Esmaspäeval, 7. okt. toimub algusega kell 19.00 Saue Kontserdisaalis (Nurmesalu 9, Saue)
VALIMISDEBATT
Teemad:
- Hariduselu;
- Kultuur ja vaba aeg;
- Koostöö naabervaldadega;
- Linnaelu juhtimine;
- Saue 20 aasta pärast.
Osalevad:
VL Kindlad tegijad
Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
Eesti Reformierakond
Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Tere-tulemast kõigile!
Moderaator: Toomas Välimäe, Ph.D.
Kuvatud on postitused sildiga Saue. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Saue. Kuva kõik postitused
teisipäev, 1. oktoober 2013
pühapäev, 21. märts 2010
Saue eelarvest 2010
Valimisliit tegi Saue 2010 a. eelarvet menetledes alljärgneva ettepaneku (väljavõte seletuskirjast):
Kuna Saue linna tööealise elanikkonnast peaaegu juba 10 % on töötuid tähendab see seda, et 10% peredes on tekkinud või tekkivad toimetuleku raskused. Mis omakorda tähendab seda, et need pered ei suuda enam tasuda ei lasteaia teenuse eest ega ka koolilõuna eest. Minu meelest poleks laste suhtes õiglane perel selliste probleemide lahendamiseks laste toitmata jätmine või lasteaiast ära võtmine. Kuna kohaliku omavalitsuse ülesanne just ongi aidata ja abistada raskustesse sattunud perseid on ette panek suurendada sotsiaaltoetuste summat kokku 276 000 krooni ( 131 000 koolilõuna toetuseks ja 145 000 osalustasu toetuseks)võrra. Arvestusega, et 10-l % õpilastest ja lasteaia ealistel lastega peredel tekkib probleeme toiduraha ja osalustasu maksmisel..
Selle raha leidmiseks on olemas ka väga lihtne lahendus, mis ei vajagi muud kui nii volinike, kui linnaametnike lihtsalt ausat eetilist ja üldtunnustatud käitumisnormidele vastavat käitumist. Kui ametnikud, kes saavad auto kompensatsiooni viitsiksid täita ja pidada sõidu päevikut poleks meil eelarves vaja maksta erisoodustus maksu kuni 250 000 krooni aastas. Teiseks kui volinikud suudaksid olla õiglased ja loobud volikogu liikme tasust ajal, kui volikogu istungeid ei toimu või tööd ei tehta võiksime kokku hoida vähemalt 110 000 – 220 000 krooni.
Kuna Saue linna tööealise elanikkonnast peaaegu juba 10 % on töötuid tähendab see seda, et 10% peredes on tekkinud või tekkivad toimetuleku raskused. Mis omakorda tähendab seda, et need pered ei suuda enam tasuda ei lasteaia teenuse eest ega ka koolilõuna eest. Minu meelest poleks laste suhtes õiglane perel selliste probleemide lahendamiseks laste toitmata jätmine või lasteaiast ära võtmine. Kuna kohaliku omavalitsuse ülesanne just ongi aidata ja abistada raskustesse sattunud perseid on ette panek suurendada sotsiaaltoetuste summat kokku 276 000 krooni ( 131 000 koolilõuna toetuseks ja 145 000 osalustasu toetuseks)võrra. Arvestusega, et 10-l % õpilastest ja lasteaia ealistel lastega peredel tekkib probleeme toiduraha ja osalustasu maksmisel..
Selle raha leidmiseks on olemas ka väga lihtne lahendus, mis ei vajagi muud kui nii volinike, kui linnaametnike lihtsalt ausat eetilist ja üldtunnustatud käitumisnormidele vastavat käitumist. Kui ametnikud, kes saavad auto kompensatsiooni viitsiksid täita ja pidada sõidu päevikut poleks meil eelarves vaja maksta erisoodustus maksu kuni 250 000 krooni aastas. Teiseks kui volinikud suudaksid olla õiglased ja loobud volikogu liikme tasust ajal, kui volikogu istungeid ei toimu või tööd ei tehta võiksime kokku hoida vähemalt 110 000 – 220 000 krooni.
laupäev, 5. detsember 2009
Sauel hääled koos
Saue linnas sõlmisid koalitsiooni kaks valimistel kandideerinud nimekirja - Reformierakond ning Erakond Isamaa ja Res Publica Liit. Soovime neile Saue juhtimisel jõudu. Koostööleppe ja Saue Sõnas nr 16 (311) 25. september 2009 ilmunud vastuste põhjal vaatame, mida on sauelastel oodata. Alljärgnevat ei saa kindlasti nimetada analüüsiks, pigem põgusaks võrdluseks.
Esmalt 25. sept. Saue Sõna põhjal:
Kui tehtud töödest viimasel viiel aastal, siis mõlemad nimekirjad väärtustavad Sarapiku terviseraja valmimist.
Kindlad probleemid, mis lahendamist vajavad, on gümnaasiumiga seonduv (ruumikitsikus), algklassid peavad saama oma maja. Samuti ollakse seda meelt, et lasteaiakohtade puudus on probleem, mis kindlasti lahendada tuleb.
Mida eelmainitu lahendamiseks teha? Algklasside maja tuleb valmis ehitada. Kõik Lasteaiakohad kaovad Sauel aga siis, kui leitakse eraettevõtjatest partnereid eralasteaia või lastehoiuteenuse ostmiseks.
Kuhu peaks lähima 5 aasta jooksul investeerima (valdkonnad ja objektid)? Ühisosana saavad kokku kool, lasteaed (koos erainvestoritega), noortekeskus, samuti valdkonnana vesi ja kanalisatsioon.
