neljapäev, 29. aprill 2010

Arupärimine - miks ei saa Saue Sõnas sõna volikogu liikmed?

Arupärimine Linnapeale

Saue Linna põhimääruse § 20 pkt.3 kohaselt on volikogu liikme tegevus avalik ja õigus oma tööst volikogus valijatele teavet anda Saue Sõna ja linna veebilehe kaudu.

Saue Linnavolikogu 18.03.2010.a istungil esitas fraktsioon „Kindlad tegijad uus tulevik„ arupärimise ning palusid selle ka avaldada Saue Sõnas seda pole tehtud. Mina kirjutasin .03.2010 oma volikogu liikme tegevusaruande ja palus selle avaldamist Saue Sõnas. Siis ka selle avalikustamisest keelduti ja Saue linnavalitsuse avalike suhete ja kommunikatsioonijuhi poolt. Kuna Saue Sõna väljaandmist ja Saue Linnavalitsuse töö korraldamise eest vastavalt Saue Linna põhimääruse järgi vastutab Linnapea siis on mul teile kui Linnapeale küsimus.

1. Miks Teie ei suuda linnapeana tagada linnavalitsuse töökorraldust selliselt, et oleks tagatud Saue linnavalitsuses Saue linna põhimääruse järgimine volikogu liikmete õiguste tagamisel põhimääruse § 20 pkt.3 lähtuvalt.

2. Kes vastutab linnavalitsuses selle eest, et volinikele oleks tagatud Saue Linna põhimäärusest tulenev õiguse anda teavet oma tegevusest Saue Sõnas.

3. Millised sanktsioone või karistusi Te rakendate töötajate suhtes, kes ei täida oma tööülesandeid kooskõlas Saue Linna põhimääruse ja ametijuhendiga.

4.
Kes otsustab Saue Sõna sisu ja avaldatava materjali eest.

5. Kas teie meelest on Teie alluva linna avalike suhete juhi ja kommunikatsioonijuhi Saue Sõna vastutava väljaandaja käitumine õigustatud, kui ta keeldub oma töös järgimast Saue linna põhimääruse § 20 pkt.3

Arupärimine avaldada Saue Sõnas ja vastata kirjalikult. Vastamisel palun õigusaktidega paika pandud tähtaegadest. Samuti soovin, et arupärimisele vastataks volikogu istungil



Lugupidamisega


Andres Pajula
Volikogu liige

laupäev, 24. aprill 2010

Lastehoiust Sauel - linnapea vastus arupärimisele

Kopeerin siia vastuse arupärimisele (volikogu protokollist, mis leitav
http://avalik.amphora.ee/saue/document.aspx?id=34179). Tõsi, mugavuse mõttes on teksti lisatud mõned lingid (arengukavale, eelarvele) , mida linnapea vastuses ei ole.

Vastus "Kindlad tegijad - uus tulevik" fraktsiooni arupärimisele 18.03.2010


Saue linnavalitsus tänab fraktsiooni "Kindlad tegijad - uus tulevik" esitatud arupärimise eest ja vastab teile.

1. Saue Linnavalitsuse töö algus on olnud edukas. Saue Linnavalitsus on olnud ametis 4 kuud ja selle ajaga esitanud volikogule arutamiseks ja otsustamiseks 15 eelnõud. Linnavalitsus on pidanud 13 istungit ja arutanud 198 küsimust.

2. Kõikidele riskirühmadesse kuuluvatele sotsiaalsetele gruppidele mõeldud sotsiaaltoetused on säilinud. Linnavalitsus ei ole esitanud volikogule mitte ühtegi eelnõud, mis oleks kaotanud õpilaste sõidusoodustuse linna poolt toetatavas ühistranspordis, samuti ei nähtu ka seda, et Saue linnas oleks lõpetatud koduste laste hoiutoetuse maksmine. Mis puudutab nn " pensionäride jõulutoetust", siis antud juhul ei ole tegemist sotsiaaltoetusega, vaid ühele elanikkonna grupile mõeldud rahalise jõulukingiga. Teatavasti otsustas volikogu 2010. aastal loobuda jõulupreemiate maksmisest Saue linnas.

