kolmapäev, 30. september 2009

Mõtteid Saue keskuse mänguväljaku ümber

On aasta 2007. Oleme abikaasaga üle viieteist aasta värsked lapsevanemad. Kõik tundub teisiti, kui 1992. aastal: tänavad on asfalteeritud ning lapsevankriga saab kevade ja suve edenedes üha pikemaid ja pikemaid tiire ette võetud; siin-seal on võimalik pinkidel istuda ning jalgu puhata; tillukese ilmakodaniku auks on korraldatud Beebiball, kus linnapea on üle andmas sünnitunnistusi, kus laulmas lasteaialapsed, kus kingitakse lilli ja oma linna naiste tehtud käsitööd; purskkaevuga pargis on laste mänguväljak askeldavate põnnide ja nende emmedega.

Isegi laste mängutuba on olemas, mille kaudu tuuakse koju kätte beebide võimlemis- ja muusikatunnid. Kõik tundub ütlevat, et väikeste lastega on Sauel tore elada.

On kevad 2008. Rasmus on saanud aastaseks ning tema huvi pikkade jalutuskäikude vastu on lahtunud, igapäevaseid ajaveetmise võimalusi tuleb otsida kodu lähedalt. Korrusmajade elanikele tähendab see linna pargi mänguväljakul mängimist. Lapsi on seal endiselt palju. Selle tegelik põhjus selgub nüüd ka meile. Lihtsalt see on ainus Saue mänguväljak, kus üheskoos olemas nii kiiged, liumägi, turnimispuud kui ka liiv. Liiv, mis ajuti ehitusprahti meenutab. Mänguväljaku emadelt kuulen, et kohe-kohe hakatakse liiva välja vahetama. Ja ikka selliselt, et kõigepealt roogitakse vana välja ja seejärel uus puhas liiv asemele. Selgub, et nii mõnigi ema on linnavalitsusse selle küsimusega pöördunud ja ikka jaatava vastuse saanud.

Ühel juunihommikul võib tõesti mänguväljaku servas kaht kuhjakest silmata. Liivakoormaks ei julgeks ma neid nimetada. Täielikust puhastamisest pole jälgegi. Nädala jagu õnnestub emadel oma maimukesed uute kuhilate otsa mängima suunata. Endiselt räägitakse, et see olevat tööprotsessi algus. Kord on isegi linnavalitsuse töötajaid pargis näha, äkki tulid ka tegeliku olukorraga tutvuma... Aga ei, mis neil lastest, seletavad kellelegi midagi, istuvad autodesse ja sõidavad minema. Kunagi hiljem saab selgeks, miks nad seal olid. Purskkaevu asemele (mis küll vett ei pursanud) tekkis elutu kiviväljak.

Kuid see liiv. Esimese vihmaga tasandusid liivakuhjakesed maapinnaga ning kadus viimanegi märk sellest, et murelikele lapsevanematele keegi kunagi oli lubanud uut liiva. Aga murelik tasus olla küll. Ei teinud seal küll keegi statistikat, kuid nii mõnigi avastas pärast liivakastis mängimist, et lapsel on ussid. Nii sõitsime ka meie ühel juulikuu nädalavahetusel murelikena lastehaigla erakorralisse vastuvõttu analüüse tegema.

Teise osa suvest veedame suvilas, kuhu vanaisa meile liivakasti ehitas ja selle heleda ning puhta mereliivaga täitis. Kõik Sauega seotud käimised tuleb teha ringiga, ikka nii, et laps mänguväljakut ei silmaks ega kiikuma ei paluks minna.

Kevad 2009. Mänguväljak on endiselt ning igasugustest ohtudest sõltumata pisipõnnide ja emmede kohtumispaik. Rasmusele ja tema eakaaslastele peaks eesootav sügis tähendama lastesõime minekut ning emmedel tuleks taas tööle minna. Just nimelt peaks ja tuleks, sest tegelik olukord linnas võimaldab sõimekoha vaid 32 lapsele, mis on pelgalt kolmandik aastas sündivate laste üldarvust.

Lasteaiakoha saamine ongi mitme kuu vältel pea ainus arutlusteema: kellele on lootust antud, kes joone alla on jäänud, kes mida edasi kavatseb teha. Juunis selguvad nimekirjad, viimased sissesaajad on veebruaris 2007 sündinud lapsed. Aga mis teha märtsi, aprilli või mai laste emadel, kes on keset aastat ikkagi seatud fakti ette, et laps on saanud kolmeaastaseks ja viimane aeg on tööle minna. Eralasteaiad ja lastehoiud on praeguses majandusolukorras nii mõnelegi perele üle jõu, vaatamata linna makstavale toetusele, mis katab heal juhul 40% tegelikest kulutustest. Sisulisi lahendusi linnal ei ole ja lapsevanemad on jäetud probleemile lahenduste otsimisel omapäi.

Suve hakul puruneb mänguväljakul üks kahest beebikiigest. Nädala jagu ripub see seal ühe keti otsas, ohustades pisemaid ning ahvatledes teismelisi, siis võetakse ka teine ketiots lahti ning suure hulga väikelaste peale on linnas nüüd alles vaid üks turvapiirdega kiik. Suve edenedes kerkivad taas pinnale vanad mured liivaga. Nüüd ei anta enam isegi lootust, et see kunagi välja vahetatakse. Naljaviluks või pahameelehoos kirutakse, võrreldakse liiva maksumust linnajuhtide preemianumbritega ja loodetakse olukorra muutustele ajal, kui linnavalitsuses töötavate inimeste pisipõnnid jõuavad ikka, kui mäng liivakastis ning eakaaslaste seltskond neile oluliseks saavad. Seniks otsivad lapsevanemad alternatiivi: kes sõidab maale, kes suvilasse, hakkajad eramajade vanemad korraldavad oma lastele kodu lähedale mängimisvõimalusi.

Kui palju kulub liiva mõnekümne ruutmeetrise mänguväljaku tarvis või tööaega kiigeaasa tagasikeevitamiseks? Kas tegu on tõesti ületamatute miljonitega, mida praegusel ajal eelarves napib? Pigem on tegemist hoolimatuse ning näiliselt-pole-probleemi suhtumisega. Rääkimata lokaalsest tegutsemisest, mis viimase Saue Sõna (25.09.2009) lehekülgedel korduvalt kajastamist leiab.

Tean, tean. Linnas on suuremaid ja keerulisemaid probleeme lahendada, kui mingi mänguväljaku liiv. Iga tervik koosneb paljudest pisidetailidest ning see tühipaljas liiv viitab suhtumisele inimestesse. Neli-viis koormat liiva ning paar päeva tööd töömaleva noortele oleks olnud jälg sellest, et meie linna kõige pisemad kellelegi korda lähevad, et hoolimine oma linna inimestest tähendab lisaks sõnadele ajaleheartikleis ka hoolimist tegudes ja tõdemust sellest, et Saue on tõesti lastesõbralik linn. Kahjuks näib tänase päeva valguses, et sellest on alles jäänud vaid kolm rida teksti kodulehel.

