Kohalik omavalitsus ja riigieelarve

Linnaveste 2.

Kohalikel omavalitsustel on oma ülesanded, mille lahendamiseks on maksumaksja makstud maksude näol andnud oma panuse.

Kohaliku eelarve tulubaas koosneb peamiselt maamaksust ja osast üksikisiku tulumaksust. Seega läheb kohaliku omavalitsuse käsutusse vaid tühine osa maksumaksjate poolt riigieelarvesse kantud maksudest. Kohalikul omavalitsusel on maksumaksjate elu korraldamisel üsna oluline roll, mis kipub ületama nende kasutuses olevat tuluosa riigieelarvest. Samas maksavad kohalike omavalitsuste hallataval alal elavad inimesed riigile märkimisväärse osa oma väljateenitud tuludest.

Kui palju elanikud oma väljateenitud tuludest siis riigile maksavad?

Brutopalgast umbes 21 protsenti arvestatakse riigile üksikisiku tulumaksu ja töötuskindlustust. Sotsiaalmakseteks ja töötukindlustuseks arvestatakse brutotöötasult lisaks umbes 34 protsenti maksu, mis kantakse tööandjate poolt otse riigieelarvesse. Seega läheb otseste maksudena riigieelarvesse iga 79 sendi töötajale väljamakstud töötasu (netotasu) kohta vähemalt 55 senti e üle 41 protsendi kogu palgakulust. Kui arvestada, et tavakodanik viib enamuse oma töötasust paari nädala jooksul kohe poodi või tasub talle osutatud olmeteenuste eest, siis annab ta endale jäänud 79 sendist käibemaksuna ära kohe veel 16 senti. St, et iga väljamakstud 63 sendi kohta maksame me riigile 71 senti e. kaugelt üle poole (53 %) väljateenitud rahast. Kui siia lisada veel kütuse ja alkoholiaktsiis ja muud aktsiisid, lõivud ja maksud, mis igalt ostult või toimingult otse riigieelarvesse rändavad, siis moodustab inimestele kulude katteks jääv palgakulu osa kaduvväikese protsendi.

Mida maksumaksja võiks siis oma makstud maksude eest loota? Ilmselt seda, et kaetud saaksid kulud ja tehtud toimingud, mida inimesel üksinda, ilma riigi või kohaliku omavalitsuse abita, oleks keeruline korraldada.

Mis nendeks toiminguteks võiksid olla?

Loetellu võiks kuuluda ilma pingerida moodustamata mitmesugused valdkonnad: teede ja tänavate korrashoid; hariduskulud; sotsiaalhoolekanne; tervishoid; heakord ja prügimajandus; riigikaitse; korrakaitse; õiguskaitse; päästeteenus; keskkonnakaitse; kultuur; riigi ja kohaliku elu juhtimine jne.

On vähe riigi funktsioone, mille täitmisse ei ole kaasatud kohalikud omavalitsused. Järelikult peaks neile õigustatult kuuluma ka pisut olulisem osa riigieelarve tulubaasist.

Kuna kohaliku omavalitsuse ülesannete hulka kuulub kohalike teede ja tänavate korrashoid, siis peaks kohalikele omavalitsustele kuuluma ka osa kütuseaktsiisist, mida kogutakse teede parema korrashoiu tarvis. Liiatigi ostavad kohalikud inimesed igapäevaselt kütust, mille hinna sisse on arvestatud märkimisväärne kogus kütuseaktsiisi.

Kohalike omavalitsuste elanikud ostavad mitmesuguseid tarbekaupu ja toiduaineid, mille hinna osaks on nii käibemaks kui erinevad aktsiisid ning ettevõtluskasum. Elu ja ettevõtluskeskkonna eest kannab piirkonnas hoolt jälle kohalik omavalitsus. Seega peaks osa kaudsetest maksudest ja ettevõtete tulumaksust samuti laekuma kohalikku eelarvesse.

Kohaliku omavalitsuse territooriumil elavad inimesed on ka sotsiaalmaksu maksjad. Kuna nende töötasudelt arvestatakse sotsiaalmakseid. Samuti on kohaliku omavalitsuse elanikud sotsiaalteenuste kasutajad ning sotsiaalhoolekande eest vastutvad samuti kohalikud omavalitsused. Seega peaks ka osa sotsiaalmakseid laekuma kohalikku eelarvesse.

Kohalike omavalitsuste tulubaasi laiendamine stimuleerib kohalikku majandust ja suurendab läbi kohaliku käibe kasvu laekumisi riigieelarvesse. Laieneb tulubaas kohalikule ettevõtlusele ning sellega seoses intensiivistuvad rahavood ning suurenevad laekumised kohalikku eelarvesse. Laienevad kohalike omavalitsuste võimalused ka sotsiaalhoolekande vallas. Ettevõtluskliima elavneb.

Riigi üldist tulubaasi arvestades võiks olla põhjendatud kohaliku omavalitsuse lisasissetulekud, mis kohalikke vajadusi arvestades omaksid olulist tähtsust. Kohaliku eelarve tuluosa suurendamine laekuvate maksude jaotamisel lubab kohalikke väiksemaid vajadusi arvestades laiendada hangetes osalevate ettevõtete ringi ja kaasata väiksematesse hangetesse ja majandustegevusse ka mikrotasandi ettevõtjaid.

Kohaliku omavalitsuse territooriumil suureneb kaasatavate töötajate hulk ning ka sellest tuleneb nii sotsiaalmaksu kui muude maksude laekumise suurenemine riigieelarvesse.

Muutkem poliitikat.

Valituna alustan tegevust kohalike omavalitsuste tuluosa suurendamiseks riigieelarvest.

Gunnar Lambing (kandidaat nr. 145)
Valimisliit: Kindlad Tegijad