Nüüd aga vastused teie konkreetsetele küsimustele:
1. Küsimus: Miks nõustusite lasteaia 2010.a eelarve vähendamisega 12% võrra võrreldes 2009.a kinnitatud eelarvega?

LV vastus.: Saue Linnavalitsus ei ole nõustunud Lasteaia 2010. a eelarve vähendamisega 12% võrra. Saue lasteaia "Midrimaa" eelarve kasvas 2010. aastal võrreldes 2009 aastaga +8,7 %. Palume arupärijatel tutvuda Saue linna 2010 aasta kinnitatud eelarve ja sellele lisatud seletuskirjaga (lk 21) (http://uus.saue.ee/index.php?page=258&)

2. Küsimus: Mille arvelt lasteaed oma eelarves suudab kokku hoida 2,277 miljonit krooni?

LV vastus: Lasteaial on 2010. aastal võimalus kasutada 1 374 316 krooni rohkem kui 2009. aastal (http://uus.saue.ee/index.php?page=258&).

3. Küsimus: Kuidas tagatakse lähiajal lastehoiu võimalus kõigile Saue linna lastevanematele, kes seda vajavad?

LV vastus: Vastavalt "Koolieelse lasteasutuse seaduse" § 10 lg 1 "Valla- või linnavalitsus loob kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele. kelle elukoht on antud valla või linna haldusterritooriumil ning kelle vanemad seda soovivad, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses“. Sama seaduse § 1 lg 1 “Koolieelne lasteasutus (edaspidi lasteasutus) on koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav lõppeasutus " ja § 4 lg 1 "Lasteasutused jagunevad munitsipaal- ja eralasteasutusteks" ning § 2 lg 2 "Alusharidus omandatakse lasteasutuses või kodus"

Saue linna haldusterritooriumil töötavad seisuga aprill 2010 alljärgnevad lastehoidu ja alusharidust pakkuvad lastehoiuasutused:
1. Saue lasteaed "Midrimaa" - 360 voodikohaga.
2. Lastepäevahoid "Lustila" - 30 voodikohaga.
3. Lastepäevahoid "Naerupall" - 10 voodikohaga
4. Lastepäevahoid "Põnni mängumaa" - 10 voodikohaga.

Eeltoodust nähtuvalt on Saue linnas tagatud 1,5 - 7 aastastele eelkooliealistele lastele lastehoiu võimalused kui nende vanemad seda vajavad. Linnavalitsus peab olemasolevaid lastehoiu võimalusi Saue linnas piisavaks arvestades asjaolu, et tööpuuduse kasvust (üks vanematest kodune) on vähenenud ka nõudlus lastehoiuteenuse järele.

4. Küsimus: Kas teil on olemas või koostamisel konkreetne tegevusplaan/kava kuidas kavatsete seda ülesannet täita (arvestades ka võimalust, et majandusolukord võib veelgi halveneda)?

LV vastus: Lastehoiu korraldamisel lähtub Saue Linnavalitsus seadustest, linna põhimäärusest ja Saue linna arengukavast. Linnavalitsus on kinnitanud ka Saue lasteaia "Midrimaa" arengukava 2009 - 2011. Arengukavadega on võimalik tutvuda Saue linna kodulehel www.saue.ee .

5. Küsimus: Juhul, kui kava on koostamisel, siis millal sellega on alustatud ja kes selle valmimisse on kaasatud?

LV vastus: Saue linna arengukavaga (sisaldab ka lastehoidu) on võimalik tutvuda Saue linna kodulehel www.saue.ee . Linna arengukava täiendamine ja parandamine toimub jooksvalt igal aastal vastavalt tegelikele vajadustele ning esitatud ettepanekutele. Arengukava muudatused kinnitab Saue Linnavolikogu.