Evelin Povel-Puusepp

teisipäev, 29. september 2009

Kohtumine Saue ettevõtjatega 6. okt. kell 18:00 Saue Mõisas

Lugupeetud Saue linna ettevõtja!

Käesoleva aasta 18. oktoobril toimuvatel kohalike omavalitsuste valimistel Saue linnas kandideeriv valimisliit KINDLAD TEGIJAD - UUS TULEVIK peab väga oluliseks linnavõimu ja ettevõtjate vahelist koostööd valimistejärgsel perioodil. Kui Sa oled huvitatud valimisliidu ettevõtlust puudutavatest ideedest, kaasaarvatud lühiinfo EAS'i võimalustest, millest kohtumisel räägib Meelis Telliskivi, siis ootame Sind osalema valimisliidu liikmete ja Saue ettevõtjate kohtumisel 06. oktoobril 2009 aastal kell 18.00 Saue Mõisas.

Kohtumisel osalemise palume eelnevalt registreerida e-kirjaga aadressil kumari@online.ee
Registreerimine lõppeb esmaspäeval, 05. oktoobril kell 12.00.

P.S. Lisaks informeerime Sind 07.oktoobril 2009 aastal Tallinna Lauluväljakul toimuvast toetuste teabemessist "Ettevõtja Eesti 2009", mille kohta täpsema info leiad lingilt http://www.ettevotjaeesti.ee

Lugupidamisega,
Valimisliidu KINDLAD TEGIJAD - UUS TULEVIK nimel
Tõnu Kumari
Mob. 5161291
e-post: kumari@online.ee

esmaspäev, 28. september 2009

Kas sauelased võiksid eelarve (teatud) osas otse otsustada?

Ivar Tallo teeb 24. sept. Eesti Päevalehes ettepaneku, et Eestis võiks kohalikus omavalitsuses kasutada kaasava eelarve põhimõtet, mis tähendab esindusdemokraatia täiendamist sel moel, et igal aastal otsustab kogukond investeeringueelarvest teatud osa kasutamise üle. Ero Liivik on oma blogis viidanud ohtudele, mis sellise põhimõtte elluviimisega kaasas võivad käia.

Omalt poolt lisaksin veel ühe küsimuse, millest Tallo oma artiklis mööda läheb - nimelt ei täpsusta ta, kui suur see "teatud osa" peaks olema.

Toome selle küsimuse Saue konteksti. Näiteks võiks püstitada küsimuse - kas ehitada postkontorile juurdepääs, mis võimaldaks postkontorisse siseneda ka lapsevankri ning ratastooliga või püstitada Tõkke-Rauna-Vana-Keila mnt. raudtee poolsesse piirkonda laste mänguväljak? Otsedemokraatia viljelemise juurutamiseks oleks see hea katse, kuid kuna otsustatakse parimal juhul paarikümne tuhande krooni kasutamist, siis kui tõsiselt sellist küsitlust võetakse? Kes teab. Suuremate summade juures tõusetub kindlasti küsimus selgitusest ja kommunikatsioonist (vt veel kord Ero blogi).

Kas kaasav eelarvestamine oleks Sauel võimalik? Arvan, et oleks küll ja seda usub ka meie valimisliit (II, p 7). See ei ole lihtne, seda on väga lihtne vääriti kasutada ning kaasamist vaid mängida. Kui linnavolikogu on huvitatud sellest, et otsused sünniksid kaasates, siis ei saa piirduda vaid kaasava eelarvestamisega, sest siis jõutakse kiiresti tupikusse. Kaasamine ja seda sisulises mõttes peaks olema loomulik hoopis laiemalt.

Sauelt tuleb laiemast kaasamisest viimastel aastatel meelde kehtiva arengukava väljatöötamine. Enne arengukava lõplikku kinnitamist toimus kooli aulas koosolek. Kohal oli sadakond inimest. Subjektiivselt hinnates väga paljut seal väljaöeldut kinnitatud arengukavasse ei jõudnud ning hiljem polnud lugeda ka selgitusi, miks nii läks. Aga kindlasti saab teisiti, saab paremini.

reede, 25. september 2009

Saue linnas napib lasteaiakohti – kui kaua veel ?

Ilmunud 25.09 Harju Ekspressis

Saue Sõnast (nr 15 (310) 11. september 2009, vt. Lasteaed töötab täiel koormusel) võib lugeda, et sel sügisel “jäi veel kohta ootama palju 3-aastaseid lapsi ja rahuldamata jäid suurelt jaolt 2-aastaste laste vanemate avaldused”. Järjekorras (12. mai seisuga, vt Saue Sõna nr 10 (305) 22. mai 2009, "Lasteaiakohtade puudus on tuntavam kui kunagi varem") oli aga 124 last 2–3-aastaste rühma ning 74 last 3–4-aastaste laste rühma.

Ei saa öelda, et linnavõim probleemi ei tunnistaks. Eelpool mainitud Saue Sõna artiklid on selle tunnistuseks. Lisaks on Saue linn ühinenud Lapsehoiuteenuse osutamise infosüsteemiga https://lapsehoid.eesti.ee/, - paraku on Saue lasteaed loonud iseseisva süsteemi, mis ei ole aga nii usaldusväärne. Jääb selgusetuks, miks ei võiks täna linna enda infosüsteemis olevaid avaldusi sisestada ka suurde süsteemi, et lapsevanematel oleks järjekorrast ülevaade. Saue linnapea Orm Valtson on öelnud, et 21. sajandil eelistatakse päevahoidu – ent küsime: 21. sajand on kestnud juba aastaid, kuid probleem on jätkuvalt õhus.

“Tõsised” arutelud
Ei saa küll öelda, et tänane linnavalitsus mitte midagi ei tee. Näiteks on välja pakutud ideid aruteluks nagu kuulutada välja hange lasteaiateenuse osutaja leidmiseks, rentida mõni vaba pind ning rajada sellele laste päevahoid või siis kasutada olemasolevaid teenusepakkujaid. Mainitud võimalikud lahendused on algatuseks head, kuid taas – puudub info, kas nimetatud võimalused on reaalsed ja kui palju need maksta võiksid. Hoogsalt genereeritud ideid lugedes aga küsin, kas need arutelud on tänasele linnavõimule tõesti olulised?

Selleks heidame pilgu Saue linna arengut suunavasse dokumenti. Selleks on “Saue linna arengukava 2007-2017”, kus lasteaeda (laste päevahoidu) küll tekstis mainitakse, kuid mitte selliselt, et seda oleks vaja laiendada. “Saue linna arengukava tegevuskava 2007-2017” dokumendis on lakooniliselt kirjas “Tekkivate era lastehoiu asutuste toetamine aastatel 2010-2017”. Kuidas era lastehoiu asutused peaksid tekkima ning kas nad tekivad, sellest aimu ei saa. Arutelu on kiiduväärt, kuid miks pole seda varem märgatud teha? Lasteaia järjekorrad ei ole tekkinud eile, linna arengukava vaadatakse läbi ja kinnitatakse iga aasta oktoobri lõpuks.

