Me täname kõiki Saue valijaid, kes oma hääle valimisliidule Kindlad tegijad andsid!
Hetkel ei ole veel teada, kuidas ja kes Sauel võimuliidu moodustavad, kuid meie soovime jätkata avatud ja kaasava valitsemisega.
esmaspäev, 21. oktoober 2013
neljapäev, 17. oktoober 2013
Last ei tasu koos pesuveega välja visata
Viime sotsiaalteenused ja -toetused võrdseks Tallinna linna vastavate toetuste ja teenustega.
Nii lubab Saue Keskerakonna valimisnimekiri. Võimalik, et siin on sõnastus kehv ja mõeldud on midagi muud, kuid kui lauset grammatiliselt tõlgendada, siis on võimalik aru saada, et näiteks allolevad toetused peaks Saue linnas vähenema või üldse ära kaduma (ehk teenuse saamine inimesele kallinema):
- Koduse mudilase toetus:
Saue linn - 65 EUR / kuus
(http://uus.saue.ee/index.php?page=165&)
Tallinn - toetus puudub
- Lapsehoiuteenuse toetus:
Saue linn toetab 2013 aastal litsentseeritud lapsehoiuteenuse osutajaid rahaliselt kuni 206 euroga kuus ühe lapse kohta. Kohustuslik lapsevanema osalustasu on 35,20 eurot kuus (ei tohi sisaldada toiduraha maksumust).
(http://uus.saue.ee/index.php?page=165&)
Tallinn - lapsehoiuteenuse hüvitise määr 2013. aastal on 106,60 eurot ühes kalendrikuus ühe lapse kohta
(http://www.tallinn.ee/Teenus-Lapsehoiuteenuse-huvitamine)
Ja kiirelt veel üks võrdlus:
Saue linn doteerib Saue ujulat, seal on võimalik kuni 6 a (k.a.) laps ujuma viia tasuta, täiskasvanud saatja pilet maksab 2 EUR
(http://koolihaldus.saue.ee/index.php?page=282&)
Tallinna munitsipaalujulates maksab sama vana lapse ujuma viimine 1,3 EUR, täiskasvanud saatja ostab täispileti
(n. Nõmme ujula hinnakiri - http://www.tsh.ee/est/834/)
Tallinnas on kahtlemata paljud sotsiaalteenused ja -toetused tasemel, kuid alati peaks mõtlema, kas 1-1-le kopeerimine on hea ning kas see eesmärk, mida Tallinnas mingi toetusega soovitakse saavutada, peaks just samamoodi saama saavutatud Sauel. Ehk siis - last ei tasu koos pesuveega välja visata.
Samas on korrektne, et n. pensionilisa, koolitoetus 1. klassi õpilasele ja sünnitoetus on Sauel madalamad kui Tallinnas. Kuid - kogu toetuste paketti tuleb vaadata tervikuna ning küsida, mida üks või teine toetus saavutada aitab. Kui süsteemi muuta, siis esimene küsimus peaks olema - mida me saavutada soovime ja seejärel mõtlema, kuidas seda teha. Mehaaniline kopeerimine ei ole parim lahendus.
Keskerakonna nimekiri jätkab - Saue inimesed ei tohi olla halvemas olukorras kui tallinnlased! Praegu on vahe sageli kordades.
Mina näen, et teatud teenuste- ja toetuste puhul on tõesti vahe kordades, kuid teinekord Saue linna elanike kasuks.
Nii lubab Saue Keskerakonna valimisnimekiri. Võimalik, et siin on sõnastus kehv ja mõeldud on midagi muud, kuid kui lauset grammatiliselt tõlgendada, siis on võimalik aru saada, et näiteks allolevad toetused peaks Saue linnas vähenema või üldse ära kaduma (ehk teenuse saamine inimesele kallinema):
- Koduse mudilase toetus:
Saue linn - 65 EUR / kuus
(http://uus.saue.ee/index.php?page=165&)
Tallinn - toetus puudub
- Lapsehoiuteenuse toetus:
Saue linn toetab 2013 aastal litsentseeritud lapsehoiuteenuse osutajaid rahaliselt kuni 206 euroga kuus ühe lapse kohta. Kohustuslik lapsevanema osalustasu on 35,20 eurot kuus (ei tohi sisaldada toiduraha maksumust).
(http://uus.saue.ee/index.php?page=165&)
Tallinn - lapsehoiuteenuse hüvitise määr 2013. aastal on 106,60 eurot ühes kalendrikuus ühe lapse kohta
(http://www.tallinn.ee/Teenus-Lapsehoiuteenuse-huvitamine)
Ja kiirelt veel üks võrdlus:
Saue linn doteerib Saue ujulat, seal on võimalik kuni 6 a (k.a.) laps ujuma viia tasuta, täiskasvanud saatja pilet maksab 2 EUR
(http://koolihaldus.saue.ee/index.php?page=282&)
Tallinna munitsipaalujulates maksab sama vana lapse ujuma viimine 1,3 EUR, täiskasvanud saatja ostab täispileti
(n. Nõmme ujula hinnakiri - http://www.tsh.ee/est/834/)
Tallinnas on kahtlemata paljud sotsiaalteenused ja -toetused tasemel, kuid alati peaks mõtlema, kas 1-1-le kopeerimine on hea ning kas see eesmärk, mida Tallinnas mingi toetusega soovitakse saavutada, peaks just samamoodi saama saavutatud Sauel. Ehk siis - last ei tasu koos pesuveega välja visata.
Samas on korrektne, et n. pensionilisa, koolitoetus 1. klassi õpilasele ja sünnitoetus on Sauel madalamad kui Tallinnas. Kuid - kogu toetuste paketti tuleb vaadata tervikuna ning küsida, mida üks või teine toetus saavutada aitab. Kui süsteemi muuta, siis esimene küsimus peaks olema - mida me saavutada soovime ja seejärel mõtlema, kuidas seda teha. Mehaaniline kopeerimine ei ole parim lahendus.
Keskerakonna nimekiri jätkab - Saue inimesed ei tohi olla halvemas olukorras kui tallinnlased! Praegu on vahe sageli kordades.
Mina näen, et teatud teenuste- ja toetuste puhul on tõesti vahe kordades, kuid teinekord Saue linna elanike kasuks.
kolmapäev, 16. oktoober 2013
Nime kaaperdamise püüdest xxx nimekirjas kandideerijate poolt
Tutvudes xxx lehega „Tule meiega“ ja jäi pilk ... lausele.
„Oleme valmis ausalt oma nime all kandideerima ega varju vastutuse hägustamiseks valimisliitudesse“.
Selle peale on võimatu mitte välja tuua juhtumit, millest ainuüksi mõtemine seab kahtluse alla selle ühenduse „aususe“ põhimõtted.
Augustis, kui algas valimisteks registeerimine, ootas meie valimisliitu ees üllatus. Loo autor ja mõned teised xxx liikmed olid esitanud taotluse, et registreerida meie nimega valimisliit oma nimele.
Ehk siis - ... soovis kaaperdada valimisliidu nime Kindlad tegijad -uus tulevik.Ta soovis registreerida valimisliidu. Miks registreeritakse enne valimisi valimisliit? Ilmselt selleks, et seal kandideerida. Teine võimlaus - kaaperdada nimi ning nõnda mitte lasta valimisliidu nime kasutada.
Meie protest Saue linnas rahuldati, selle peale esitati vaie Harju Maakonna Valimiskomisjonile .
Maakonna valimiskomisjon leidis samuti, et kaaperadamise katse on ebaseaduslik.
..., teine kaaperdamiskatses osaleja, kirjutab samas lehes sellest, kui oluline on aus poliitika.
Me mõtlesime pikalt, kas avalikustame selle juhtumi või mitte ning alguses leidsime, et selle avalikustamine ei ole oluline.
Antud hetkel pidasime aga siiski vajaliku see juhtum avalikustada, et valija teaks, mis tähendab mõnede mõistes „ausus“. Valik on Teie !
(Postituse teksti muudetud septembris 2020 vastuseks isikuandmete töötlemise lõpetamise palvele).
„Oleme valmis ausalt oma nime all kandideerima ega varju vastutuse hägustamiseks valimisliitudesse“.
Selle peale on võimatu mitte välja tuua juhtumit, millest ainuüksi mõtemine seab kahtluse alla selle ühenduse „aususe“ põhimõtted.
Augustis, kui algas valimisteks registeerimine, ootas meie valimisliitu ees üllatus. Loo autor ja mõned teised xxx liikmed olid esitanud taotluse, et registreerida meie nimega valimisliit oma nimele.
Ehk siis - ... soovis kaaperdada valimisliidu nime Kindlad tegijad -uus tulevik.Ta soovis registreerida valimisliidu. Miks registreeritakse enne valimisi valimisliit? Ilmselt selleks, et seal kandideerida. Teine võimlaus - kaaperdada nimi ning nõnda mitte lasta valimisliidu nime kasutada.
Meie protest Saue linnas rahuldati, selle peale esitati vaie Harju Maakonna Valimiskomisjonile .
Maakonna valimiskomisjon leidis samuti, et kaaperadamise katse on ebaseaduslik.
..., teine kaaperdamiskatses osaleja, kirjutab samas lehes sellest, kui oluline on aus poliitika.
Me mõtlesime pikalt, kas avalikustame selle juhtumi või mitte ning alguses leidsime, et selle avalikustamine ei ole oluline.
Antud hetkel pidasime aga siiski vajaliku see juhtum avalikustada, et valija teaks, mis tähendab mõnede mõistes „ausus“. Valik on Teie !
(Postituse teksti muudetud septembris 2020 vastuseks isikuandmete töötlemise lõpetamise palvele).
teisipäev, 15. oktoober 2013
Võrdõiguslikkusest
Saime alloleva kirja. Vastasime ning vastus on allpool lugeda.
--------------------
Saatja: **** <****.****@mail.ee>
Kuupäev: 8. oktoober 2013 12:38
Teema: Arvamus/küsimus
Saaja: ktegijad@gmail.com
Kas Sauel saab uut kindlat tegutsemisliini välja pakkudes toetuda eeskätt meeste jõule=võimule? Teie nimekirjas valitseb liialt ilmne sooline ebavõrdsus suhtega 2:1 meeste kasuks! Otsesed kontaktandmed on ainult meestelt. Häälepüüdjaks mees.
Kindlalt uue suuna saaksite tagada ikka siis, kui mõlemad soopooled Saue elanikkonnast võrdselt juhiksid ehk tõstaksite ka naised juhtimise, mitte ainult assisteerimise poolele. Õige suhe kaasajal oleks 1:1. Valimised kandidaatide nimekirjadega peavad võrdsusele looma eeltingimused.
Mitte-väärtustatud valijate poole esindaja,
****
Meie vastus:
Austatud ****!
Täname Teid olulise küsimuse tõstatamise eest!
Põhjus, miks kandidaatide nimekiri ei suhestu 1:1, peitub eelkõige naiste endi vaoshoituses. Sauel on palju toimekaid, tarku ja teotahtelisi naisi, keda oleme kutsunud valimisliiduga liituma, ent nad on eelistanud jääda kaasarääkijaks toetajaina. Aktsepteerime nende valikut ega võitle iga hinna eest selle nimel, et saavutada soolist võrdsust nimekirjas. Seda enam, et vaid soolisele võrdsusele keskendumine kandidaatnimekirjade koostamisel ei tohiks ei riigi ega omavalitsuse tasandil muutuda eesmärgiks omaette, on meelevaldne ning inimeste vaba tahet eirav.
Julgeme kinnitada, et valimisliidu Kindlad tegijad nimekirjas kandideerivate naiste hääl kõlab veenvalt ja kindlalt, arvuliselt ülekaalus olevad mehed kuulevad ja kuulavad meid ning toetuvad oma seisukohtade kujundamisel naisliikmete arvamusele. Olgu selle näiteks kasvõi see, kui palju naiselikku lähenemist, alalhoidlikkust, arukust ja tarmukust avaldub valimisprogrammis, alates perearstikeskuse juurde lapsevankrite hoiukoha loomisest ja mudilastele pühapäevahommikute korraldamisest kuni linna haljastamise ja taluturu loomiseni välja.
Samas mööname, et tõstatatud küsimus on päevakajaline ning selle valguses kutsume nii Teid kui kõiki Saue teotahtelisi naisi valimisliiduga ühinema. 2013. aasta omavalitsuse valimiste protseduur on küll lõpusirgel, ent just nüüd on õige aeg vaadata ajas ettepoole ja asuda kujundama homset päeva. Mõeldes tulevikule, toetudes tänasele tarkusele ning korjates üles nelja aasta kestel pakutavad kogemused.
Austusega valimisliidu Kindlad tegijad naiste nimel,
Siiri Käpa ja
Evelin Povel-Puusepp
--------------------
Saatja: **** <****.****@mail.ee>
Kuupäev: 8. oktoober 2013 12:38
Teema: Arvamus/küsimus
Saaja: ktegijad@gmail.com
Kas Sauel saab uut kindlat tegutsemisliini välja pakkudes toetuda eeskätt meeste jõule=võimule? Teie nimekirjas valitseb liialt ilmne sooline ebavõrdsus suhtega 2:1 meeste kasuks! Otsesed kontaktandmed on ainult meestelt. Häälepüüdjaks mees.
Kindlalt uue suuna saaksite tagada ikka siis, kui mõlemad soopooled Saue elanikkonnast võrdselt juhiksid ehk tõstaksite ka naised juhtimise, mitte ainult assisteerimise poolele. Õige suhe kaasajal oleks 1:1. Valimised kandidaatide nimekirjadega peavad võrdsusele looma eeltingimused.
Mitte-väärtustatud valijate poole esindaja,
****
Meie vastus:
Austatud ****!
Täname Teid olulise küsimuse tõstatamise eest!
Põhjus, miks kandidaatide nimekiri ei suhestu 1:1, peitub eelkõige naiste endi vaoshoituses. Sauel on palju toimekaid, tarku ja teotahtelisi naisi, keda oleme kutsunud valimisliiduga liituma, ent nad on eelistanud jääda kaasarääkijaks toetajaina. Aktsepteerime nende valikut ega võitle iga hinna eest selle nimel, et saavutada soolist võrdsust nimekirjas. Seda enam, et vaid soolisele võrdsusele keskendumine kandidaatnimekirjade koostamisel ei tohiks ei riigi ega omavalitsuse tasandil muutuda eesmärgiks omaette, on meelevaldne ning inimeste vaba tahet eirav.
Julgeme kinnitada, et valimisliidu Kindlad tegijad nimekirjas kandideerivate naiste hääl kõlab veenvalt ja kindlalt, arvuliselt ülekaalus olevad mehed kuulevad ja kuulavad meid ning toetuvad oma seisukohtade kujundamisel naisliikmete arvamusele. Olgu selle näiteks kasvõi see, kui palju naiselikku lähenemist, alalhoidlikkust, arukust ja tarmukust avaldub valimisprogrammis, alates perearstikeskuse juurde lapsevankrite hoiukoha loomisest ja mudilastele pühapäevahommikute korraldamisest kuni linna haljastamise ja taluturu loomiseni välja.
Samas mööname, et tõstatatud küsimus on päevakajaline ning selle valguses kutsume nii Teid kui kõiki Saue teotahtelisi naisi valimisliiduga ühinema. 2013. aasta omavalitsuse valimiste protseduur on küll lõpusirgel, ent just nüüd on õige aeg vaadata ajas ettepoole ja asuda kujundama homset päeva. Mõeldes tulevikule, toetudes tänasele tarkusele ning korjates üles nelja aasta kestel pakutavad kogemused.
Austusega valimisliidu Kindlad tegijad naiste nimel,
Siiri Käpa ja
Evelin Povel-Puusepp
esmaspäev, 14. oktoober 2013
Lasteaiakohtadest
[Saue abilinnapea:] soovin sõna võtta
lasteaia küsimuses. Loomulikult on linnavalitsus ette näinud maa lasteaiale.
Saue linnal on õnnestunud viimaks saada maad munitsipaalomandisse. Ühele
maatükile rajasime terviseraja, teisele
- 2,2 hektarile oleme võtnud pakkumisi eralasteaia rajamiseks. See asub
linna teises servas, kus on vesi, kanalisatsioon ja ilus koht. Ettepanekud on
tulnud 3 firmalt. Linn ise lasteaeda enam ei investeeri, sest oleme niigi
ehitanud Vabariigi suurima lasteaia.
Nii et koht on olemas ja paari aasta pärast ehk on seal ka lasteaed.Tekst pärineb dokumendist: Kütise tn 8 detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu
Arutelu toimus 07.06.2007 a. Kui "paari aasta pärast", siis võinuks ju teine lasteaed juba olemas olla. Mis sellest plaanist sai, selle kohta teavad ilmselt rääkida inimesed, kes siis linna juhtisid (vaata http://uus.saue.ee/index.php?page=208&)
Ei saa öelda, et lasteaiakohtade puudus poleks Sauel teemaks olnud. Sellest on ikka aegade jooksul räägitud ja kirjutatud, kuid see pole aastate jooksul olnud nii oluline küsimus, et seda probleemi lahendada.
Sauel on suurim lasteaed ning sellel on omad head ja vead. Ühelt poolt võimaldab see kulusid kokku hoida, kuid teisalt on probleem laste mänguväljakutega ning nii suure asutuse juhtimine on väljakutse omaette.
Mul on hea meel, et täna on lasteiaiakohtade osas mingi seisukoha võtnud kõik valimisnimekirjad ning on lootust, et järgneva 4 aasta jooksul lasteaiakohtade järjekord kaob. Meie valimisliidule on see väga oluline küsimus. Seda näitab ka asjaolu, et koostöös koalitsioonipartneriga laiendasime lasteaeda ning "kustutasime kõige suurema tule". Aga me ei arva, et sellega on asjad korras ning tulevikus võibki juttu rääkida, et jah, järjekord on olemas ja midagi peaks tegema, kuid aastad lähevad ja lähevad ... ja lähevad ja lähevad ja midagi ei muutu.
pühapäev, 13. oktoober 2013
Vastused Saue Sõnale
Saue Sõna küsis valimistel osalevatelt parteidelt ja valimisliidult samad küsimused. Meie vastused allpool (kõik vastused ilmusid ka 11. okt. Saue Sõnas)
Teie valimisloosung.
Kui valid, siis vali Kindlad Tegijad. Meie oleme näoga inimeste poole!
Nimetage kolm viimase nelja aasta tähtsamat saavutust Saue linna paremaks muutmisel.
a) Saue Gümnaasiumi laiendus, sh Muusikakooli ehitamine peale 17 aastat ootamist, uued ruumid huvikeskusele ja lasteaia moodulrühmade avamine. Juurdeehitused lahendasid haridusasutuste terava ruumiprobleemi ja parandasid oluliselt õpitingimusi. Ka tehniliste vahendite osas.
b) Puhas vesi, ehk ühisveevärgiprojekti elluviimine, mille tagajärjel on valdaval osal majapidamistest võimalik liituda vee ja kanalisatsioonitrassiga. Töö peab jätkuma, et luua ühinemise võimalus kõigile.
c) Saue Noortekeskuse valmimine, selle juurde Eesti parima skatepargi rajamine ning Sarapiku suusa- ja kelgumäe laiendus.
Nimetage kolm peamist probleemi, mis teie arvates vajavad Saue linnas lahendamist.
a) Kindlasti nõuavad parandamist sportimisvõimalused Saue Gümnaasiumis.
b) Suureneda võiks linnaelanike osavõtt linnaüritustest ja osalus linnaelu küsimuste aruteludes, samuti linna ettevõtjate kaasamine.
c) Turvaline liiklemine, teede- tänavate talvine korrashoid ja ühtse linnakujunduse väljatöötamine.
Millised on nende probleemide lahendused teie arvates?
a) Multifunktsionaalse sisespordihalli ehitamine koos Sarapiku terviseraja edasise arendamisega ja võimla akustika parandamine.
b) Tuleb enam aktiviseerida ja kaasata erinevaid ea- ja huvigruppe, informeerida pikemalt ette ürituste, kohtumiste ja ümarlaudade toimumisest.
c) Liikluse ohutumaks muutmine, vajadusel rahustamine. Senise hoolduslepingu lõppemisel tuleb uue sõlmimisel pöörata talvise teedehoolduse nõuetele ja nende täitmisele tõsisemat tähelepanu, kaaluda linnaaedniku koha loomist.
Nimetage valdkonnad ja objektid, millesse peaks Saue linn järgmise nelja aasta jooksul
investeerima.
a) Uue lasteaia ja mänguväljakute ehitamine. Olemasolevad mänguväljaku vajavad laiendamist ja kaasajastamist. Lasteaiakohtade vajadus kasvab, kui viiakse ellu kavandatud kinnisvaraarendused ja keskuse visioon. Lasteaiakohad võiks olla ka noorematele kui kolmeaastastele lastele.
b) Teede ja tänavate remontimise jätkamine ning kergliiklusteed Keila ja Saku suunal.
c) Sotsiaalvaldkond vajab jätkuvat tähelepanu, sh eakate pansionaadi/päevahoiu rajamise võimaluse otsimine koos naabervaldadega.
Keda soovite näha Saue linnapeana?
Inimest, kes armastab Sauet. Meie kandidaat on Henn Põlluaas. Pooleteise aastaga on tema juhtimisel tehtud linnas palju ära, linna juhtimisstiil on avatud, konstruktiivne ja koostööaldis. Küsitluste ja regulaarsete kohtumiste/ümarlaudade korraldamisega on oluliste küsimuste arutellu kaasatud ka linnaelanikud.