6. Küsimus: Milliseid erinevaid võimalusi on kavas selle ülesande täitmisel kaalutud?

LV vastus: Lastehoiu võimaluste loetelu on antud ,,Koolieelse lasteasutuse seaduse" § 4 lg 1)" Lasteasutused jagunevad munitsipaal- ja eralasteasutusteks" ja § 2 lg 2) Alusharidus omandatakse lasteasutuses või kodus ". Jätkatakse lapsehoiuteenuse ja eralasteasutustes käivate laste perekondade toetamist. Linn toetab ka väljaspool Saue linna hoitavate laste perekondasid, kellele töökohast tingituna, on hoidmine mõnes teises omavalitsuses logistiliselt mugavam. Lapsehoiuteenuse toetus tõuseb 2010. aastal 3375 kroonile alates 1.04.2010.

7. Küsimus: Kui suur on lasteaiajärjekord?

LV vastus: Laekunud avalduste põhjal vajavad 20I0. a aiarühma kohta kuni 95 lapsevanemat. Sõimerühmadesse on avaldanud soovi 77 lapsevanemat.

8. Kui palju teiste omavalitsuste lapsi käib Saue lasteaias?

LV vastus: Teistes omavalitsustes elavate laste arv Saue lasteaias ,,Midrimaa" on 32.

9. Milliseid alternatiive on pakutud vanematele, kelle lapsed ei saa lasteaeda ja on järjekorras?

LV vastus: Küsimusele vastatud alapunktis 3

10. Küsimus: Kui palju on alternatiivsed lahendused kallimad/odavamad nii vanemale kui linnale?

LV vastus: Kallis/odav on suhteline ja subjektiivne mõiste. Linnavalitsus ei näe võimalust ja ei pea ka vajalikuks spekuleerida teemal mis kellelegi kallis või odav. Teenuse hinna määrab turg.

11. Küsimus: Miks rikutakse laste võrdse kohtlemise printsiipi ja koduste laste hoiutoetus on tehtud oluliselt väiksemaks kui hoiuteenust kasutavate laste puhul vabastab ju iga kodushoitav laps koha lasteaias?

Koolieelse lasteasutuse seaduse § 10. lg 1 Valla- või linnavalitsus loob kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on antud valla või linna haldusterritooriumil ning kelle vanemad seda soovivad, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Selline võimalus on Saue linnas ka loodud. Perekondade vajadused ja soovid lastehoiuteenuse osas on väga erinevad. on neid, kes soovivad seda pidevalt, aga ka neid, kes soovivad lapsehoidu ajutiselt või soovivad hoida ja anda alusharidust kodus. Võimalus valida erinevate lastehoiuasutuste vahel tagab perekondadele valikuvõimaluse. Lähtuvalt sellest toetatakse linnaeelarvest ka alternatiivlastehoiu võimalusi. Linnavalitsusele jääb aga arusaamatuks teie küsimuses väide, et iga kodushoitud laps vabastab koha lasteaias. Koht lasteaias vabaneb alles siis, kui laps, kes on seda kohta kasutanud, läheb teise lastehoiuasutusse või kooli. Kahjuks ei ole praktika kinnitanud, et koduse lapse toetus oleks vähendanud nõudlust lastehoiuteenuse järgi. Arvestades sellega, et esimesse klassi on 2012 minemas 4 klassitäit lapsi, kes vabastavad kohad lasteaias. Samas on meil võimalus võtta kooli ainult 3 klassitäit lapsi ning erinevalt lastehoiuvõimalustest on linnal vaid üks võimalus, ja see on ehitada algklasside maja.