Käes on majanduskriis, mida linnaeelarvest kärpida? Kas sotsiaaltoetused, hariduskulud, investeeringud või on kokkuhoiukoht mujal? Saab öelda, et selleski küsimuses on osapoolte ühisosa olemas – kärpida saab igalt poolt ja “kirve alla” võivad minna sotsiaaltoetused, hariduskulud, investeeringud kui ka “kõik muu”.
Linnapea isiku osas on ühisosa null. Teisalt on see objektiivselt mõistetav.
Kas Saue linn ja vald peaksid kokku saama? Saue Sõnale antud vastuste puhul midagi selget välja ei loe. "Kas" küsimusele peaks olema lihtne vastata (jah/ei), kuid seda vaid teoorias.
Kui kõik eelnev ühe lausega kokku võtta, siis järgmise 4 aasta jooksul peaks algklassid saama oma maja, lasteaiajärjekorrad Sauel kaduma, kerkima noortekeskus, vee- ja kanalisatsiooniprobleemid saama lahenduse ning kui king pigistab, siis kärpida saab kõikjalt ning ka “mujalt”.
Tegelikult tunnistan, et viimane lause on väga meelevaldne, sest nii konkreetset juttu (4 aasta jooksul ning saab valmis) 25. sept. Saue Sõna vastustest välja ei loe. Teisalt – nii konkreetselt Saue Sõna targu ei küsinud ka.
Kui ka valimisprogramme vaadata, siis nendes lubati, et tehakse, luuakse, parandatakse, tõhustatakse, kuid keegi ei julge öelda, et 4 aasta pärast, näiteks, saavad kõik lapsed lasteaiakoha või päevahoiukoha, raudteejaama hoone on korras ja algklasside maja valmis, kuigi üht-teist on siiski kirjas, mis ka konkreetse tähtajaga seotud.
Kui põgusalt koalitsioonileppest (http://uus.saue.ee/public/files/saue_november_6_2009_internet.pdf), siis palju on seal kirjas "muudame", "toetame", "kutsume ellu" jne. See ei pruugi halb olla, kuid kui 4 aasta pärast küsida, mis on tehtud, siis on selliseid tegevusi nagu näiteks "Kutsume ellu kultuuriümarlaua" väga raske hinnata, sest ellukutsumine on vaid vahend, mitte eesmärk omaette. Mis on probleem ning miks on ümarlaua ellukutsumine kõige parem lahendus ning kas probleem sai lahendatud, seda ei saa teda, kui 4 aasta pärast antakse teada, et "kutsusime ümarlaua ellu".
Kui ümarlaudade juurde tulla (lisaks kultuuriümarlauale on kirjas ka spordiümarlaud), siis linnarahva kaasamine on tervitatav. Ju leitakse nendele ümarlaudadele ka sisu. Väga tervitatav oleks, kui kaasamine sellega ei lõpeks ning ka näiteks eakad, noored, koeraomanikud, autojuhid jne. oma sõna saaksid linna juhtimisel sekka öelda. See on sama probleem, milles kirjutasin Kas sauelased võiksid eelarve (teatud) osas otse otsustada? [kirjutasin, et kaasamine ei tohiks olla valikuline või poolik]. Kui linnavõim on dialoogiks valmis, siis võiks see toimuda ükskõik millises valdkonnas. Tegelikult on kaasamisest leppes veel - "Kaasame Saue ettevõtjaid linna välissuhetesse".
Uus üldplaneering on linnale kindlasti vajalik.
Huvitav on kahtlemata küsida, et mida sauelased ei saa. Näiteks linnaosasid ei saa (IRL). Ka kergliiklusteed Laagrisse ei saa, saab "[...]Sauet naaberomavalitsustega ühendava kergliiklustee" (kuidas linn oleks seda teed Saue valda rajanud, on küsimus omaette, kuid see oli RE programmis ilmselt näpuviga, mida ikka ette tuleb, mõeldud on ilmselt seda, et Saue linn ehitab valmis tee selle osa, mis kulgeb Saue linnas, linna piirist Laagrisse rajab tee Saue vald. Kõik see toimub valla-linna koostöös, selge see). Rahvusvahelisest ideekonkursist linna keskuse planeerimiseks ja arendamiseks on saanud ideekonkurss. Mis ilmselt ei välista, et see võiks olla rahvusvaheline.
Seega, elame, näeme ja jääme ootama tegusid.
Kaimo Käärmann-Liive
[Tekstis ei ole juhuslikult kasutatud "valimisnimekiri". On austusväärne, kui inimene on end parteiliselt määratlenud. Samas leian, et austust väärivad ka inimesed, kes ei ole partei liikmed ning kuna nii IRL-i kui RE valimisnimekirjas kandideeris inimesi, kes parteisse ei kuulu, siis ei nimeta ma neid parteinimekirjad vaid valimisnimekirjad]
Esmalt 25. sept. Saue Sõna põhjal:
Kui tehtud töödest viimasel viiel aastal, siis mõlemad nimekirjad väärtustavad Sarapiku terviseraja valmimist.
Kindlad probleemid, mis lahendamist vajavad, on gümnaasiumiga seonduv (ruumikitsikus), algklassid peavad saama oma maja. Samuti ollakse seda meelt, et lasteaiakohtade puudus on probleem, mis kindlasti lahendada tuleb.
Mida eelmainitu lahendamiseks teha? Algklasside maja tuleb valmis ehitada. Kõik Lasteaiakohad kaovad Sauel aga siis, kui leitakse eraettevõtjatest partnereid eralasteaia või lastehoiuteenuse ostmiseks.
Kuhu peaks lähima 5 aasta jooksul investeerima (valdkonnad ja objektid)? Ühisosana saavad kokku kool, lasteaed (koos erainvestoritega), noortekeskus, samuti valdkonnana vesi ja kanalisatsioon.