Aastaga langetati linnavalitsemise kulud 17-lt 11 protsendile, Saue tõusis haldussuutlikkuselt omavalitsuste seas kolmandale ja linnade arvestuses esimesele kohale. Henn Põlluaas sobib hästi linnapeaks.
Kas pooldate Saue linna ja valla ühinemist? Põhjendage vastust.
Kindlasti ei poolda Saue linna ja valla sundliitmist. Siis ei ole meie linnaelanikud enam need, kes otsustavad, mis Sauel toimub. Liitumine saab toimuda vaid peale põhjalikke analüüse ja referendumi läbiviimist. Täna majanduslikke analüüse tehtud ei ole kuid erilist efekti oodata ei ole. Oluline on ka identiteediküsimus.
Rahuloluküsitlus näitas, et sauelased on oma linnaga rahul, tunnetavad end linnakodanikena ja näevad end eeskätt Saue linna, mitte valla või maakonna elanikena. Ilma piisava informatsiooni olemasoluta ja Saue linna elanike heakskiiduta ei pea me liitumist võimalikuks. Küll aga tervitame koostööd naabervaldadega.
Teie valimisloosung.
Kui valid, siis vali Kindlad Tegijad. Meie oleme näoga inimeste poole!
Nimetage kolm viimase nelja aasta tähtsamat saavutust Saue linna paremaks muutmisel.
a) Saue Gümnaasiumi laiendus, sh Muusikakooli ehitamine peale 17 aastat ootamist, uued ruumid huvikeskusele ja lasteaia moodulrühmade avamine. Juurdeehitused lahendasid haridusasutuste terava ruumiprobleemi ja parandasid oluliselt õpitingimusi. Ka tehniliste vahendite osas.
b) Puhas vesi, ehk ühisveevärgiprojekti elluviimine, mille tagajärjel on valdaval osal majapidamistest võimalik liituda vee ja kanalisatsioonitrassiga. Töö peab jätkuma, et luua ühinemise võimalus kõigile.
c) Saue Noortekeskuse valmimine, selle juurde Eesti parima skatepargi rajamine ning Sarapiku suusa- ja kelgumäe laiendus.
Nimetage kolm peamist probleemi, mis teie arvates vajavad Saue linnas lahendamist.
a) Kindlasti nõuavad parandamist sportimisvõimalused Saue Gümnaasiumis.
b) Suureneda võiks linnaelanike osavõtt linnaüritustest ja osalus linnaelu küsimuste aruteludes, samuti linna ettevõtjate kaasamine.
c) Turvaline liiklemine, teede- tänavate talvine korrashoid ja ühtse linnakujunduse väljatöötamine.
Millised on nende probleemide lahendused teie arvates?
a) Multifunktsionaalse sisespordihalli ehitamine koos Sarapiku terviseraja edasise arendamisega ja võimla akustika parandamine.
b) Tuleb enam aktiviseerida ja kaasata erinevaid ea- ja huvigruppe, informeerida pikemalt ette ürituste, kohtumiste ja ümarlaudade toimumisest.
c) Liikluse ohutumaks muutmine, vajadusel rahustamine. Senise hoolduslepingu lõppemisel tuleb uue sõlmimisel pöörata talvise teedehoolduse nõuetele ja nende täitmisele tõsisemat tähelepanu, kaaluda linnaaedniku koha loomist.
Nimetage valdkonnad ja objektid, millesse peaks Saue linn järgmise nelja aasta jooksul
investeerima.
a) Uue lasteaia ja mänguväljakute ehitamine. Olemasolevad mänguväljaku vajavad laiendamist ja kaasajastamist. Lasteaiakohtade vajadus kasvab, kui viiakse ellu kavandatud kinnisvaraarendused ja keskuse visioon. Lasteaiakohad võiks olla ka noorematele kui kolmeaastastele lastele.
b) Teede ja tänavate remontimise jätkamine ning kergliiklusteed Keila ja Saku suunal.
c) Sotsiaalvaldkond vajab jätkuvat tähelepanu, sh eakate pansionaadi/päevahoiu rajamise võimaluse otsimine koos naabervaldadega.
Keda soovite näha Saue linnapeana?
Inimest, kes armastab Sauet. Meie kandidaat on Henn Põlluaas. Pooleteise aastaga on tema juhtimisel tehtud linnas palju ära, linna juhtimisstiil on avatud, konstruktiivne ja koostööaldis. Küsitluste ja regulaarsete kohtumiste/ümarlaudade korraldamisega on oluliste küsimuste arutellu kaasatud ka linnaelanikud.
Aastaga langetati linnavalitsemise kulud 17-lt 11 protsendile, Saue tõusis haldussuutlikkuselt omavalitsuste seas kolmandale ja linnade arvestuses esimesele kohale. Henn Põlluaas sobib hästi linnapeaks.
Kas pooldate Saue linna ja valla ühinemist? Põhjendage vastust.
Kindlasti ei poolda Saue linna ja valla sundliitmist. Siis ei ole meie linnaelanikud enam need, kes otsustavad, mis Sauel toimub. Liitumine saab toimuda vaid peale põhjalikke analüüse ja referendumi läbiviimist. Täna majanduslikke analüüse tehtud ei ole kuid erilist efekti oodata ei ole. Oluline on ka identiteediküsimus.
Rahuloluküsitlus näitas, et sauelased on oma linnaga rahul, tunnetavad end linnakodanikena ja näevad end eeskätt Saue linna, mitte valla või maakonna elanikena. Ilma piisava informatsiooni olemasoluta ja Saue linna elanike heakskiiduta ei pea me liitumist võimalikuks. Küll aga tervitame koostööd naabervaldadega.
kolmapäev, 9. oktoober 2013
Kohalik omavalitsus ja riigieelarve
Linnaveste 2.
Kohalikel omavalitsustel on oma ülesanded, mille lahendamiseks on maksumaksja makstud maksude näol andnud oma panuse.
Kohaliku eelarve tulubaas koosneb peamiselt maamaksust ja osast üksikisiku tulumaksust. Seega läheb kohaliku omavalitsuse käsutusse vaid tühine osa maksumaksjate poolt riigieelarvesse kantud maksudest. Kohalikul omavalitsusel on maksumaksjate elu korraldamisel üsna oluline roll, mis kipub ületama nende kasutuses olevat tuluosa riigieelarvest. Samas maksavad kohalike omavalitsuste hallataval alal elavad inimesed riigile märkimisväärse osa oma väljateenitud tuludest.
Kui palju elanikud oma väljateenitud tuludest siis riigile maksavad?
Brutopalgast umbes 21 protsenti arvestatakse riigile üksikisiku tulumaksu ja töötuskindlustust. Sotsiaalmakseteks ja töötukindlustuseks arvestatakse brutotöötasult lisaks umbes 34 protsenti maksu, mis kantakse tööandjate poolt otse riigieelarvesse. Seega läheb otseste maksudena riigieelarvesse iga 79 sendi töötajale väljamakstud töötasu (netotasu) kohta vähemalt 55 senti e üle 41 protsendi kogu palgakulust. Kui arvestada, et tavakodanik viib enamuse oma töötasust paari nädala jooksul kohe poodi või tasub talle osutatud olmeteenuste eest, siis annab ta endale jäänud 79 sendist käibemaksuna ära kohe veel 16 senti. St, et iga väljamakstud 63 sendi kohta maksame me riigile 71 senti e. kaugelt üle poole (53 %) väljateenitud rahast. Kui siia lisada veel kütuse ja alkoholiaktsiis ja muud aktsiisid, lõivud ja maksud, mis igalt ostult või toimingult otse riigieelarvesse rändavad, siis moodustab inimestele kulude katteks jääv palgakulu osa kaduvväikese protsendi.