Imelisi lahendusi pole olemas
Hanke väljakuulutamine või pinna rentimine (mis saaks toimuda samuti läbi hanke) tunduvad kõige reaalsemad. Võimalik, et Sauel on mõni vaba hoone, mida saaks ilma väga suurte probleemideta lasteaiaks kujundada. Sauel on täna tühjalt seisvaid hooneid, näiteks endine Mööbliaida pood. Võimalik, et omanikud on valmis selle linnale 15 aastaks rentima. Ei oleks küll ideaalne lahendus, kuid süüa saaks sinna tuua Midrimaa köögist ja seega jääks ära eraldi köögi ehitamise vajadus, mis on väga kulukas. Võimalik, et enam-vähem sobivaid hooneid on Sauel veelgi. On tänuväärne, et tänane linnavõim on asunud probleemile lahendusi otsima, kuid need tegevused ei ole olnud tulemuslikud.

Kohtusse riigi vastu ?
Alati kerkib küsimus rahast ning seda teadupärast taevast sülle ei kuku. Viimane rahvastikuminister, kes täna ametist prii, soovitas, et lapsevanemad võiksid minna omavalitsuse vastu kohtusse, kui viimane päevahoiuteenust ei paku. Mis on linnale mõtlemise koht. Selles valguses, et kui seadus ütleb, et KOV tagab lasteaiakoha ja kui vanem seda kohtu kaudu nõuab ning linna kohtus võidab, siis saab linn minna kohtusse riigi vastu, sest see kohustus on pandud omavalitsusele (sh Saue linnale) riigi poolt ja vastavalt põhiseadusele (§154) "Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest."

Minu arvates on siin mõtlemise koht. Kas mitte linn ei võiks omal algatusel (moraalselt) toetada mõne lapsevanema kohtuskäiku, et tema võidu korral ise riigi vastu kohtusse minna. Seda saab aga julgemini siis teha, kui linnas on võimul valimisnimekiri, kes ei karda telefonikõnet partei peakontorist, mis keelaks linnal “oma erakonna” vastu kohtusse minna.

Kaimo Käärmann-Liive
Saue volikogu arengukomisjoni liige

teisipäev, 22. september 2009

Kandidaatide tutvustused

Nr 121 Jaan Kalbus
Nr 122 Henn Põlluaas
Nr 123 Matti Nappus
Nr 124 Henn Vaher
Nr 125 Maie Särak
Nr 126 Arno Vester
Nr 127 Ero Liivik
Nr 128 Ants Torim
Nr 129 Meelis Rõigas
Nr 130 Tõnu Urva
Nr 131 Elviira Alamaa
Nr 132 Meelis Telliskivi
Nr 133 Thomas Oberg
Nr 134 Tõnu Kumari
Nr 135 Olav Roasto
Nr 136 Kaimo Käärmann-Liive
Nr 137 Jaak Tomingas
Nr 138 Ülo Vatsk
Nr 139 Helle Rätsep
Nr 140 Gunnar Lambing
Nr 141 Lembit Vares
Nr 142 Evelin Povel-Puusepp
Nr 143 Siiri Käpa
Nr 144 Jelena Laanjärv
Nr 145 Olmer Uibo
Nr 146 Andres Pajula

Nr 121 Jaan Kalbus
Sündisin 24.juunil 1948.a. Neljandat põlve sauelane.Elukaaslane Marje.Tütred Kairi ja Birgit. Mul on ka viis lapselast. Lõpetanud Tallinna 2. Keskkooli 1966.a. Õppinud TPI-s tööstuselektroonikat.

Alates 24.maist 1990. a. kuni tänaseni OÜ Selco Elektroonika juhataja. Vahepeal ka viis aastat AS Kavent juhataja. Ei kuulu ega ole kuulunud ühtegi parteisse ega erakonda.

Olen olnud aastatel 1993 kuni 1999 Saue Linnavolikogu liige, aastatel 1993 kuni 1996 Saue Linnavolikogu esimees. Aastatel 1990 kuni 1992 Eesti Kongressi saadik Keila Kihelkonnast. Olen Saue Lionsklubi asutajaliige.

Pärast kümneaastast vaheaega poliitikas soovin jälle oma jõu ja nõuga aidata kaasa Saue linna arengule.

Teen kõik selleks,et Saue Linnavalitsus teeniks Saue linnakodanike huve! Seisan selle eest, et Saue jaamahoone saaks korda!

Üles

Nr 122 Henn Põlluaas
Sündisin 16. veebruaril 1960. Lõpetasin Nõmme Gümnaasiumi ja TPedI kunstiõpetuse magistrina. Olen abielus, kahe lapse isa. Ei ole ühegi erakonna liige, kuulun mitmete kodanikeühenduste juhatusse ja Kaitseliitu. Olen töötanud Kunstimuuseumis teadusliku töötajana, Eesti Televisioonis toimetajana ja erinevate firmade juhina.

2005-2008 olin Saue Linnavolikogu liige. Olen Kultuuri- ja Spordikomisjoni ning Arengu- ja Planeerimiskomisjoni liige. Seega olen väga hästi kursis Saue probleemide ja vajadustega ning oskan neile ka optimaalseid lahendusi leida.

Pean oluliseks, et Saue oleks omanäoline, kaunis, kodune ja elamisväärne linn, mille areng liiguks positiivses suunas. Seda saab tagada volikogu ja linnavalitsus, mis väärtustab linna kui elukeskkonda ja eelkõige selle elanikke ning nende vajadusi kõigis eluvaldkondades. Oma teadmiste ja kogemustega soovin anda selleks oma parima.

Üles

Nr 123 Matti Nappus
Olen sündinud Sauel 1943.aastal. Esindan Teid teie poolt valitud volikogudes 20 aastat. Kahel korral üksikkandidaadina ja ülejäänud kordadel valimisliitudes.

Mind on tunnustatud Saue Linna Teenetemärgiga nr. 5

Viimasel Eesti Vabariigi aastapäeval alustasime uue valimisliidu kokkupanemist eksvolikogu liikmetest, kes on olnud volikogu esimehed, asetäitjad, komisjonide esimehed jne. , samuti ekslinnapead, kaasates juurde uusi vabatahtlikke kandideerijaid.

Meie oleme algatanud ja kaasa aidanud kõikidele Saue linnas teostunud ettevõtmistele alates Saue ja Tallinna vahelisest bussiühendusest kuni üliohtliku kiiritustehase AS Steri pankrotti ajamiseni.

Loodan, lugupeetud sauelane, et oma valikus toetate mind.

Üles

Nr 124 Henn Vaher
Sündinud Tartus. Sauel elan 1974. aastast. Olen abielus, mul on kaks tütart ja kolm lapselast. Lõpetasin Tallinna Tehnikaülikooli insener-ökonomistina. Käesoleval ajal töötan Harju Maavalitsuse arenguosakonna transporditalituse juhatajana.

Aktiivselt olen osalenud Saue ühiskondlikus tegevuses. 1992. aastal asutasime Saue Ettevõtete Liidu, mille juhatuse esimees olin 10 aastat. 1998. aastal asutasime Saue Lions klubi, mille asutaja presidendiks olin. Olen olnud volikogu liige 10 aastat. Pean Sauet oma koduks. Lähtudes eeltoodust, on mulle Saue tulevik hingelähedane. Valides mind, annan endast parima Saue muutmiseks keskkonna- ja ettevõtja sõbralikuks ning turvaliseks linnaks.

Üles

Nr 125 Maie Särak
Sündisin 1950.a. Põltsamaal. Saue linnas elan abiellumisest saadik 1972.a.. Peres on 4 poega ja 1 pojatütar. 1973.a. lõpetasin TPI-s elektronarvutite eriala elektriinseneri diplomiga. 1978.a.-1994.a. töötasin Harju EPT-s kaadriõppe-ja töökaitse vaneminsenerina. Jätkasin Sauel töökeskkonnaspetsialistina kuni 2006.a.. 1998.a. kuni tänaseni töötan Harju kriminaalhooldusosakonna Keila vastuvõtupunktis ametnikuna.

IGA ÕIGUSRIKKUMINE PEAB SAAMA VÄLTIMATU JA ÕIGLASE KARISTUSE. Peame liikuma selle poole, et kurja ei tehtaks ja korda ei rikutaks.

KINDLAD TEGIJAD-UUS TULEVIK kandideerijana ei anna ma tühje lubadusi, mida pole võimalik täita, vaid toetun kandvale reaalsusele ja oma teotahte ning sihikindlusele.
1. Noortele tagada mitmekülgse õppimis-ja vabaaja veetmise võimalus.
2. Leida kultuuriedendamiseks (taidlus, käsitöö, jpm. kultuuriüritused ) keskus.

Üles

Nr 126 Arno Vester
Sündinud olen Eesti Vabariigi ajal Tartu linnas. Elanud, õppinud ja töötanud olen Tartus, Elvas ja Tallinnas. Sauel elan 1971. aastast, seega üle poole oma teadlikust elust. Hariduselt olen keemiainsener, lõpetanud TPI. Sauega seovad mind tööalased sidemed 1972.aastast. Viimane töökoht oli EPT õppekeskuse juhataja. Praegu olen pensionär. Olen üks Saue Ettevõtete Liidu asutajaliikmetest ja vastutav sekretär selle loomisest 1992. aastast kuni tänaseni. Korteriühistu juhtimisega vahetult seotud viimased kuus aastat. Perekonnaseisult abielus, kahe lapse isa ja kolmele lapselapsele vanaisa.

Olen jälginud seni kohaliku võimu teostamist kõrvalt ja jõudnud veendumusele, et toetudes oma tõekspidamisele, elukogemustele ja valimisliidu programmile luban sulle hea valija esindada sinu huvisid ka valitavas volikogus.

KUI SULLE LÄHEB KORDA SAUE TULEVIK - TULE VALIMA!

Üles

Nr 127 Ero Liivik

Üles

Nr 128 Ants Torim
Sündisin 1945.a. Tallinnas. Lõpetasin praeguse Tallinna Reaalkooli ja hiljem Tallinna Polütehnilise Instituudi 1968.a. soojusenergeetika erialal.

Olen abielus, mul on täiskasvanud poeg ja tütar ning kaks lapselast. Sauel töötan alates 1977.a., algul Seadistustööde Valitsuses katlamajanduse alal, hiljem Termiks AS-s ja Termiks Konsult OÜ-s juhatajana. Elan Sauel 1984.a. alates.

Olen olnud kahe volikogu koosseisu liige. Saue Ettevõtete Liidu tööst olen osa võtnud selle asutamisest alates.

Minu eesmärgiks volikogus on kaasa aidata Saue ettevõtetele soodsate arengutingimuste loomisel, mille tulemusena suureneb töökohtade arv ja elanike heaolu.

Üles

Nr 129 Meelis Rõigas

Üles


Nr 130 Tõnu Urva
Sündinud 26. veebruaril 1978. aastal Tallinnas. Õppinud Saue Keskkoolis, Tallinna Ehituskoolis ja Akadeemias Nord. Oman bakalaureuse kraadi õigusteaduse erialal.

Töötanud Tallinna Kesklinna Valitsuse elamumajanduse osakonna spetsialistina, kus omandasin teadmisi kohaliku omavalitsuse töökorralduse alustest ja praktilise kogemuse kohaliku elu korraldamisest omavalitsusüksuse tasandil.
Peale avalikus teenistuses töötamist suundusin eraettevõtlusesse ning minu põhiliseks tegevusvaldkonnaks on olnud ehituslik, insener-tehniliste ja arhitektuursete projektide juhtimine.

Kuulusin Saue Linnavolikogu IV koosseisu ning juhtisin õiguskomisjoni tööd.

Ei kuulu ühegi partei nimekirja.

Kandideerin Saue linnavolikokku põhjusel, et kaasa lüüa linna arengu protsessis, samuti linnaelanike sotsiaalsete ja olmeprobleemide lahendamisel. Leian, et linnavalitsemine peab lähtuma üldistest huvidest.

Üles

Nr 131 Elviira Alamaa
Pikaajaline Saue linna elanik, kes küll sündinud 38. aastat tagasi Tallinnas. Olen abielus, peres kasvab kolm last: Mihkel, Jasper ja Karoliine. Lõpetanud olen Eesti Muusikaakadeemia koorijuhtimise erialal. Olen juba üle kümne aasta tegutseva Saue Poistekoori asutaja ja dirigent. Saue Poistekooris laulab täna 150 last, vanuses 4 – 19 aastat. Mind on tunnustatud 2004.aastal tiitliga Saue linna „Aasta õpetaja“.

Minu hobid on ka laiemalt seotud laulmise ja muusikaga. Volikogus seisan laste ja noorte huvide eest; tahan et koolitoit oleks lõpuks ka Sauel õppivale lapsele tasuta. Lasteaiakoha saamise probleem tuleb lahendada linnal, mitte jätta pere mureks. Südameasjaks on ka Saue kultuuri ja hariduse edendamine, Muusikakoolile, sh poistekoorile oma ruumide leidmine. Seisan ka tervisekeskuse võimaluste parandamise eest.