Käes on majanduskriis, mida linnaeelarvest kärpida? Kas sotsiaaltoetused, hariduskulud, investeeringud või on kokkuhoiukoht mujal? Saab öelda, et selleski küsimuses on osapoolte ühisosa olemas – kärpida saab igalt poolt ja “kirve alla” võivad minna sotsiaaltoetused, hariduskulud, investeeringud kui ka “kõik muu”.
Linnapea isiku osas on ühisosa null. Teisalt on see objektiivselt mõistetav.
Kas Saue linn ja vald peaksid kokku saama? Saue Sõnale antud vastuste puhul midagi selget välja ei loe. "Kas" küsimusele peaks olema lihtne vastata (jah/ei), kuid seda vaid teoorias.
Kui kõik eelnev ühe lausega kokku võtta, siis järgmise 4 aasta jooksul peaks algklassid saama oma maja, lasteaiajärjekorrad Sauel kaduma, kerkima noortekeskus, vee- ja kanalisatsiooniprobleemid saama lahenduse ning kui king pigistab, siis kärpida saab kõikjalt ning ka “mujalt”.
Tegelikult tunnistan, et viimane lause on väga meelevaldne, sest nii konkreetset juttu (4 aasta jooksul ning saab valmis) 25. sept. Saue Sõna vastustest välja ei loe. Teisalt – nii konkreetselt Saue Sõna targu ei küsinud ka.
Kui ka valimisprogramme vaadata, siis nendes lubati, et tehakse, luuakse, parandatakse, tõhustatakse, kuid keegi ei julge öelda, et 4 aasta pärast, näiteks, saavad kõik lapsed lasteaiakoha või päevahoiukoha, raudteejaama hoone on korras ja algklasside maja valmis, kuigi üht-teist on siiski kirjas, mis ka konkreetse tähtajaga seotud.
Kui põgusalt koalitsioonileppest (http://uus.saue.ee/public/files/saue_november_6_2009_internet.pdf), siis palju on seal kirjas "muudame", "toetame", "kutsume ellu" jne. See ei pruugi halb olla, kuid kui 4 aasta pärast küsida, mis on tehtud, siis on selliseid tegevusi nagu näiteks "Kutsume ellu kultuuriümarlaua" väga raske hinnata, sest ellukutsumine on vaid vahend, mitte eesmärk omaette. Mis on probleem ning miks on ümarlaua ellukutsumine kõige parem lahendus ning kas probleem sai lahendatud, seda ei saa teda, kui 4 aasta pärast antakse teada, et "kutsusime ümarlaua ellu".
Kui ümarlaudade juurde tulla (lisaks kultuuriümarlauale on kirjas ka spordiümarlaud), siis linnarahva kaasamine on tervitatav. Ju leitakse nendele ümarlaudadele ka sisu. Väga tervitatav oleks, kui kaasamine sellega ei lõpeks ning ka näiteks eakad, noored, koeraomanikud, autojuhid jne. oma sõna saaksid linna juhtimisel sekka öelda. See on sama probleem, milles kirjutasin Kas sauelased võiksid eelarve (teatud) osas otse otsustada? [kirjutasin, et kaasamine ei tohiks olla valikuline või poolik]. Kui linnavõim on dialoogiks valmis, siis võiks see toimuda ükskõik millises valdkonnas. Tegelikult on kaasamisest leppes veel - "Kaasame Saue ettevõtjaid linna välissuhetesse".
Uus üldplaneering on linnale kindlasti vajalik.
Huvitav on kahtlemata küsida, et mida sauelased ei saa. Näiteks linnaosasid ei saa (IRL). Ka kergliiklusteed Laagrisse ei saa, saab "[...]Sauet naaberomavalitsustega ühendava kergliiklustee" (kuidas linn oleks seda teed Saue valda rajanud, on küsimus omaette, kuid see oli RE programmis ilmselt näpuviga, mida ikka ette tuleb, mõeldud on ilmselt seda, et Saue linn ehitab valmis tee selle osa, mis kulgeb Saue linnas, linna piirist Laagrisse rajab tee Saue vald. Kõik see toimub valla-linna koostöös, selge see). Rahvusvahelisest ideekonkursist linna keskuse planeerimiseks ja arendamiseks on saanud ideekonkurss. Mis ilmselt ei välista, et see võiks olla rahvusvaheline.
Seega, elame, näeme ja jääme ootama tegusid.
Kaimo Käärmann-Liive
[Tekstis ei ole juhuslikult kasutatud "valimisnimekiri". On austusväärne, kui inimene on end parteiliselt määratlenud. Samas leian, et austust väärivad ka inimesed, kes ei ole partei liikmed ning kuna nii IRL-i kui RE valimisnimekirjas kandideeris inimesi, kes parteisse ei kuulu, siis ei nimeta ma neid parteinimekirjad vaid valimisnimekirjad]
esmaspäev, 23. november 2009
12. nov. Saue Linnavolikogu istungi protokoll
Protokolliga saab tutvuda lehel http://avalik.amphora.ee/saue/document.aspx?id=32554
Päevakorras oli:
1. Informatsioon valimistulemustest
2. Volikogu esimehe valimine
3. Volikogu aseesimehe (aseesimeeste) valimine
4. Saue Linnavalitsuse lahkumispalve.
Päevakorras oli:
1. Informatsioon valimistulemustest
2. Volikogu esimehe valimine
3. Volikogu aseesimehe (aseesimeeste) valimine
4. Saue Linnavalitsuse lahkumispalve.
teisipäev, 20. oktoober 2009
Saue linna põhimäärus volikogu fraktsioonidest
Sissekande Saue Linnavolikogu valimise tulemused peale tuli kommentaar selle kohta, et KOKS ei näe ette volikogu fraktsioone. See on tõsi, kuid volikogu töö korraldamine teatud piirides on volikogu enda pädevuses ning selle hulka mahub ka fraktsioonide moodustamine. Toome siia ka väljavõtte Saue linna põhimäärusest:
§ 30. Volikogu fraktsioonid
1. Volikogu liikmed võivad ühineda rühmadeks. Vähemalt 3-liikmeline rühm võib registreeruda volikogu fraktsioonina.
2. Fraktsiooni tegevuse alustamiseks esitavad fraktsiooni moodustada soovivad volikogu liikmed oma allkirjaga varustatud kirjaliku avalduse volikogu esimehele.
