25. oktoobril terviserajal joostes kohtasin seal veel kahte nõutut jooksjat, kes olid terviserajale tervist juurde saama tulnud. Põgusa jutuajamise käigus selgus, et nii suurt uputust ei ole ka nemad seal näinud.
Valgustatud Sarapiku terviserada on Sauel väga hea ja vajalik, selle üle võib põhjusega uhkust tunda. Põhjusega on uhked terviseraja üle ka Sauel võimuliitu kuulujad ning seda rõhutati ka valimiste eel. Selle sagedase kasutajana tean, et seal liigutakse väga palju. Kui olen trenni läinud vihmasajus, siis peale terviseraja valimimist arvasin, et teised harrastajad, kes vihmaga on terviserajale tulnud, on pigem erand. Hämmastav aga ongi see, et vihmasaju korral olen alati terviserajal kohanud teisi jooksjaid või kepikõndijaid. Loomulikult on nad alati kohal ka ilusate ilmadega. Kogu eelneva mõte on rõhutada seda, et see rada on pidevas kasutuses, hommikust hiliste õhtutundideni, sest nagu mainitud, on tegemist valgustatud rajaga.
Sarapikku terviserada on mitmele inimesele ka teekond, mida läbitakse teel tööle, kooli, kauplusesse ja sealt tagasi.
Vihmasajud muudavad aga terviseraja tihti väga halvasti läbitavaks ning harvad ei ole ka juhud, kus rada on läbitamatu.
Mida teha? Mõistlik lahendus oleks madalad kohad täita. Selleks võib kasutada ehitusprahti, mida aeg-ajalt ikka tekib. Kuulda on olnud, et riik palkab tööle inimesi, kes hakkaksid lammutama kolhoosiajast siin-seal seisvaid tühju hooneid. Ma ei tea, kas Saue lähiümbruses selliseid võimalikke lammutusele minevaid hooneid leidub, kuid see lihtsalt üks võimalus.
Veelgi lihtsam võimalus on aga "avada" tervisesportlastele künka ümbrus. See tähendab, et terviseraja künka tagumine külg tuleks võsast puhastada niipalju, et seal liikuda saab. Seega jääks suurte vihmade ajal kasutusse vaid "väike ring" ning seegi "lühendatud kujul", kuid vähemasti oleks terviserada mingis osas kasutatav.
Kaimo Käärmann-Liive
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar