Saue linnas napib lasteaiakohti – kui kaua veel ?

Ilmunud 25.09 Harju Ekspressis

Saue Sõnast (nr 15 (310) 11. september 2009, vt. Lasteaed töötab täiel koormusel) võib lugeda, et sel sügisel “jäi veel kohta ootama palju 3-aastaseid lapsi ja rahuldamata jäid suurelt jaolt 2-aastaste laste vanemate avaldused”. Järjekorras (12. mai seisuga, vt Saue Sõna nr 10 (305) 22. mai 2009, "Lasteaiakohtade puudus on tuntavam kui kunagi varem") oli aga 124 last 2–3-aastaste rühma ning 74 last 3–4-aastaste laste rühma.

Ei saa öelda, et linnavõim probleemi ei tunnistaks. Eelpool mainitud Saue Sõna artiklid on selle tunnistuseks. Lisaks on Saue linn ühinenud Lapsehoiuteenuse osutamise infosüsteemiga https://lapsehoid.eesti.ee/, - paraku on Saue lasteaed loonud iseseisva süsteemi, mis ei ole aga nii usaldusväärne. Jääb selgusetuks, miks ei võiks täna linna enda infosüsteemis olevaid avaldusi sisestada ka suurde süsteemi, et lapsevanematel oleks järjekorrast ülevaade. Saue linnapea Orm Valtson on öelnud, et 21. sajandil eelistatakse päevahoidu – ent küsime: 21. sajand on kestnud juba aastaid, kuid probleem on jätkuvalt õhus.

“Tõsised” arutelud
Ei saa küll öelda, et tänane linnavalitsus mitte midagi ei tee. Näiteks on välja pakutud ideid aruteluks nagu kuulutada välja hange lasteaiateenuse osutaja leidmiseks, rentida mõni vaba pind ning rajada sellele laste päevahoid või siis kasutada olemasolevaid teenusepakkujaid. Mainitud võimalikud lahendused on algatuseks head, kuid taas – puudub info, kas nimetatud võimalused on reaalsed ja kui palju need maksta võiksid. Hoogsalt genereeritud ideid lugedes aga küsin, kas need arutelud on tänasele linnavõimule tõesti olulised?

Selleks heidame pilgu Saue linna arengut suunavasse dokumenti. Selleks on “Saue linna arengukava 2007-2017”, kus lasteaeda (laste päevahoidu) küll tekstis mainitakse, kuid mitte selliselt, et seda oleks vaja laiendada. “Saue linna arengukava tegevuskava 2007-2017” dokumendis on lakooniliselt kirjas “Tekkivate era lastehoiu asutuste toetamine aastatel 2010-2017”. Kuidas era lastehoiu asutused peaksid tekkima ning kas nad tekivad, sellest aimu ei saa. Arutelu on kiiduväärt, kuid miks pole seda varem märgatud teha? Lasteaia järjekorrad ei ole tekkinud eile, linna arengukava vaadatakse läbi ja kinnitatakse iga aasta oktoobri lõpuks.

Imelisi lahendusi pole olemas
Hanke väljakuulutamine või pinna rentimine (mis saaks toimuda samuti läbi hanke) tunduvad kõige reaalsemad. Võimalik, et Sauel on mõni vaba hoone, mida saaks ilma väga suurte probleemideta lasteaiaks kujundada. Sauel on täna tühjalt seisvaid hooneid, näiteks endine Mööbliaida pood. Võimalik, et omanikud on valmis selle linnale 15 aastaks rentima. Ei oleks küll ideaalne lahendus, kuid süüa saaks sinna tuua Midrimaa köögist ja seega jääks ära eraldi köögi ehitamise vajadus, mis on väga kulukas. Võimalik, et enam-vähem sobivaid hooneid on Sauel veelgi. On tänuväärne, et tänane linnavõim on asunud probleemile lahendusi otsima, kuid need tegevused ei ole olnud tulemuslikud.

Kohtusse riigi vastu ?
Alati kerkib küsimus rahast ning seda teadupärast taevast sülle ei kuku. Viimane rahvastikuminister, kes täna ametist prii, soovitas, et lapsevanemad võiksid minna omavalitsuse vastu kohtusse, kui viimane päevahoiuteenust ei paku. Mis on linnale mõtlemise koht. Selles valguses, et kui seadus ütleb, et KOV tagab lasteaiakoha ja kui vanem seda kohtu kaudu nõuab ning linna kohtus võidab, siis saab linn minna kohtusse riigi vastu, sest see kohustus on pandud omavalitsusele (sh Saue linnale) riigi poolt ja vastavalt põhiseadusele (§154) "Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest."

Minu arvates on siin mõtlemise koht. Kas mitte linn ei võiks omal algatusel (moraalselt) toetada mõne lapsevanema kohtuskäiku, et tema võidu korral ise riigi vastu kohtusse minna. Seda saab aga julgemini siis teha, kui linnas on võimul valimisnimekiri, kes ei karda telefonikõnet partei peakontorist, mis keelaks linnal “oma erakonna” vastu kohtusse minna.

Kaimo Käärmann-Liive
Saue volikogu arengukomisjoni liige