3. Volikogu fraktsioon registreeritakse volikogu otsusega. Fraktsiooni tegevus lõpeb kui tema liikmete arv jääb alla kolme liikme.
4. Fraktsioon valib endale esimehe ( soovi korral ka aseesimehe), kes tegutsevad fraktsiooni nimel.
5. Fraktsioon teatab volikogule oma koosseisu ja kõik selle muudatused. Volikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni.
6. Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal fraktsioonist lahkuda informeerides sellest fraktsiooni ja volikogu esimeest kirjalikult.
7. Fraktsioonil on õigus pärast istungi päevakorras oleva päevakorrapunkti hääletusele panemise otsust nõuda 5- minutilist vaheaega nõupidamiseks.
http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13028086
§ 30. Volikogu fraktsioonid
1. Volikogu liikmed võivad ühineda rühmadeks. Vähemalt 3-liikmeline rühm võib registreeruda volikogu fraktsioonina.
2. Fraktsiooni tegevuse alustamiseks esitavad fraktsiooni moodustada soovivad volikogu liikmed oma allkirjaga varustatud kirjaliku avalduse volikogu esimehele.
3. Volikogu fraktsioon registreeritakse volikogu otsusega. Fraktsiooni tegevus lõpeb kui tema liikmete arv jääb alla kolme liikme.
4. Fraktsioon valib endale esimehe ( soovi korral ka aseesimehe), kes tegutsevad fraktsiooni nimel.
5. Fraktsioon teatab volikogule oma koosseisu ja kõik selle muudatused. Volikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni.
6. Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal fraktsioonist lahkuda informeerides sellest fraktsiooni ja volikogu esimeest kirjalikult.
7. Fraktsioonil on õigus pärast istungi päevakorras oleva päevakorrapunkti hääletusele panemise otsust nõuda 5- minutilist vaheaega nõupidamiseks.
http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13028086
esmaspäev, 19. oktoober 2009
Saue Linnavolikogu valimise tulemused
Ero Liivik võtab oma blogis tulemused kokku. Pikemalt lugege tema blogist, kuid lühike kokkuvõte oleks selline:
"Tegelikult saab valimisliidu tulemusega 5 kohta päris hästi rahul olla. Volikogu sisuline opositsioon sai juurde 3 kohta, see annab võimalus moodustada fraktsioon (mida varem ei olnud) jm võimalused volikogu töös paremini osaleda. Katastroofilise kaotuse osaliseks sai Keskerakond, mille toetus lagunes täielikult 1 mandaadini (- 2), koha kaotas ka Reformierakond (- 1), juurde sai IRL (+ 1). Seega liikusid hääled rohkem valimisliidu taha, kokku saime 829 häält."
"Tegelikult saab valimisliidu tulemusega 5 kohta päris hästi rahul olla. Volikogu sisuline opositsioon sai juurde 3 kohta, see annab võimalus moodustada fraktsioon (mida varem ei olnud) jm võimalused volikogu töös paremini osaleda. Katastroofilise kaotuse osaliseks sai Keskerakond, mille toetus lagunes täielikult 1 mandaadini (- 2), koha kaotas ka Reformierakond (- 1), juurde sai IRL (+ 1). Seega liikusid hääled rohkem valimisliidu taha, kokku saime 829 häält."
laupäev, 17. oktoober 2009
Täpiks i peal
Henn Põlluaas ei saanud avaldada Saue Sõnas artiklit "Kultuuripeallinn Saue?", sest tegemist olevat valimispropagandaga. Hoopis uude konteksti paneb asjad aga Henri Heinsalu sissekanne tema enda blogis "Esimene artikel Saue Sõnas"
Tsiteerime:
"Hei, neljapäeval [st 8. okt] tuli välja järjekordne Saue Sõna. Minul sai valmis esimene artikel nn. debüüt ajakirjanduses. Kirjutasin Saue MV jalgpallis, kus ma saavutasin teise koha Saue JK kooseisus. Artikli kirjutamisel abistas mind Saue JK president Valdis Toomast. Suur aitäh talle!
Tsiteerime:
"Hei, neljapäeval [st 8. okt] tuli välja järjekordne Saue Sõna. Minul sai valmis esimene artikel nn. debüüt ajakirjanduses. Kirjutasin Saue MV jalgpallis, kus ma saavutasin teise koha Saue JK kooseisus. Artikli kirjutamisel abistas mind Saue JK president Valdis Toomast. Suur aitäh talle!
Viimasel lehel on ka meie nimekirja valimisreklaamid. Ühe peal on sportlased ja teise peal ettevõtjad. Sellekordses Saue Sõnas olen ma ära mainitud kaks korda. Enne valimis on reklaam muidugi hea, näitab et olen pildil."
Selge on see, et inimesed, kes volikogusse kandideerivad, kirjutavad kultuuri, spordi, muusika või muudel sarnastel teemadel ja selles ei ole midagi taunimisväärset. Taunimisväärne on aga see, et ka neutraalsetel teemadel saavad sõna vaid "õigesse seltskonda kuuluvad inimesed".