Üles

Nr 132 Meelis Telliskivi
Sünd. 1971
Abielus
Kaks last

Olen neljandat põlve sauelane - seega lähevad mulle väga korda siinsed tegemised ja toimetamised.

Minu õpingud on möödunud TEMT-is ja TTÜ-s. Oman pikaajalist tootmis- ja müügiettevõtte juhtimise kogemust. Kuulun mitmesse heategevusorganisatsiooni.

Kasutades oma oskusi ja teadmisi soovin anda endast parima Saue arenguks. Mulle meeldivad keerulised ülesanded ja nendele lahenduste leidmine. Julgen vastutada oma tegude eest.

Tahaksin, et kõik suuremad planeeringud, mis Saue linnas tehakse, oleks linnaelanike soovidega kooskõlas. Soovin, et säiliks Sauele omaseks saanud rohealad ja pargid. Suurt tähelepanu tuleb pöörata lasteaiale ja koolile.

Soovin, et Saue jääks väikseks ja armsaks linnaks, kus oleks kõigil elanikel sõltumata vanusest ja elatustasemest hea elada.

Üles

Nr 133 Thomas Oberg
Olen sündinud 1969. aastal Kuressaares, hariduselt insener. Nagu saarlasele kohane – olen ka mereleiba maitsnud, kuid 15 aastat tagasi valisin oma kodusadamaks Saue linna. Olen abielus, peres kasvab poeg (18a) ja kaks tütart (5a 13a).

Töötan kinnisvara sektoris, olen Saue Muusikakooli hoolekogu liige ja kuulun ka Saue haridus- ja noorsookomisjoni. Ma ei kuulu ega ole kuulunud ühtegi parteisse ega erakonda.

Minu arvates on oluline, et Sauel saaksid lapsed jätkuvalt hea hariduse, linlastel oleks rohkem võimalusi vaba aja veetmiseks, vajajatele jätkuks lasteaia- ja mängukohti.

Tahan, et Saue linna juhiksid usaldusväärsed inimesed, kes on oma otsustes vabad mitte aga parteisõdurid. See lõpetaks linna raha raiskamise mis praegu toimub.

Kui oled minuga sama meelt – siis vali valimisliit Kindlad tegijad - uus tulevik.

Üles

Nr 134 Tõnu Kumari
Olen sündinud 6.septembril 1950.a. Sündimisest saadik elan Sauel, olles ühtlasi kolmandat põlve sauelane. 1974.a. lõpetasin TPI keemiateaduskonna. Praegu töötan OÜ Intact juhatajana. Aastatel 1993-1999 olin Saue Linnavolikogu liige. Aastast 1997 olen heategevus- organisatsiooni Lions Club Saue aktiivne liige. Olen abielus, peres on kaks täiskasvanud poega ja üks pojapoeg.

Arvan, et Saue Linnavalitsusel oleks sisemise toimivuse efektiivsuse tõstmiseks vajalik rakendada rahvusvahelise standardi ISO 9001 nõuetele vastav kvaliteedi juhtimise süsteem. Nimetatud süsteem haaraks kõiki linna elutähtsaid valdkondi, sealhulgas ka investeeringute ja uute töökohtadega (tööpuudusega) seonduvat.


Üles

Nr 135 Olav Roasto
Sündinud 22.04.1945.a. Tallinnas. Käesoleval ajal pensionär ja juhatuse liige oma ehitusfirmas Kental Ehitus OÜ. Olen abielus, mul on 2 tütart ja 3 lapselast.

Elan Sauel alates 1972 aastast. Töötasin 1970 – 1990 Saue EPT ehitus jaoskonnas. Alguses 12 aastat ehitustöölisena, hiljem jaoskonna juhatajana. Põhitöödeks olid Saue linna korterelamute ja tööstushoonete remontimine ja ehitamine. 1990 aastast olen olnud eraettevõtja ehitusalal. Olen hästi kursis praeguse Saue linna olukorraga ja tahan anda omapoolse panuse Saue linna arendamises. Soovin et Saue linn saaks veel paremaks ja kodusemaks kõigile Saue linna elanikele.

Üles

Nr 136 Kaimo Käärmann-Liive
Olen 33-aastane, abielus, peres kasvab aastane poeg. Tartu Ülikoolis lõpetasin avaliku halduse eriala ning hiljem olen end täiendanud Taanis Odense Ülikoolis (Euroopa Liidu õpingud) ning EBS Juhtimiskoolituse Keskuses (kohaliku omavalitsuse juhtimine).

Algatasin Sauel esimese korrusmajas tegutseva Naabrivalve sektori. Tegelen tervisespordiga - mulle meeldivad ujumine, orienteerumine, suusatamine ning soovin, et Sauel tervisespordi tegemise võimalused avarduksid.

Pean oluliseks, et linnavõim otsustaks arusaadavalt, oleks elanikega kontaktis ka valimiste vaheajal ning nii noored kui vanad saaks pidevalt linnavalitsusega suhelda. Kõige olulisem on Sauel kaotada lasteaiajärjekord ja valmis ehitada uus algklasside hoone, samuti ette valmistada vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamine.

Üles

Nr 137 Jaak Tomingas

Üles

Nr 138 Ülo Vatsk
Olen sündinud Tallinnas, Sauel elan alates 1983 aastast.

Oman kõrgemat haridust, lõpetasin Tallinna Polütehnilise Instituudi majandusteaduskonna insener-ökonomistina. Abielus, kolm täiskasvanud last. Hetkel töötan Maanteeametis.

Hobiks on tennis, millega olen tegelenud lapsest saadik. Vabal ajal püüangi võimaluste piires õpetada Saue lastele tennisemängu saladusi ja jagada oma kogemusi. Kahjuks kooli võimla - ainuke saal sisetingimustes, ei võimalda rakendada neid tegevusi, mis oleks vajalikud normaalseks koormustega sportlikuks tegevuseks lastega kõikidel seal harrastavatel aladel, rääkimata täiskasvanutest.

Seepärast kohalike omavalitsuse valimistel kandideerimisega, olen seadnud eesmärgiks parandada ja luua juurde sportimisvõimalusi eeskätt lastele, nende vanematele ja vanavanematele.

Üles

Nr 139 Helle Rätsep
Sündisin 12.sept.1959 Läänemaal, kuid viimased 20 aastat elan Sauel. Ehitasime siia koos abikaasaga, kellega olen abielus juba 28 aastat, ilusa kodu. Meie kolm last on kõik lõpetanud kenasti Saue Gümnaasiumi.

Töökohaks on Keila Tarbijate Ühistu, kus töötan Marketingiosakonna juhatajana. Saue Kaubakeskus, mille Keila TÜ ostis kolm aastat tagasi, on nüüdseks täielikult renoveeritud ja valmis osutama sauelastele kvaliteetset kaubandusteenust nii kauba valiku kui ka teeninduskvaliteedi osas.

Ühinesin valimisliiduga, sest usun, et ka üksikisiku arvamus ja ettepanekud on olulised.


Üles

Nr 140 Gunnar Lambing
Sündinud 22. aprillil 1959.a Tartu linnas. Eestlane.

Saue linnas ja selle ümbruses toimetanud 20 aastat. Magistrikraadile vastav rahandusalane kõrgharidus Tartu Ülikoolist. Töökogemused peamiselt rahanduse ja ökonoomika vallas kuid ka põllumajanduses. Puutunud kokku eraettevõtlusega ettevõtte tasandil (majanduskonsultatsioonid, pangandus, hobusekasvatuse ja ratsaspordi arendamine – ratsaspordikompleks Sauel). Samuti töötanud riigi ning ettevõtluse kokkupuutepunktides ekspordi krediteerimise ja kalapüügi korralduse vallas.

Osalenud kahel korral Saue linna volikogu töös opositsiooni esindajana.

Uue tuleviku jaoks on vaja ökonoomsemat ja ratsionaalsemat lähenemist Saue linna majandamisele. Väheste vahenditega tuleb teha rohkem. Selleks olen andmas oma panust.

Üles

Nr 141 Lembit Vares
Olen sündinud 1949.aastal. Haridus kõrgem tehniline. Sauel elan alates 1986.aastast. Töötan Rae Vallavalitsuses ehitusameti vanemspetsialisti ametikohal. Enne seda olen töötanud AS Tallinna Vesi vee- ja kanalisatsioonivõrgu direktori asetäitja ametikohal. Sauel olen varem töötanud munitsipaalettevõtte Saurem direktorina.

Saue meeldib kui väike, ilus kompaktne linn. Samuti meeldivad Sauel elavad inimesed. Kui Teie , toredad inimesed, toetate minu kandidatuuri tahaks oma teadmisi ja kogemusi aktiivselt rakendada kodulinna arendamisel ning linnarahva heaolu ja turvalisuse tõstmisel.



Üles

Nr 142 Evelin Povel-Puusepp
Olen sündinud 1971.a Keilas. Sauel elan esimesest eluaastast peale. Lõpetanud Keila Keskkooli ja Tallinna Pedagoogikaülikooli vene filoloogina. Töötan politseis tõlgina.

Abielus Jaanus Puusepaga. Peres kaks poega: 17-aastane Oliver ja 2,5-aastane Rasmus Miikael.

Kuulun Saue Kodu-uurimise Seltsingusse, tegeledes Saue põlissuguvõsade uurimise ning kodupaiga asustus- ja kultuuripärandi talletamisega.

Heaolu tugineb lihtsatele asjadele: kaitstud õppimisvõimalused, hoolitsetud mänguväljakud, turvalised tänavad, toimiv transport, hubane linnaruum, töökohtade olemasolu, terviseabi, hoolimine vajadustest, austav ja arvestav suhtumine igasse inimesse. Ikka nii, et tunneksime end vajaliku ja väärtuslikuna.

Üles

Nr 143 Siiri Käpa
Olen sündinud 1960 aasta septembris. Lõpetasin Nõmme Gümnaasiumi ja hiljem jätkasin õpinguid Mainori Majanduskoolis, kus omandasin kõrghariduse finantsjuhtimise erialal. Olen abielus, kahe lapse ema ja kahekordne vanaema.

Finantsjuhina töötasin 14 aastat rahvusvahelises laevanduskonsernis ja hilisematel aastatel tegevjuhina erinevates ettevõtetes.

Elupõlise Saue elanikuna on soov anda oma panus parteitu valimisliidu „ Kindlad Tegijad – Uus Tulevik „ realistlike ning üldist majandusolukorda arvestavate eesmärkide saavutamiseks, kooskõlas Saue elanike soovide ja vajadustega. Pean oluliseks, et linnakodanikud saaksid suurema kaasarääkimise õiguse linnaasjades ja tunneksid, et linnavalitsus on linnaelanike jaoks, mitte vastupidi.

Loodan, et iga Saue elanik leiab julguse pöörduda alati oma probleemide ja ettepanekutega linnaametnike poole.

Üles

Nr 144 Jelena Laanjärv
Sündinud ja kasvanud Hiiumaal, kust olen kaasa saanud armastuse ja austuse puhta looduse vastu. Kivine pinnas ja sajanäoline meri on täiendanud mind sihikindla, tööka, raskusi trotsiva ja head nalja hindava meelega.

Minu perre kuuluvad abikaasa, 2 poega, isa ja truu sõber Betty.

Hariduselt olen magistrikraadiga vene keele ja kirjanduse õpetaja-metoodik. Saue Gümnaasiumis töötan 1997.a. sügisest.

Leian, et kõige tähtsamad siin elus on lapsed. Seepärast tahan, et Saue lastel oleks kodulinnas lõbus, huvitav, turvaline ja et jätkuvalt saaks siin põhjapaneva ning konkurentsivõimelise gümnaasiumihariduse kaasaegsetes ja loovust arendavates tingimustes.

Õpetades lapsi, õpime ka ise!

Soovin, et iga sauelane oleks uhke oma saavutuste ja tegude üle!

Üles

Nr 145 Olmer Uibo
Olen 18 aastane Sauel sirgunud noormees. Peale põhikooli lõpetamist alustasin keskhariduse omandamist. Keskharidus annab mulle võimaluse astuda Tartusse Kõrgemasse Sõjakooli.

Olen olnud aktiivne kaitseliitlane alates 1998. aastast. Alustasin noorkotkana ja nüüdseks olen täisliige. Olen võtnud osa Noortekeskuse organiseeritud vahetusprojektist aastal 2008, mis andis head suhtluskogemust tööks noortega.

Oma panuse tahaksingi anda noorsootöö valdkonnas. Tahan seista selle eest, et Saue noored leiaksid omale olulisel määral kasulikumat eneseteostust kui Saue kaubanduskeskuste esistel kogunemistel. Suunata noori isamaalis patriootlikele aktsioonidele ja vabatahtlikele ettevõtmistele linnas. Meil on väike ja ilus linn, seda saab teha turvalisemaks kõigile, ka noortele.

Üles

Nr 146 Andres Pajula
Olen õnnelik tegudeinimene, kes on kogu oma senise elu pühendanud lastele. Oma senised elukutsed olen valinud nii, et saaksin parimal viisil aidata kaasa nende tuleviku kindlustamisele läbi harituse. Olen töötanud õpetaja, koolijuhi ja linnapeana, praegu aga juhin Tallinna Haridusameti tööd.

Heaks näiteks lastele pühendatud tegevusest linnapeana pean projekti „Kõik teed viivad kooli”. Nüüd on aeg edasi minna, luua uusi ideid ja uuenduslikke lahendusi. Elu esitab meile alatasa väljakutseid, kuid probleemid tekivadki ju tegelikult selleks, et neid lahendada.

Meie jaoks ei peitu oht mitte liiga suurte, vaid hoopis liiga väikeste eesmärkide püstitamises.