Mida maksumaksja võiks siis oma makstud maksude eest loota? Ilmselt seda, et kaetud saaksid kulud ja tehtud toimingud, mida inimesel üksinda, ilma riigi või kohaliku omavalitsuse abita, oleks keeruline korraldada.
Mis nendeks toiminguteks võiksid olla?
Loetellu võiks kuuluda ilma pingerida moodustamata mitmesugused valdkonnad: teede ja tänavate korrashoid; hariduskulud; sotsiaalhoolekanne; tervishoid; heakord ja prügimajandus; riigikaitse; korrakaitse; õiguskaitse; päästeteenus; keskkonnakaitse; kultuur; riigi ja kohaliku elu juhtimine jne.
On vähe riigi funktsioone, mille täitmisse ei ole kaasatud kohalikud omavalitsused. Järelikult peaks neile õigustatult kuuluma ka pisut olulisem osa riigieelarve tulubaasist.
Kuna kohaliku omavalitsuse ülesannete hulka kuulub kohalike teede ja tänavate korrashoid, siis peaks kohalikele omavalitsustele kuuluma ka osa kütuseaktsiisist, mida kogutakse teede parema korrashoiu tarvis. Liiatigi ostavad kohalikud inimesed igapäevaselt kütust, mille hinna sisse on arvestatud märkimisväärne kogus kütuseaktsiisi.
Kohalike omavalitsuste elanikud ostavad mitmesuguseid tarbekaupu ja toiduaineid, mille hinna osaks on nii käibemaks kui erinevad aktsiisid ning ettevõtluskasum. Elu ja ettevõtluskeskkonna eest kannab piirkonnas hoolt jälle kohalik omavalitsus. Seega peaks osa kaudsetest maksudest ja ettevõtete tulumaksust samuti laekuma kohalikku eelarvesse.
Kohaliku omavalitsuse territooriumil elavad inimesed on ka sotsiaalmaksu maksjad. Kuna nende töötasudelt arvestatakse sotsiaalmakseid. Samuti on kohaliku omavalitsuse elanikud sotsiaalteenuste kasutajad ning sotsiaalhoolekande eest vastutvad samuti kohalikud omavalitsused. Seega peaks ka osa sotsiaalmakseid laekuma kohalikku eelarvesse.
Kohalike omavalitsuste tulubaasi laiendamine stimuleerib kohalikku majandust ja suurendab läbi kohaliku käibe kasvu laekumisi riigieelarvesse. Laieneb tulubaas kohalikule ettevõtlusele ning sellega seoses intensiivistuvad rahavood ning suurenevad laekumised kohalikku eelarvesse. Laienevad kohalike omavalitsuste võimalused ka sotsiaalhoolekande vallas. Ettevõtluskliima elavneb.
Riigi üldist tulubaasi arvestades võiks olla põhjendatud kohaliku omavalitsuse lisasissetulekud, mis kohalikke vajadusi arvestades omaksid olulist tähtsust. Kohaliku eelarve tuluosa suurendamine laekuvate maksude jaotamisel lubab kohalikke väiksemaid vajadusi arvestades laiendada hangetes osalevate ettevõtete ringi ja kaasata väiksematesse hangetesse ja majandustegevusse ka mikrotasandi ettevõtjaid.
Kohaliku omavalitsuse territooriumil suureneb kaasatavate töötajate hulk ning ka sellest tuleneb nii sotsiaalmaksu kui muude maksude laekumise suurenemine riigieelarvesse.
Muutkem poliitikat.
Valituna alustan tegevust kohalike omavalitsuste tuluosa suurendamiseks riigieelarvest.
Gunnar Lambing (kandidaat nr. 145)
Valimisliit: Kindlad Tegijad
Kohalikel omavalitsustel on oma ülesanded, mille lahendamiseks on maksumaksja makstud maksude näol andnud oma panuse.
Kohaliku eelarve tulubaas koosneb peamiselt maamaksust ja osast üksikisiku tulumaksust. Seega läheb kohaliku omavalitsuse käsutusse vaid tühine osa maksumaksjate poolt riigieelarvesse kantud maksudest. Kohalikul omavalitsusel on maksumaksjate elu korraldamisel üsna oluline roll, mis kipub ületama nende kasutuses olevat tuluosa riigieelarvest. Samas maksavad kohalike omavalitsuste hallataval alal elavad inimesed riigile märkimisväärse osa oma väljateenitud tuludest.
Kui palju elanikud oma väljateenitud tuludest siis riigile maksavad?
Brutopalgast umbes 21 protsenti arvestatakse riigile üksikisiku tulumaksu ja töötuskindlustust. Sotsiaalmakseteks ja töötukindlustuseks arvestatakse brutotöötasult lisaks umbes 34 protsenti maksu, mis kantakse tööandjate poolt otse riigieelarvesse. Seega läheb otseste maksudena riigieelarvesse iga 79 sendi töötajale väljamakstud töötasu (netotasu) kohta vähemalt 55 senti e üle 41 protsendi kogu palgakulust. Kui arvestada, et tavakodanik viib enamuse oma töötasust paari nädala jooksul kohe poodi või tasub talle osutatud olmeteenuste eest, siis annab ta endale jäänud 79 sendist käibemaksuna ära kohe veel 16 senti. St, et iga väljamakstud 63 sendi kohta maksame me riigile 71 senti e. kaugelt üle poole (53 %) väljateenitud rahast. Kui siia lisada veel kütuse ja alkoholiaktsiis ja muud aktsiisid, lõivud ja maksud, mis igalt ostult või toimingult otse riigieelarvesse rändavad, siis moodustab inimestele kulude katteks jääv palgakulu osa kaduvväikese protsendi.
Mida maksumaksja võiks siis oma makstud maksude eest loota? Ilmselt seda, et kaetud saaksid kulud ja tehtud toimingud, mida inimesel üksinda, ilma riigi või kohaliku omavalitsuse abita, oleks keeruline korraldada.
Mis nendeks toiminguteks võiksid olla?
Loetellu võiks kuuluda ilma pingerida moodustamata mitmesugused valdkonnad: teede ja tänavate korrashoid; hariduskulud; sotsiaalhoolekanne; tervishoid; heakord ja prügimajandus; riigikaitse; korrakaitse; õiguskaitse; päästeteenus; keskkonnakaitse; kultuur; riigi ja kohaliku elu juhtimine jne.
On vähe riigi funktsioone, mille täitmisse ei ole kaasatud kohalikud omavalitsused. Järelikult peaks neile õigustatult kuuluma ka pisut olulisem osa riigieelarve tulubaasist.
Kuna kohaliku omavalitsuse ülesannete hulka kuulub kohalike teede ja tänavate korrashoid, siis peaks kohalikele omavalitsustele kuuluma ka osa kütuseaktsiisist, mida kogutakse teede parema korrashoiu tarvis. Liiatigi ostavad kohalikud inimesed igapäevaselt kütust, mille hinna sisse on arvestatud märkimisväärne kogus kütuseaktsiisi.
Kohalike omavalitsuste elanikud ostavad mitmesuguseid tarbekaupu ja toiduaineid, mille hinna osaks on nii käibemaks kui erinevad aktsiisid ning ettevõtluskasum. Elu ja ettevõtluskeskkonna eest kannab piirkonnas hoolt jälle kohalik omavalitsus. Seega peaks osa kaudsetest maksudest ja ettevõtete tulumaksust samuti laekuma kohalikku eelarvesse.
Kohaliku omavalitsuse territooriumil elavad inimesed on ka sotsiaalmaksu maksjad. Kuna nende töötasudelt arvestatakse sotsiaalmakseid. Samuti on kohaliku omavalitsuse elanikud sotsiaalteenuste kasutajad ning sotsiaalhoolekande eest vastutvad samuti kohalikud omavalitsused. Seega peaks ka osa sotsiaalmakseid laekuma kohalikku eelarvesse.
Kohalike omavalitsuste tulubaasi laiendamine stimuleerib kohalikku majandust ja suurendab läbi kohaliku käibe kasvu laekumisi riigieelarvesse. Laieneb tulubaas kohalikule ettevõtlusele ning sellega seoses intensiivistuvad rahavood ning suurenevad laekumised kohalikku eelarvesse. Laienevad kohalike omavalitsuste võimalused ka sotsiaalhoolekande vallas. Ettevõtluskliima elavneb.
Riigi üldist tulubaasi arvestades võiks olla põhjendatud kohaliku omavalitsuse lisasissetulekud, mis kohalikke vajadusi arvestades omaksid olulist tähtsust. Kohaliku eelarve tuluosa suurendamine laekuvate maksude jaotamisel lubab kohalikke väiksemaid vajadusi arvestades laiendada hangetes osalevate ettevõtete ringi ja kaasata väiksematesse hangetesse ja majandustegevusse ka mikrotasandi ettevõtjaid.
Kohaliku omavalitsuse territooriumil suureneb kaasatavate töötajate hulk ning ka sellest tuleneb nii sotsiaalmaksu kui muude maksude laekumise suurenemine riigieelarvesse.
Muutkem poliitikat.
Valituna alustan tegevust kohalike omavalitsuste tuluosa suurendamiseks riigieelarvest.
Gunnar Lambing (kandidaat nr. 145)
Valimisliit: Kindlad Tegijad
esmaspäev, 7. oktoober 2013
Mida oodata Saue linnalt?
Linnaveste 1.
Olen Saue elanik umbes 25 aastat. Saue linn on mulle koduks kuhu peale tööpäeva lõppu ikka tagasi jõuan. Minusuguseid on selles linnas paju.
Mida ootan meie linnalt?
Tahaks jõuda koju nii päikese, vihma, tuisu kui tormiga. See eeldab teede rahuldavat seisukorda. Vähem auke asfaltis, õigeaegselt teelt eemaldatud lund, liivatatud kõnniteid, head ühiskonliku transpordi ühendust nii linna piires kui ka Tallinnaga.
Tahaksin, et kodus oleksid vesi, kanalisatsioon, elekter ning tagatud prügi äravedu.
Lastele oleks vajalikud lastesõime ja lasteaiakohad, tasemel haridustempel keskhariduse omandamiseks, muusikakool, töö ja vaba aja veetmise võimalused.
Võimalus lähikonnas soetada eluks vajalikke toidu ja tööstuskaupu.
Unustada ei toiks sotsiaalseid vajadusi: arstiabi, päevakeskust pensionäridele, noortekeskusi. Äärmiselt oluline oleks eakaid rahuldav sotsiaalhoolekanne, hooldekodu olemasolu seda vajavatele linna eakatele. See peaks võimaldama korrektse hoolduse ja äraelamise saadava pensioni eest.
Sportimisvõimalused. Võimalused kultuurieluks. Mänguplatside olemasolu lastele, jalgrattateed lähikeskustesse, kultuuriüritused jne. Loetelu saab kahtlematult veel jätkata.
Valimisliitu Kindlad Tegijad saab selles osas usaldada. Juba oma lühikese linnajuhtimise aja
jooksul mööduval valimisperioodil on suudetud ühe koalitsioonipartnerina lahendada nii
mõnedki linlastele olulised küsimused.
Operatiivselt leiti lahendus puuduvate lasteaiakohtade küsimuses. Selleks asutatakse täiendav lasteaiarühm ja lahendati selle ruumi- ning personaliprobleem.
Teede ja tänavate heakord on oluliselt paranenud.
Linnatransport töötab hästi - liiklus on tihedam ja mitmesuunalisem kui varem.
Loodud on võimalus turvaliseks jalgrattaühenduseks Laagriga.
Suurendati toetusi selle vajajatele.
Kaeti tsentraalse vee ja kanalisatsiooniühendusega märkimisväärne osa linnast, kus see siiani
puudus.
Alustati kooli ruumiprobleemide lahendamiseks vajaliku koolihoone juurdeehitusega. Järgnevaks perioodiks planeerime valituks saades tööd intensiivselt jätkata. Linn ei saa kunagi valmis.
Minu arvates on täna üheks Saue probleemiks põhjavee saastumine seoses sellega, et märkimisväärne osa elamuid ei ole lülitatud tsentraalsesse kanalisatsioonivõrku. Majadeni viidud tsentraalse kanalisatsiooni ja veevõrgu kiiremaks ühendamiseks tarbijaga planeerime kiirendada eramute ühendamist olemasoleva vee ja kanalisatsioonivõrguga. Selleks planeerime erinevatest toetusfondidest leida rahalisi vahendeid vee ja kanalisatsioonitrasside ühenduskulude katmiseks Saue elanikele, kes ei ole trassidega liitumist suutnud ise teostada. Teinekord on tööd jäänud teostamata info puudumise tõttu, kuid tänaseks on selle kohta taas Saue Sõnas infot jagatud.
Olulist rolli Saue elus omab puhtus ja sellega seotud prügimajanduse korraldamine. Vajalik on see nii linnatänavate puhtuse tagamiseks kui ka kodudes tekkiva prügi ressurssisäästvaks utiliseerimiseks. Uuel valimisperioodil soovime jätta prügikorralduse hinna sauelastele soodsaks.
Jätkame tööd Saue teedevõrgu parendamiseks ning uute jalgrattateede (kergliiklusteede) rajamiseks koostöös teiste omavalitsustega (näiteks Saku - Saue – Tutermaa – Keila suundadel).
Kuna ka Sauel suureneb heakate inimeste arv, siis alustada tuleks hooldekodu rajamise ideega. Heatasemeline hooldus jõukohase tasu eest on järjest päevakajalisem küsimus.
Perearsti vastuvõtu ajad võiksid ühel päeval nädalas kesta vähemalt kella seitsmeni õhtul, et töölt tulijad jõuaksid vajadusel arsti vastuvõtule.
Transpordiühenduse parendamiseks soovime rääkida läbi rongi- ja/või bussiettevõttega, et väljasõitudelt tulijad ning Tallinnas toimuvatel üritustel osalejad saaksid turvaliselt ja probleemideta tagasi oma Saue koju.