Selge on see, et inimesed, kes volikogusse kandideerivad, kirjutavad kultuuri, spordi, muusika või muudel sarnastel teemadel ja selles ei ole midagi taunimisväärset. Taunimisväärne on aga see, et ka neutraalsetel teemadel saavad sõna vaid "õigesse seltskonda kuuluvad inimesed".
reede, 16. oktoober 2009
Eesti kõrgepalgaliste linna- ja vallajuhtide edetabel
Tänane ajaleht Äripäev on välja tulnud mitme tabeliga, muu hulgas ka sellisega, kus on kirjas linnapeade ja kõrgemate linnaametnike sissetulekud.
Oleme teadlikud, et kuigi Äripäeva tabeli koostamisel on ajakirjanik kasutanud avalikke andmeid, on paraku tal jäänud vajaka nende tõlgendamise oskusest. Seega, tabel ei ole täiesti adekvaatne, kuid siiski annab võimaluse teatud reservatsioonidega omavalitsuse juhtide sissetulekuid võrrelda.
Saue linn on aga "kõrge" kolmanda koha linnapeade palkade edetabelis igati "ära teeninud", seal ei ole tegemist andmete tõlgendamise oskusega.
Sel teemal kirjutab ka Delfi ning Delfi juhtkirjas on tähelepanu saanud ka Saue linn. Toome selle juhtkirja siin tervikuna lugeda:
JUHTKIRI: Omavalitsejate rasked rahapakid
Delfi, www.DELFI.ee
16. oktoober 2009 12:00
"Mul on jalad mul on pea, mul on küljes käed. Raskeid rahapakkisid siiski silm ei näe," laulis Singer Vinger juba 1980. aastate lõpus. Tänane omavalitsusjuhtide palgaedetabel näitab, et mõni silm ikka näeb küll. Kindlasti on osa neist silmadest oma rahapakid auga välja teeninud. Kindlasti aga mitte kõik.
Igatahes on omavalitsusjuhtide sissetulekut hea mõtlemisaine pühapäevasteks valimisteks valmistuvale Eestimaale. Kui palju läheb teile maksma teie linnapea või vallavanem. Kas ta on oma hinda väärt? Kui palju tema isiklikuks heaoluks kulub maksumaksja raha võrreldes tema teistes omavalitsustes töötavate kolleegidega?
Elu (ja edetabel) tuletab taas kord meelde asjasthuvitatule ammu teada tõsiasja, et juhi sissetulek ei ole tingimata mingi pidi proportsioonis omavalitsuse suuruse, vastutuse hulga ega isegi isiku populaarsusega. Tallinna meer Edgar Savisaar näiteks on tabelis alles kuuendal kohal, temast rohkem teenib isegi erakonnakaaslane Mart Viisitamm Pärnust.
Juba tükk aega on omavalitsuse seas olnud omamoodi müsteeriumiks aga Saue linn, mille linnapea Orm Valtson troonib edetabelis kolmandal kohal, saades peale Riigikogu palkasid ületava palga ka veel Eesti kõige kõvemaid lisatasusid. Naabruses paikneva Saue valla vallavanem Mati Tartu saab aga hakkama üle kolmandiku väiksema palga ning kolm korda väiksemate lisatasudega.
Tervikuna on aga hea teada, kes kui palju maksab. See, kes oma hinda väärt on, on pühapäeval juba valija otsustada.
Oleme teadlikud, et kuigi Äripäeva tabeli koostamisel on ajakirjanik kasutanud avalikke andmeid, on paraku tal jäänud vajaka nende tõlgendamise oskusest. Seega, tabel ei ole täiesti adekvaatne, kuid siiski annab võimaluse teatud reservatsioonidega omavalitsuse juhtide sissetulekuid võrrelda.
Saue linn on aga "kõrge" kolmanda koha linnapeade palkade edetabelis igati "ära teeninud", seal ei ole tegemist andmete tõlgendamise oskusega.
Sel teemal kirjutab ka Delfi ning Delfi juhtkirjas on tähelepanu saanud ka Saue linn. Toome selle juhtkirja siin tervikuna lugeda:
JUHTKIRI: Omavalitsejate rasked rahapakid
Delfi, www.DELFI.ee
16. oktoober 2009 12:00
"Mul on jalad mul on pea, mul on küljes käed. Raskeid rahapakkisid siiski silm ei näe," laulis Singer Vinger juba 1980. aastate lõpus. Tänane omavalitsusjuhtide palgaedetabel näitab, et mõni silm ikka näeb küll. Kindlasti on osa neist silmadest oma rahapakid auga välja teeninud. Kindlasti aga mitte kõik.
Igatahes on omavalitsusjuhtide sissetulekut hea mõtlemisaine pühapäevasteks valimisteks valmistuvale Eestimaale. Kui palju läheb teile maksma teie linnapea või vallavanem. Kas ta on oma hinda väärt? Kui palju tema isiklikuks heaoluks kulub maksumaksja raha võrreldes tema teistes omavalitsustes töötavate kolleegidega?
Elu (ja edetabel) tuletab taas kord meelde asjasthuvitatule ammu teada tõsiasja, et juhi sissetulek ei ole tingimata mingi pidi proportsioonis omavalitsuse suuruse, vastutuse hulga ega isegi isiku populaarsusega. Tallinna meer Edgar Savisaar näiteks on tabelis alles kuuendal kohal, temast rohkem teenib isegi erakonnakaaslane Mart Viisitamm Pärnust.
Juba tükk aega on omavalitsuse seas olnud omamoodi müsteeriumiks aga Saue linn, mille linnapea Orm Valtson troonib edetabelis kolmandal kohal, saades peale Riigikogu palkasid ületava palga ka veel Eesti kõige kõvemaid lisatasusid. Naabruses paikneva Saue valla vallavanem Mati Tartu saab aga hakkama üle kolmandiku väiksema palga ning kolm korda väiksemate lisatasudega.