Olen avatud Sinu headele mõtetele ning aitama murede lahendamisel (tel 5024133).

MÕELGEM SUURELT JA TEGUTSEGEM ÜHESKOOS!

Üles

esmaspäev, 21. september 2009

Valimisliit pakub võimaluse

Miks valimisliit? Ero Liivik on sellest kirjutanud Äripäevas, artikkel on lugeda tema blogis.

Veel võiks lisada:
* Vabariigi valimiskomisjoni esialgsetel andmetel osaleb 18. oktoobril toimuvatel valimistel 336 valimisliitu ehk 150 võrra enam kui 2005. aastal. Sellega on ka palju öeldud.

* Kui me Eestist veidi välja vaatame, siis mitmes riigis asendavad valimisliite nö kohalikud parteid ning keegi ei ole neid kuulutanud ebasoovitavaks. Meil nimetatakse neid valimisliitudeks.

* Veel mõned arvud (Tartu Ülikooli riigiteaduste osakonna uuringu andmetel) – aastal 2005 kogusid valimisliidud 20% häältest (Keskerakond kogus 25,4%, Reformierakond 16,9%). 9 omavalituses on aastatel 1993-2005 kandideerinud sama valimisliit.

* Eestis on 62 KOV-i, kus võimu teostab valimisliit. Hiiumaal on see näiteks 4 omavalitsuses viiest (Tartu Ülikooli riigiteaduste osakonna andmetel).

Kaimo Käärmann-Liive

teisipäev, 15. september 2009

Sauel jätkub pidu katku ajal

Valimisliidu liikmed Ero Liivik ja Henn Põlluaas kirjutasid artikli, mis ilmus 11.09.2009 Harju Ekspressis. Artiklit saab lugeda ka internetis, Ero Liiviku blogis.

neljapäev, 10. september 2009

Valimisliidu „Kindlad tegijad—uus tulevik“ programm

Sissejuhatus
I Inimeste ja perede hea toimetulek
II Aus ja efektiivne linnajuhtimine
III Transport, infrastruktuur, turvalisus
IV Haridus, kultuur ja vaba aeg
V Säästlik eluviis ja heakord
VI Koostöö

Sissejuhatus


Soovime, et Saue püsiks ka tulevikus kauni ja rohelise linnana, seetõttu pooldame eesmärgipärast ja läbimõeldud arengut. Lähtume oma tegevuses linnaelanike heaolu suurendamise põhimõttest. Valimisliiduna ei mõjuta meie tegevust ja otsuseid mitte ühegi parteikontori tahe.

Aastatel 2009-2013 vältav valitsemisperiood ei tule lihtne – üldine majanduslangus on vähendanud linna tulusid, samas ei ole asutuste ja elanike vajadused ning soovid väiksemad kui varem. Lisaks on valitsus laenude võtmise keelustanud kuni 2012. aastani. Seega peame leidma tasakaalu soovide ja võimaluste vahel. Meie eesmärgiks on viia ellu säästlik, kuid samal ajal innovatiivseid lahendusi pakkuv poliitika. Väldime populistlikke lubadusi ega kauple hääli maksumaksja raha eest.

Algusesse

Meie eesmärgid linnaelu edendamiseks järgmisel neljal aastal on:

I Inimeste ja perede hea toimetulek

Väärtustame Saue elanikke ja tahame, et linnavõim tagaks Saue linnakodanike rahulolu. Selle saavutamiseks on valimisliit seadnud eesmärgiks:

1) säilitada peredele mõeldud soodustuste ja toetuste süsteem;

2) säilitada kehtiv maamaksumäär ja soodustused;

3) toetada suurperesid;

4) tagada tasuta koolitoit kõigile lastele, sh gümnaasiumiõpilastele; väljaspool õppivatele Saue lastele samas suurusjärgus toetuse maksmist;

5) osutada abi hättasattunud elanikele ja peredele;

6) kindlustada tasuta bussisõit eakatele;

7) jätkata jõulutoetuste maksmist eakatele;

8) säilitada Tallinnas või teistes Eesti valdades ja linnades õppivatele lastele tasuta sõit, samuti huvikoolis käivatele lastele olemasolevad toetused;

9) algatada koostöös naabervaldadega pansionaat-hooldekodu rajamise protsess; jätkata invaühingu toetamist;

10) osutada kaasabi tööpuudust leevendavatele ettevõtmistele.

Algusesse

II Aus ja efektiivne linnajuhtimine

Saue linnavõimu heaks ja tulemuslikuks toimimiseks peab linna juhtimine muutuma säästlikumaks, teenuste kvaliteet paranema, katkema parteiline ringkäendus ja tekkima ametnike reaalne vastutus, mis rahuldab linna ja linnakodanike vajadused. Valimisliit peab oluliseks:

1) luua ökonoomne linnavalitsemise struktuur ning kasutada ebavajalike ja „parteiliste“ ametikohtade kaotamisest tulenevat palgaressurssi majanduslanguse tagajärgede leevendamiseks ja vajalike sotsiaalsete meetmete rakendamiseks;

2) tagada linnavalitsuse palga- ja majanduskulude fondi efektiivne kasutamine, viies linnavalitsuse juhtivate ametnike sissetulekud vastavusse elanike õiglustundega;

3) tõsta linnavalitsuse teeninduskultuuri, sh tagada elanike teenindamine linnavalitsuses ka reedeti kuni kella 17-ni; juurutada standardid linna teenuste kvaliteedi hindamiseks;

4) edendada e-linnavalitsuse projekti, laiendada e-teenuste mahtu;

5) hoida linnaeelarve tasakaalus, muuta kulud ja tulud läbipaistvaks, sh hanked, alltöövõtjad jms, taotleda ja maksimaalselt ära kasutada Eesti ja EL struktuurifondide vahendeid;

6) anda volikogule tagasi juhtiv osa linna arengus;

7) kutsuda regulaarselt kokku Saue elanikud, et anda ülevaade linna arengust ja lähieesmärkidest ning arutada jooksvaid küsimusi.

Algusesse

III Transport, infrastruktuur, turvalisus

Meie eesmärk on linnaruumi elukvaliteedi tõstmine läbi tõhusa turvalisuse, kvaliteetsete teenuste, Tallinnaga transpordiühenduse täiustamise ning infrastruktuuri arendamise, et tagada sauelaste igakülgne heaolu. Valimisliit peab vajalikuks:

1) tõhustada bussiühendust Tallinnaga;

2) muuta koostöös AS Elektriraudteega sobivamaks rongide sõidugraafikud;

3) otsida koostöös Saue valla ja maanteeametiga võimalusi transpordi hajutamiseks hommikustel ja õhtustel tipptundidel;

4) korrastada linna teed ja tänavad, hoida korras ja kaasajastada tänavavalgustus, tagada teede ja tänavate läbitavus talvisel ajal;

5) arendada jalgratta- ja kergliiklusteid, ühendades need Tallinnaga (Laagriga);

6) uuendada linna viitasid ja infotahvleid;

7) tagada Saue linna turvalisus koostöös politsei, turvafirmade ja KL Saue Kompaniiga;

8) paigaldada turvakaamerad, rakendada ennetavat tegevust turvalisuse tagamiseks, sh teha koostööd Naabrivalvega;

9) varustada valgusfooridega Tõkke tn-Keila mnt ristmik.