Soovime jätkuvalt toetada suurperesid ja vähekindlustatuid.
Alustame tegevust kohaliku omavalitsuse tulubaasi osa suurendamiseks riigieelarve vahenditest, et eelloetletud tegevuste mõju suurendada. Kuna tuluosa suurendamine on üliolulise tähtsusega kõigile omavalitsustele, siis peaks selle küsimuse lahendamiseks arendama koostööd teiste omavalitsustega.
Kahtlemata lisandub siia hulgaliselt muid tegevusi mida järgnevate aastate jooksul on vajalik realiseerida .
Järg ehk linnaveste 2 ilmub siin blogis teisipäeval.
Gunnar Lambing (145)
Valimisliit: Kindlad Tegijad
Olen Saue elanik umbes 25 aastat. Saue linn on mulle koduks kuhu peale tööpäeva lõppu ikka tagasi jõuan. Minusuguseid on selles linnas paju.
Mida ootan meie linnalt?
Tahaks jõuda koju nii päikese, vihma, tuisu kui tormiga. See eeldab teede rahuldavat seisukorda. Vähem auke asfaltis, õigeaegselt teelt eemaldatud lund, liivatatud kõnniteid, head ühiskonliku transpordi ühendust nii linna piires kui ka Tallinnaga.
Tahaksin, et kodus oleksid vesi, kanalisatsioon, elekter ning tagatud prügi äravedu.
Lastele oleks vajalikud lastesõime ja lasteaiakohad, tasemel haridustempel keskhariduse omandamiseks, muusikakool, töö ja vaba aja veetmise võimalused.
Võimalus lähikonnas soetada eluks vajalikke toidu ja tööstuskaupu.
Unustada ei toiks sotsiaalseid vajadusi: arstiabi, päevakeskust pensionäridele, noortekeskusi. Äärmiselt oluline oleks eakaid rahuldav sotsiaalhoolekanne, hooldekodu olemasolu seda vajavatele linna eakatele. See peaks võimaldama korrektse hoolduse ja äraelamise saadava pensioni eest.
Sportimisvõimalused. Võimalused kultuurieluks. Mänguplatside olemasolu lastele, jalgrattateed lähikeskustesse, kultuuriüritused jne. Loetelu saab kahtlematult veel jätkata.
Valimisliitu Kindlad Tegijad saab selles osas usaldada. Juba oma lühikese linnajuhtimise aja
jooksul mööduval valimisperioodil on suudetud ühe koalitsioonipartnerina lahendada nii
mõnedki linlastele olulised küsimused.
Operatiivselt leiti lahendus puuduvate lasteaiakohtade küsimuses. Selleks asutatakse täiendav lasteaiarühm ja lahendati selle ruumi- ning personaliprobleem.
Teede ja tänavate heakord on oluliselt paranenud.
Linnatransport töötab hästi - liiklus on tihedam ja mitmesuunalisem kui varem.
Loodud on võimalus turvaliseks jalgrattaühenduseks Laagriga.
Suurendati toetusi selle vajajatele.
Kaeti tsentraalse vee ja kanalisatsiooniühendusega märkimisväärne osa linnast, kus see siiani
puudus.
Alustati kooli ruumiprobleemide lahendamiseks vajaliku koolihoone juurdeehitusega. Järgnevaks perioodiks planeerime valituks saades tööd intensiivselt jätkata. Linn ei saa kunagi valmis.
Minu arvates on täna üheks Saue probleemiks põhjavee saastumine seoses sellega, et märkimisväärne osa elamuid ei ole lülitatud tsentraalsesse kanalisatsioonivõrku. Majadeni viidud tsentraalse kanalisatsiooni ja veevõrgu kiiremaks ühendamiseks tarbijaga planeerime kiirendada eramute ühendamist olemasoleva vee ja kanalisatsioonivõrguga. Selleks planeerime erinevatest toetusfondidest leida rahalisi vahendeid vee ja kanalisatsioonitrasside ühenduskulude katmiseks Saue elanikele, kes ei ole trassidega liitumist suutnud ise teostada. Teinekord on tööd jäänud teostamata info puudumise tõttu, kuid tänaseks on selle kohta taas Saue Sõnas infot jagatud.
Olulist rolli Saue elus omab puhtus ja sellega seotud prügimajanduse korraldamine. Vajalik on see nii linnatänavate puhtuse tagamiseks kui ka kodudes tekkiva prügi ressurssisäästvaks utiliseerimiseks. Uuel valimisperioodil soovime jätta prügikorralduse hinna sauelastele soodsaks.
Jätkame tööd Saue teedevõrgu parendamiseks ning uute jalgrattateede (kergliiklusteede) rajamiseks koostöös teiste omavalitsustega (näiteks Saku - Saue – Tutermaa – Keila suundadel).
Kuna ka Sauel suureneb heakate inimeste arv, siis alustada tuleks hooldekodu rajamise ideega. Heatasemeline hooldus jõukohase tasu eest on järjest päevakajalisem küsimus.
Perearsti vastuvõtu ajad võiksid ühel päeval nädalas kesta vähemalt kella seitsmeni õhtul, et töölt tulijad jõuaksid vajadusel arsti vastuvõtule.
Transpordiühenduse parendamiseks soovime rääkida läbi rongi- ja/või bussiettevõttega, et väljasõitudelt tulijad ning Tallinnas toimuvatel üritustel osalejad saaksid turvaliselt ja probleemideta tagasi oma Saue koju.
Soovime jätkuvalt toetada suurperesid ja vähekindlustatuid.
Alustame tegevust kohaliku omavalitsuse tulubaasi osa suurendamiseks riigieelarve vahenditest, et eelloetletud tegevuste mõju suurendada. Kuna tuluosa suurendamine on üliolulise tähtsusega kõigile omavalitsustele, siis peaks selle küsimuse lahendamiseks arendama koostööd teiste omavalitsustega.
Kahtlemata lisandub siia hulgaliselt muid tegevusi mida järgnevate aastate jooksul on vajalik realiseerida .
Järg ehk linnaveste 2 ilmub siin blogis teisipäeval.
Gunnar Lambing (145)
Valimisliit: Kindlad Tegijad
kolmapäev, 2. oktoober 2013
Bussidest ja nende ootamistest Sauel
Saue linna bussiootepaviljonidest võiks kirjutada pikalt ja kokku panna selleteemalise ajaloolõigu.
Buss hakkas liikuma Saue alevi ja Tallinna vahet 1990a. märtsis. Kui Saue oli Tallinna linnaosa, siis sõitsid Saue elanikud Tallinna ja tagasi rongiga. Suvel oli raudtee alati remondis ja neil päevil ei toimunud neli-viis tundi Saue ja Tallinna vahel ühistranspordiga mingit liiklust.
Enne kui bussiliini sai avada, nõuti, et oleks välja ehitatud peatuse platvormid. Selleks kutsusime kokku Sauel paiknevate suuremate ettevõtete esindajad, kelledega pidasime pika vaidluse. Peatuse platvormide ehitamist aitas innukalt läbi viia meie hulgast lahkunud Karl Olman. Mõni ettevõte võttis kohustuse tänava äärde maha panna laepaneelid, teine jälle kõnniteeplaadid. Tulemus ei olnud ei ilus ega ühtne, kuid sellel ajal “ajas asja ära”. Nii tekkisid Sauele bussipeatused.