Tervikuna on aga hea teada, kes kui palju maksab. See, kes oma hinda väärt on, on pühapäeval juba valija otsustada.
reede, 9. oktoober 2009
Lastesõbralikkus avaldub valikutes
Ero Liivik
Ilmunud 23.12.2004 Maalehes
Saue linn on otsustanud investeerida tulevikku läbi laste.
Saue linnale ÜRO lastefondi UNICEF Eesti esinduse poolt antud lastesõbraliku linna tiitel on ühtviisi nii au kui ka kohustus. Jagaksin selle puhul oma mõtteid sellest, mis siis ikkagi muudab ühe linna lastesõbralikuks.
Tegelikult tuleb täna kõikides Eesti linnades ja valdades olla nii lastesõbralik kui võimalik. Vastasel juhul täitub hiljuti demograaf Kalev Katuse sõnastatud ja samuti ÜRO andmetele tuginev pessimistlik prognoos. Ehk kui sündimus Eestis lähima kümnendi jooksul ei tõuse, siis me rahvusena kaome.
Bussiliiklusest lasteaiakohtadeni
Linna lastesõbralikkust ei peaks kitsalt mõistma kui mänguväljakute, rulluisuteede ja rampide, vaba aja või huvikeskuste ning muu taolise rajamist. Kuigi kõik eelnimetatud asjad on ühes linnas väga tähtsad.
Minu kui linnapea jaoks avaldub lastesõbralikkus eeskätt valikutes, mida linna juhtimisel tuleb iga päev kaaluda. Põhimõtteline hoiak, mida ka teistele omavalitsuste juhtidele soovitan, on toetada alternatiivsete küsimuste puhul rohkem lapsesõbralikke variante.
Teema iseenesest ei pruugigi esmapilgul laste või noortega üksüheselt seostuda – näiteks bussiliikluse korraldus. Aga kahtlemata on selle juures vaja arvestada koolide ja lasteaedade töögraafikuid, rääkimata sõidusoodustuste rakendamisest.
Saue linn on otsustanud investeerida tulevikku läbi laste. Käesoleva aasta lõpus valmib meil lasteaia lisakorpus, kokku on siis Saue linna lasteaias kohti ligi 300. Tundub ehk suurushullustusena linna puhul, kus elanikke veidi üle viie tuhande?
Aga vaadakem asja perspektiivis – Saue on juba sisuliselt muutunud Tallinna eeslinnaks. Ühelt poolt lähedus pealinnale ja teisalt rahulik ning küllaga rohelust pakkuv elukeskkond meelitab lähikümnendil Sauele veel inimesi juurde.
Paljud noored pered aga jätaksid meile kolimata, kui neil puuduks kohapeal lasteaiakoha saamise võimalus. Uus lasteaed peab pakkuma koha aga ka nendele peredele, kes juba lasteaiajärjekorras. Ka meie linna iive on sedavõrd kõrge, et lisanduvad lasteaiakohad on juba hädavajadus.
Kindlasti on Tallinna kui tugeva tõmbekeskuse lähedus Saue noortele ka riskifaktoriks. Peame suutma korraldada teismeliste elu väikelinnas sedavõrd võimalusterohkeks, et neil ei tekiks kiusatust minna pealinna lihtsalt ringi uitama ja aega surnuks lööma. Kust libedale teele sattumiseni jääb vaid mõni samm.
Samas seab väikelinna eelarve noorte- ja lastesõbralikkusele omad piirid. Linnavalitsus peab arvestama ka teiste linnas elavate sotsiaalsete rühmadega, nagu pensionärid või üksikud inimesed.
Tähtis on aga arendada võimalusi, mis eri sotsiaalseid gruppe pigem ühendaks kui eraldaks. Näiteks linnapargi korrastamine, sinna nii istumiseks pinkide kui lastele mänguplatside rajamine on just sedasorti ühenduspaik.
Laste soovid tuleb ära kuulata
Olen igati päri UNICEF Eesti presidendi Elle Kulliga – lastesõbralikkuse arendamiseks pole vaja üksnes suuri rahasummasid, vaid eeskätt häid ideid. Saue linnavalitsus on oma elanike küsitluste ning linna Interneti-kodulehekülje kaudu saanud mitmeid väärt mõtteid, mille teostamise eest nüüd siis linnale ka see tunnustus.
Nii nagu pereski, algab ka linnas lastesõbralikkus laste ja noorte mõtete ning soovide tähelepanelikust ärakuulamisest. Sealt edasi tuleb vaid tegutseda, täis vanemlikku hoolt ja innukust.
Ilmunud 23.12.2004 Maalehes
Saue linn on otsustanud investeerida tulevikku läbi laste.
Saue linnale ÜRO lastefondi UNICEF Eesti esinduse poolt antud lastesõbraliku linna tiitel on ühtviisi nii au kui ka kohustus. Jagaksin selle puhul oma mõtteid sellest, mis siis ikkagi muudab ühe linna lastesõbralikuks.
Tegelikult tuleb täna kõikides Eesti linnades ja valdades olla nii lastesõbralik kui võimalik. Vastasel juhul täitub hiljuti demograaf Kalev Katuse sõnastatud ja samuti ÜRO andmetele tuginev pessimistlik prognoos. Ehk kui sündimus Eestis lähima kümnendi jooksul ei tõuse, siis me rahvusena kaome.
Bussiliiklusest lasteaiakohtadeni
Linna lastesõbralikkust ei peaks kitsalt mõistma kui mänguväljakute, rulluisuteede ja rampide, vaba aja või huvikeskuste ning muu taolise rajamist. Kuigi kõik eelnimetatud asjad on ühes linnas väga tähtsad.