Algusesse

IV Haridus, kultuur ja vaba aeg

Tahame, et lapsed saaksid jätkuvalt hea hariduse, et linlastel oleks võimalik oma vaba aega veeta sisukalt ja mitmekülgselt, et vajajatele jätkuks lasteaia- ja mängukohti. Oluline on huvitegevuse-, kultuuri- ja sportimisvõimaluste alalhoidmine ning laiendamine. Selleks soovib valimisliit:

1) kindlustada kõigile vajajatele lasteaia- ja sõimekohad;

2) seista hea Saue Gümnaasiumi püsimajäämise eest;

3) toetada kutsesuunitluse nõustamist, tehes koostööd Saue Ettevõtete Liidu ja TTÜ-ga;

4) leida võimalused ja lahendada Saue Gümnaasiumi ruumiprobleem nii algklasside koolihoone, muusikakooli kui ka kultuuri- ja spordivajaduste rahuldamiseks (otsida koostöös Saue ettevõtetega lahendusi kultuurikeskuse loomiseks). Parendada kooli ventilatsiooni ja võimla akustikat, selleks taotleda vahendeid EL fondidest;

5) leida võimalus Saue jaamahoone kordategemiseks ja talle optimaalse funktsiooni andmiseks;

6) laiendada Päevakeskuse teenuseid;

7) korrastada Keskuse pargi mänguväljak, otsida võimalusi uute mänguväljakute loomiseks ning mitmekesistamiseks;

8) rajada laste mängutuba;

9) toetada tervisesporti (jõusaal, tennis jm), osutada tähelepanu spordiplatsidele, mitmekesistada sportimisvõimalusi;

10) jätkata linnas tegutsevate kultuuri- ja spordiühingute toetamist, tagada linna kultuuri- ja sporditraditsioonide jätkumine;

11) tagada linna infrastruktuuriobjektide korrasolek.

Algusesse

V Säästlik eluviis ja heakord

Hoolitsetud ja kaunis linn on meeldiv nii elanikele kui külalistele. Vältimaks Saue arengu paigalseisu ja linnaelu mandumist, oleme seadnud oma prioriteetideks keskkonna kaitsmise ja kodulinna roheluse säilimise. Valimisliit peab vajalikuks:

1) seista vee- ja kanalisatsiooniprobleemide soodsa lahendamise eest;

2) korraldada kevadeti ja sügiseti jäätmete tasuta äravedu, parandada prügi sorteerimisvõimalusi;

3) toetada eluruumide küttekulude ja saaste vähendamiseks tehtavaid ettevõtmisi;

4) jätkata parkide ja haljasalade korrastamist, luua tammikusse looduse õpperada, et vältida allesjäänud tammiku edasist kasutamist kinnisvaraarendusteks;

5) jätkata konkurssi „Kaunis kodu“, korraldada linnarahva ühistegemisi (talgud, heakorrapäevad jm);

6) võtta vastu uus üldplaneering, arvestada detailplaneeringute aruteludes avalikkuse arvamustega.

Algusesse

VI Koostöö

Mitmekülgne koostöö on linnajuhtimises oluline. Peame vajalikuks osutada kaasabi ettevõtmistele, millega kaasneb kodanike initsiatiiv ja materiaalsed vahendid. Oluline on, et inimesed saaksid sõnaõiguse linnaasjades kaasarääkimisel. See suurendab hoolimist kodulinnast. Ühistegevuses linnaelanikega on võimalus paremini lahendada ka kultuuri- ja spordivajadusi. Selleks tahab valimisliit:

1) teha koostööd mittetulundusühingute ja firmadega valdkondades, mille tagajärjel paraneb keskkond, inimeste tervis ja kultuurivajaduste rahuldamine;

2) asutada ettevõtete ja MTÜ-de ümarlaua;

3) arendada koostööd Saue mõisaga avalike ürituste korraldamisel;

4) koostöös Saue ettevõtjatega osaleda soodsama ettevõtluskeskkonna loomisel;

5) jätkata KL Saue Kompanii rahalist toetamist;

6) arendada välispartneritega vastastikku kasulikku ja harivat koostööd;

7) teha koostööd naaberomavalitsustega hariduse, kultuuri ja spordi vallas ning muude mitmepoolset huvi pakkuvate probleemide lahendamisel; kutsuda ellu Saue linna ja naabervaldade koostöökogu;

8) esindada Saue linna huve Linnade Liidus ja Harju Omavalitsuste Liidus.

Algusesse

Sauel 9.09.2009.a.

kolmapäev, 9. september 2009

Positiivsed muutused Sauel: registreeritud on uus valimisliit

Pressiteade:

Saue linnas registreeriti 28. augustil tuntud ja asjatundlikest isikutest koosnev valimisliit "Kindlad tegijad - uus tulevik".

Valimisliit lubab kindlat kaotust linnas võimuliidu moodustanud Reformierakonnale ja IRL-ile ning astub otsustavaid samme, et kardinaalselt muuta senist linnajuhtimispraktikat, vähendada oluliselt valitsemiskulusid ja mis kõige tähtsam: teenida linna ja inimeste huve ehk siis pöörduda näoga rahva poole. Leiame, et valijad väärivad paremat ja ausamat avaliku võimu teostamist ning seda suudab pakkuda vaid uus ja värske jõud.

Lähtume oma tegevuses Saue linna arengu ja elanike heaolu tõstmise põhimõttest; kuna oleme valimisliit, siis ei mõjuta meie tegevust ja otsuseid ka parteikontorite tahe.

Olles teadlikud olukorrast ning tunnetades Saue inimeste suurt toetust, ei kahtle me hetkekski, et valimistel saadab valimisliitu "Kindlad tegijad - uus tulevik" ülisuur edu.

VL „Kindlad tegijad - uus tulevik“ pressitoimkond

Info:
Henn Põlluaas
GSM: 56 510 87
See blogi on Saue linnas 2009 a. kohaliku omavalitsuse volikogu valimisteks moodustatud valimisliidu "Kindlad tegijad - uus tulevik" koduleht.

Lähipäevil avalikustame siin oma programmi ning anname teada isikute nimed, kes valimisliidus volikogu valimistel kandideerivad. Lisaks saab siit lugeda valimisliidus kandideerijate mõtteid seoses kohalike valimistega ning nende arvamisi Saue linna oleviku ja tuleviku kohta.