Lugupidamisega
OrmValtson

Linnapea

esmaspäev, 19. aprill 2010

Arupärimine / osalemine volikogu töös ja selle tasustamine

Kopeerime ka blogisse arupärimise, mida Saue linna kodulehelt Saue Linnavolikogu materjalide juurest (http://uus.saue.ee/index.php?page=108&) ei leia.
- - - -

Arupärimine Saue Linnavolikogu esimehele
15.04.2010

Austatud volikogu esimees

Eelmisel volikogu istungil otsustati lõpetada pensionäride jõulutoetuse ja laste koolitoetuse maksmine ning õpilastele tasuta sõiduõiguse tagamine jne põhjendusega, et linnal läheb kehvasti ja raha on vähe. Olen korduvalt teinud ettepanekuid, et maksta volikogu liikmetele tasu vastavalt tehtud tööle, st istungil tegeliku osalemise eest ning volikogu aseesimeestele ja komisjonide esimeestele vastavalt sellele, kuidas koosolekud on toimunud.

11.02.2010 volikogu istungile esitasin alternatiivse eelnõu volikogu liikmete töötasustamise ja hüvitiste maksmise kohta, mis tegi ettepaneku vähendada kõigi tasusid 20% ning peale selle maksta tasu lähtuvalt tegelikust tööst. Siis väitis aseesimees Urmas Viilma, et see ei hoia raha kokku, vaid toob kulutusi juurde. Kui volikogu oleks seda eelnõud toetanud ja volinikele makstaks tasu tehtud töö eest ehk vastavalt sellele, kuidas on toimunud volikogu istungid või kuidas on läbi viidud komisjone, oleks olnud võimalik tänaseks linna raha kokku hoida üle 70 000 krooni.

Volikogu aseesimehed Madis Milling ja Urmas Viilmaa on puudunud istungitelt vastavalt üks ja kaks korda, st pole seda tööd teinud, kuid on tasu saanud vastavalt 4200 ja 8400 krooni.

Kõikide komisjonide esimeestele on makstud tasu vähemalt nelja istungi läbiviimiseks, kokku 4500 krooni. Ainsana on neli korda koos käinud Jaan Moksi poolt juhitud revisjonikomisjon. Teised komisjonid on koos käinud kas üks või kaks korda ja seega saanud 2200 – 3300 krooni töö eest, mida nad pole teinud.

Hariduskomisjoni-, eelarve ja majandus ning spordikomisjonidel on toimunud ainult üks koosolek, seega on nende komisjonide esimehed Kalev Lillo ja Signe Laar saanud 3300 krooni tasu töö eest, mida nad pole teinud.

Arengu-, keskkonna-, kultuuri-, planeerimis- ja ehitus- ning sotsiaalkomisjonid on toimunud kahel korral, seega on nende komisjonide esimehed Rainer Sternfeld, Erki Kuld, Monika Liiv, Harry Pajundi ja Anne Teetamm saanud 2200 krooni töö eest, mida samuti pole tehtud.

Peale selle on volinikud puudunud istungitelt kokku 10 korral, mille tulemusena oleks võinud veel täiendavalt kokku hoida 29 000 krooni.

Eeltoodut arvesse võttes on mul teile kui volikogu esimehele järgmised küsimused.

1. Kas Teie, olles ka eraettevõtja, peate õigeks maksta palka inimestele selle eest, kui nad töölt puuduvad või tööd ei tee?

2.
Kuidas Te selgitate linna maksumaksjatele linna raha raiskamist summas üle 70 000 krooni, makstes põhjendamatult tasu töö eest, mida pole tehtud?

3.
Miks ei suuna volikogu esimees küsimuste arutamist volikogu komisjonidesse?

4.
Kui puudub vajadus küsimuste arutamiseks komisjonides, siis miks peab maksumaksja maksma igal aastal täiendavalt 142 000 krooni kaheksa komisjoni esimehe ülapidamiseks, kui seda võiks teha ka 72 000 krooni eest aastas nelja komisjoniga?

5.
Kuidas kommenteerite, et Saue Linnavolikogu esimehe töötasu 21 000 krooni reaalse töö eest ühel päeval nädalas on üle kahe korra kõrgem, kui Eesti Vabariigi peaministril või presidendil?

Palun oma arupärimisele vastust nii suuliselt kui kirjalikult ning selle avaldamist nii Saue Sõnas kui linna kodulehel.

Lugupidamisega

Andres Pajula
Volikogu liige