Minu kui linnapea jaoks avaldub lastesõbralikkus eeskätt valikutes, mida linna juhtimisel tuleb iga päev kaaluda. Põhimõtteline hoiak, mida ka teistele omavalitsuste juhtidele soovitan, on toetada alternatiivsete küsimuste puhul rohkem lapsesõbralikke variante.
Teema iseenesest ei pruugigi esmapilgul laste või noortega üksüheselt seostuda – näiteks bussiliikluse korraldus. Aga kahtlemata on selle juures vaja arvestada koolide ja lasteaedade töögraafikuid, rääkimata sõidusoodustuste rakendamisest.
Saue linn on otsustanud investeerida tulevikku läbi laste. Käesoleva aasta lõpus valmib meil lasteaia lisakorpus, kokku on siis Saue linna lasteaias kohti ligi 300. Tundub ehk suurushullustusena linna puhul, kus elanikke veidi üle viie tuhande?
Aga vaadakem asja perspektiivis – Saue on juba sisuliselt muutunud Tallinna eeslinnaks. Ühelt poolt lähedus pealinnale ja teisalt rahulik ning küllaga rohelust pakkuv elukeskkond meelitab lähikümnendil Sauele veel inimesi juurde.
Paljud noored pered aga jätaksid meile kolimata, kui neil puuduks kohapeal lasteaiakoha saamise võimalus. Uus lasteaed peab pakkuma koha aga ka nendele peredele, kes juba lasteaiajärjekorras. Ka meie linna iive on sedavõrd kõrge, et lisanduvad lasteaiakohad on juba hädavajadus.
Kindlasti on Tallinna kui tugeva tõmbekeskuse lähedus Saue noortele ka riskifaktoriks. Peame suutma korraldada teismeliste elu väikelinnas sedavõrd võimalusterohkeks, et neil ei tekiks kiusatust minna pealinna lihtsalt ringi uitama ja aega surnuks lööma. Kust libedale teele sattumiseni jääb vaid mõni samm.
Samas seab väikelinna eelarve noorte- ja lastesõbralikkusele omad piirid. Linnavalitsus peab arvestama ka teiste linnas elavate sotsiaalsete rühmadega, nagu pensionärid või üksikud inimesed.
Tähtis on aga arendada võimalusi, mis eri sotsiaalseid gruppe pigem ühendaks kui eraldaks. Näiteks linnapargi korrastamine, sinna nii istumiseks pinkide kui lastele mänguplatside rajamine on just sedasorti ühenduspaik.
Laste soovid tuleb ära kuulata
Olen igati päri UNICEF Eesti presidendi Elle Kulliga – lastesõbralikkuse arendamiseks pole vaja üksnes suuri rahasummasid, vaid eeskätt häid ideid. Saue linnavalitsus on oma elanike küsitluste ning linna Interneti-kodulehekülje kaudu saanud mitmeid väärt mõtteid, mille teostamise eest nüüd siis linnale ka see tunnustus.
Nii nagu pereski, algab ka linnas lastesõbralikkus laste ja noorte mõtete ning soovide tähelepanelikust ärakuulamisest. Sealt edasi tuleb vaid tegutseda, täis vanemlikku hoolt ja innukust.
10. okt. sõidab Sauel Matti buss
Matti Nappus on tellinud Sauele bussi, mis väljub laupäeval linnavalitsuse eest kl 10.30.
Buss sõidab siis Saue teedel-tänavatel ning Matti suhtleb ühistranspordist huvitatud valijaga.
Buss sõidab siis Saue teedel-tänavatel ning Matti suhtleb ühistranspordist huvitatud valijaga.
KULTUURILINN SAUE?
Ilmunud 09.10 Harju Ekspressis
Henn Põlluaas
Saue linnavolikogu arengu-planeerimis ja kultuuri-spordikomisjoni liige
Kirjutasin sellel teemal täpselt neli aastat tagasi Saue Sõnas, kuid kahjuks oleme kultuurilinna tiitlist täna täpselt sama kaugel. Peale raamatukogu ei ole Sauel ühtegi avalikku kultuuriasutust. Puuduvad muuseum, kunstigalerii, kontserdi- ja teatrisaal, kino ja palju muud, mis ühel väikelinnal olemas võiks olla. Puudub isegi linnakeskus, kus eelpoolnimetatud asetseda võiksid.
Nii kasutamegi suures osas naaberlinnades pakutavat. Kuigi paljud maailmamainega muusikud on Sauelgi esinenud ja teatrietendusigi toimub, puuduvad aktiivse tegevuse jaoks võimalused. Gümnaasiumi saal on sedavõrd hõivatud, et vaba aega leida on praktiliselt võimatu, Muusikakooli ehituse, kuhu oli planeeritud kontserdisaal, pani Reformi-IRL´i võimuliit seisma. Kõlakoda on enamiku aastast kasutusest väljas. Kujutav kunst ei leia Sauele üldse teed.
Sauel on vaja oma nägu, millega eristuda. Muusikafestival Visioon on suurepäraseks näiteks, mida nappide vahenditega on võimalik teha. Et seda ja muid üritusi veelgi suurejoonelisemalt korraldada saaks, ei ole utoopia. Näiteks Keila Kultuurikeskus on suutnud vägagi võimsaid projekte läbi viia. Meenutagem Põhjamaade sümfooniaorkestri, segakoor Latvia, kinoekraanide ning erirongidega Keilasse, läbiviidud kontserti. Ütlete, et Sauel ei ole selleks kohta? Just nimelt!
Sauel on vaja kultuurikeskust. Lihtsaim lahendus oleks tühjalt seisva Mööbliaida ärakasutamine. Vähese vaevaga saaks sellest kaasaegse kontserdi-, teatri- ja näitusepaiga, kuhu sobituks ka erinevad huvialategevused. Multifunktsionaalse kultuurikeskuse ehitus peaks olema kindel eesmärk ja paratamatus, mille elluviimiseks tuleb kaasata raha EL struktuurifondidest.