Niisiis tekkisid kohad, kus sai seista ja bussi oodata. Kaua Sa aga ikka vihma ja tuule käes kannatad? Lasin 1993. a tuttaval arhitektil Puidu tänava bussiootepaviljoni joonised teha (muide, need joonised olid väga sarnased tänapäeva metallist paviljonidele, kui siiski looduslikust puidust). Linnavalitsus aga ei pidanud neid piisavalt kaasaegseks ja lasi linnaarhitektil teha uued tööjoonised, mille järgi ehitati ja paigaldati Sauele mõned paviljonid. Mõne aasta pärast vajusid need püramiidikujuliste katustega tuulevarjud kiiva. Umbes sel ajal võeti Tallinnas kasutusele metallist ja klaasist bussiootepaviljonid. Saue Linnavalitsus tellis Sauele sarnased tuulevarjud, ainult selle vahega, et need oli vaid metallist. Põhjenduseks toodi, et klaase võivad huligaanid puruks peksta, kuid nagu näha, saavad huligaanid ka metallist jagu.
1998. a „Saue Sõna“ detsembri-number kirjutab: “Ööl vastu 28 novembrit, orienteeruvalt kella nelja paiku, lõhuti Sauel, Tõkke tänaval kaks bussiootepaviljoni milledel vaid katus ja sõrestik püsti jäi. Paviljonid olid uued, enim lõhutud alles sel aastal ehitatud.”
Nüüd enne valimisi programmi koostades kirjutas minu kaastööl ja minu rõõmuks meie valimisliit valimislubadustesse punkti “korrastame bussiootepaviljone ja rajame neid juurde, paigaldame peatustesse istepinke”. Olen teadlik, et teema on südamelähedane ka teistele valimisnimekirjadele. Oluline on, et paviljonid saaksid piisavalt tugevad, vastasel juhul kardan, et huligaanid teevad mõnel õhtul paviljonidest luukered. Elame - näeme?
Matti Nappus (nr. 135)
Saue Linnavolikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni esimees.
Buss hakkas liikuma Saue alevi ja Tallinna vahet 1990a. märtsis. Kui Saue oli Tallinna linnaosa, siis sõitsid Saue elanikud Tallinna ja tagasi rongiga. Suvel oli raudtee alati remondis ja neil päevil ei toimunud neli-viis tundi Saue ja Tallinna vahel ühistranspordiga mingit liiklust.
Enne kui bussiliini sai avada, nõuti, et oleks välja ehitatud peatuse platvormid. Selleks kutsusime kokku Sauel paiknevate suuremate ettevõtete esindajad, kelledega pidasime pika vaidluse. Peatuse platvormide ehitamist aitas innukalt läbi viia meie hulgast lahkunud Karl Olman. Mõni ettevõte võttis kohustuse tänava äärde maha panna laepaneelid, teine jälle kõnniteeplaadid. Tulemus ei olnud ei ilus ega ühtne, kuid sellel ajal “ajas asja ära”. Nii tekkisid Sauele bussipeatused.
Niisiis tekkisid kohad, kus sai seista ja bussi oodata. Kaua Sa aga ikka vihma ja tuule käes kannatad? Lasin 1993. a tuttaval arhitektil Puidu tänava bussiootepaviljoni joonised teha (muide, need joonised olid väga sarnased tänapäeva metallist paviljonidele, kui siiski looduslikust puidust). Linnavalitsus aga ei pidanud neid piisavalt kaasaegseks ja lasi linnaarhitektil teha uued tööjoonised, mille järgi ehitati ja paigaldati Sauele mõned paviljonid. Mõne aasta pärast vajusid need püramiidikujuliste katustega tuulevarjud kiiva. Umbes sel ajal võeti Tallinnas kasutusele metallist ja klaasist bussiootepaviljonid. Saue Linnavalitsus tellis Sauele sarnased tuulevarjud, ainult selle vahega, et need oli vaid metallist. Põhjenduseks toodi, et klaase võivad huligaanid puruks peksta, kuid nagu näha, saavad huligaanid ka metallist jagu.
1998. a „Saue Sõna“ detsembri-number kirjutab: “Ööl vastu 28 novembrit, orienteeruvalt kella nelja paiku, lõhuti Sauel, Tõkke tänaval kaks bussiootepaviljoni milledel vaid katus ja sõrestik püsti jäi. Paviljonid olid uued, enim lõhutud alles sel aastal ehitatud.”
Nüüd enne valimisi programmi koostades kirjutas minu kaastööl ja minu rõõmuks meie valimisliit valimislubadustesse punkti “korrastame bussiootepaviljone ja rajame neid juurde, paigaldame peatustesse istepinke”. Olen teadlik, et teema on südamelähedane ka teistele valimisnimekirjadele. Oluline on, et paviljonid saaksid piisavalt tugevad, vastasel juhul kardan, et huligaanid teevad mõnel õhtul paviljonidest luukered. Elame - näeme?
Matti Nappus (nr. 135)
Saue Linnavolikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni esimees.
teisipäev, 1. oktoober 2013
Valimisdebatt Sauel esmaspäeval, 7. oktoobril kell 19:00 Saue Kontserdisaalis
Esmaspäeval, 7. okt. toimub algusega kell 19.00 Saue Kontserdisaalis (Nurmesalu 9, Saue)
VALIMISDEBATT
Teemad:
- Hariduselu;
- Kultuur ja vaba aeg;
- Koostöö naabervaldadega;
- Linnaelu juhtimine;
- Saue 20 aasta pärast.
Osalevad:
VL Kindlad tegijad
Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
Eesti Reformierakond
Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Tere-tulemast kõigile!
Moderaator: Toomas Välimäe, Ph.D.
VALIMISDEBATT
Teemad:
- Hariduselu;
- Kultuur ja vaba aeg;
- Koostöö naabervaldadega;
- Linnaelu juhtimine;
- Saue 20 aasta pärast.
Osalevad:
VL Kindlad tegijad
Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
Eesti Reformierakond
Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Tere-tulemast kõigile!
Moderaator: Toomas Välimäe, Ph.D.
Täname kõiki, kes meiega 30. septembril kohtuma tulid
Me täname kõiki, kes Saue mõisas meie valimisliiduga 30. septembril kohtusid, küsimusi esitasid ja oma ideid Saue linna arenguks pakkusid. Loodetavasti ei jää selline suhtlus viimaseks. See on selge, et Saue linnas oli probleeme, on täna ning on ka tulevikus. Väga oluline on selle kõige juures, kuidas neid probleeme lahendatakse. Kas avatult ja kaasatult või "meie teame ja kellegi teise arvamust me ei vaja". Meie valimisliit on selles osas oma kindla valiku teinud.
Aga mis inimesi huvitas? Näiteks:
- sotsiaalrahad, -toetused;
- koolitoit;
- bussipeatused;
- mänguväljakud linnas;
- linna juhtimine;
- Sarapiku kelgumäe järsud nõlvad.
Aga mis inimesi huvitas? Näiteks:
- sotsiaalrahad, -toetused;
- koolitoit;
- bussipeatused;
- mänguväljakud linnas;
- linna juhtimine;
- Sarapiku kelgumäe järsud nõlvad.
Tellimine:
Postitused (Atom)