ja spordikomisjon;
1.3 Saue Linnavolikogu sotsiaaltöö- ja tervishoiu komisjon;
1.4 Saue Linnavolikogu linnamajanduse komisjon;
1.5 Saue Linnavolikogu ehitus- ja planeerimise komisjon;
1.6 Saue linnavolikogu eelarve- ja arengukomisjon.
- Otsus jõustub alates 01.01.2012.
- Tühistada alates 31.12.2011 Saue Linnavolikogu otsus nr 3 19.11.2009.a.
- Otsus jõustub teatavaks tegemisest. Otsuse võib vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn) 30 päeva jooksul.
Valdis Toomast
Volikogu esimees
Seletuskiri
Volikogu komisjonide moodustamine
Lähtuvalt KOKS § 22 lg 1 p 20, § 47, mille kohaselt volikogu komisjonide moodustamine on volikogu ainupädevusse kuuluv küsimus. Samuti ütleb KOKS § 8, et valla või linna põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse antud valla või linna omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla või linna ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. Saue Linna Põhimääruse § 23 p 1 ja 2 lähtudes moodustab volikogu alalised komisjonid volikogu töö ettevalmistamiseks, üksikprobleemide või kindlate valdkondadega süvendatult tegelemiseks linnaelu valdkondade kaupa.
Kuulates ära volikogu komisjonide 2010. aasta töö aruanded teeb fraktsiooni „Kindlad tegijad, uus tulevik“ ettepaneku moodustada senise 9 suhteliselt tegevusetult tegutsevate komisjonide asemel 6 komisjoni linnaelu valdkondade kaupa vastavalt Saue linna põhimäärusele.
Linnaelu valdkonnad on volikogu poolt kinnitatud, millest lähtuvalt on moodustatud linnavalitsus, mis on mõistlik ja millest lähtuvalt peakski moodustama ka komisjonid. Täna on aga komisjonid moodustatud isikliku kasu saamise eesmärgil ehk selle järgi (välja arvatud revisjonikomisjon), kui palju on koalitsioonis liikmeid eesmärgiga tagada kõigile koalitsiooni poliitikutele püsivalt tavaliikmest kõrgem komisjoni esimehe tasu.
Lähtuvalt komisjonide tööaruannetest, analüüsides komisjonide koosseise, komisjonide toimumise sagedusest, arutatavatest teemadest ja väljakujunenud praktikast, kus toimuvad juba ühiskoosolekud, ei ole sellise komisjonide arvu ülalpidamine linna eelarvest otstarbekas ega ka vajalik. Oleks mõistlik viia komisjonide arv vastavusse linna juhtimise struktuuriga ja otstarbekas vähendada volikogu komisjonide arvu kuni poole võrra.
See võimaldaks:
1. Kokku hoida linna raha üle 4500 € aastas komisjoni esimeestele makstavatelt tasudelt. Reaalsuses pole nii palju komisjone vaja, kui neil pole midagi arutada, analüüsi kohaselt toimuvad komisjonide istungid maksimaalselt 4 korda aastas. Kusjuures kõigis komisjonides on kahel korral arutatud ühte ja sama küsimust (eelarvet) ja pooltel kordadest on toimunud komisjonide ühisistungid. Kui aga vaadata seda rahaliselt, siis 3 korral max 1,5-tunnise koosoleku juhtimise eest (kusjuures protokolli vormistab linnavalitsus), makstakse komisjoni esimehele 840 € (13 100 krooni), jagades selle maksimaalselt 5 tunniga saame koosoleku juhtimise tunni tasuks 168 € (2600 krooni). Olgu siinkohal mainitud, et linnapea tunnitasu on maksimaalselt 19 € ja volikogu esimehel 43 €.
2. Säästlikumalt kasutada aja-, inim- ja ruumiressursse. Komisjonid koosnevad põhiliselt volikogu koalitsiooni poliitikustest, kes peaaegu kõik kuuluvad enam kui ühte komisjoni, paljud isegi kuni 4 komisjoni. Seega praktikas tekkib olukord, kus inimene näiliselt osaleb 4 koosolekul ja arutab iga kord ühte ja sama küsimust. See ei ole mõistlik ja seepärast praktikas toimuvadki kas ühiskoosolekud, püütakse asju arutada nn. elektroonilisel teel või lihtsalt ei osaleta kõigil koosolekutel, mis näitab seda, et ressurssi on võimalik efektiivsemalt kasutada.
3. On võimalik oluliselt tõsta komisjonide kompetentsi, sest komisjoni suurem ja pädevamatest inimestest koosnev komisjon sünergia kaudu. Kompetentsemad ja laiapõhjalisemad komisjonid võimaldavad paremini ja põhjalikumalt volikogus olevaid küsimusi arutleda ning ettepanekuid teha. Suuremad komisjonid, kuhu kuuluks enam tarku inimesi ja sellest tekkiv sünergia oleks igal juhul suurem. Samuti võimaldaks see efektiivsemalt kasutada volinike aega, sest siis ei pea volinik kahel või mõne voliniku puhul lausa 4 komisjoni koosolekul arutama ühte ja sama küsimust. Näiteks 2010. aasta volikogu komisjonide aruannetest selgub, et ainult spordikomisjon käis koos 7 korral, kõik ülejäänud komisjonid käisid koos ainult 4 korral ja osa veel vähem. Neist kahel koosolekul arutasid kõik komisjonid ühist teemat – eelarvet – ja mitmel korral toimusid reaalsuse komisjonide ühisistungid.
Fraktsioon
„Kindlad tegijad, uus tulevik“