Sauel võiks olla ka muuseum. Koht kuhu külalisi viia, kus tutvustada Saue linna ja ajalugu. Kõige sobilikum selleks on raudteejaam, mis peale mõisa on Saue ajalooliselt tähelepanuväärseim hoone. Eeskujuks võiks olla Nõmme muuseum, mis lisaks ajaloo tutvustamisele täidab näituste, seminaride, kammerkontsertide ja muude ürituste läbiviimise ülesannet. Raudteejaama saab vajadusel laiendada pööningu väljaehitamise ja ka hoonega hästisobiva, stiilse ja modernse juurdeehituse näol. Eesti Raudtee on valmis hoonet linnale andma.
Samm kultuurilinna poole võiks olla ka suviste kunstinädalate korraldamine. Kutsudes siia skulptoreid, nii Eestist kui mujalt, saaksime rahva silme all valmivad tööd seada linna kaunistama. Üritusega võiks siduda erinevaid vabaõhukontserte ja etendusi, näitusi ning muid üritusi, andmaks sellele lisaulatust. Miks mitte korraldada Saue suveteatri festival?
Linnakultuuri juurde kuulub ka miljöö ja linnakujundus. Alustada tuleks väikestest asjadest, mis kaunistavad linnaruumi: lillekastidest, istepinkidest, suuna- ja infoviitade süsteemist, prügikastidest jne. Igaüks, kes on vähegi ringi rännanud teab, kuivõrd olulist osa omab linnamiljöö kauniks ja koduseks muutmisel haljastus ja värvirõõmsad lilled. Mõndagi on tehtud, linnapargiga on alustatud, kuid sellest on vähe.
Peame mõtlema pikas perspektiivis - mis pakub inimestele huvi, mis teeb linnast ligitõmbava. Hädavajalik on linna keskuse väljakujundamine. „Tänu” kunagistele erastamistele on meil kesklinna asemel laod ja angaarid. Keskus vajab erinevaid ärisid, hubaseid kohvikuid, vaba aja veetmise kohti, hotelli jne. Huvitavat ja ilusat arhitektuuri, mida meil pole. Et turistil ja möödasõitjal oleks põhjust Sauele sisse põigata. Et sauelastel endil oleks mõnus ja kodune. Kas linn peaks laod ja nende aluse maa tagasi ostma?
Kultuurne keskkond harib ja kasvatab, tekitab harjumuse tarbida kultuuri ja ka vajaduse seda luua. Lisades võimalusi enda arendamiseks, kasvatame põlvkonda, kes teab mida hinnata ja millest hoiduda. Sellesse investeeritud raha ei ole raisatud raha.
Sauel elab palju toredaid, võimekaid ja intelligentseid inimesi, kellel on kindlasti huvitavaid visioone Saue arendamiseks ja kes heal meelel rakendaks oma ideid. Miks ei võiks Sauest saada ka kultuurilinn?
- - - -
Saue Sõna keeldus H. Põlluaasa kultuuriteemalist artiklit avaldamast väites, et tegemist olevat valimispropagandaga. Tegelik põhjus on ilmselt selles, et autor kuulub valimisliitu Kindlad tegijad- uus tulevik. Samal ajal kui igas lehenumbris avaldatakse võimukoalitsiooni kandidaate kiitvaid kirjutisi ja nende poliitagitsiooni, ei ole sõna saanud ükski vastaskandidaat. Sellega rikutakse linnavalitsuse poolt jämedalt ja järjekindlalt võrdse kohtlemise printsiipi.
(Vaata ka Vabaühenduste manifest 2009. aasta kohalike valimiste eel
kus on muu hulgas kirjas:
· Maksumaksja poolt ülal peetavad meediakanalid peavad olema võrdsetel tingimustel kättesaadavad kõigile valimistel osalevatele nimekirjadele ja üksikkandidaatidele.
· Avalikke vahendeid, välja arvatud erakondadele riigieelarvest määratud tegevustoetus, kasutatakse vaid tingimustel, mis on kättesaadavad ka teistele valimistel osalevatele nimekirjadele ja üksikkandidaatidele.)
Henn Põlluaas
Saue linnavolikogu arengu-planeerimis ja kultuuri-spordikomisjoni liige
Kirjutasin sellel teemal täpselt neli aastat tagasi Saue Sõnas, kuid kahjuks oleme kultuurilinna tiitlist täna täpselt sama kaugel. Peale raamatukogu ei ole Sauel ühtegi avalikku kultuuriasutust. Puuduvad muuseum, kunstigalerii, kontserdi- ja teatrisaal, kino ja palju muud, mis ühel väikelinnal olemas võiks olla. Puudub isegi linnakeskus, kus eelpoolnimetatud asetseda võiksid.
Nii kasutamegi suures osas naaberlinnades pakutavat. Kuigi paljud maailmamainega muusikud on Sauelgi esinenud ja teatrietendusigi toimub, puuduvad aktiivse tegevuse jaoks võimalused. Gümnaasiumi saal on sedavõrd hõivatud, et vaba aega leida on praktiliselt võimatu, Muusikakooli ehituse, kuhu oli planeeritud kontserdisaal, pani Reformi-IRL´i võimuliit seisma. Kõlakoda on enamiku aastast kasutusest väljas. Kujutav kunst ei leia Sauele üldse teed.
Sauel on vaja oma nägu, millega eristuda. Muusikafestival Visioon on suurepäraseks näiteks, mida nappide vahenditega on võimalik teha. Et seda ja muid üritusi veelgi suurejoonelisemalt korraldada saaks, ei ole utoopia. Näiteks Keila Kultuurikeskus on suutnud vägagi võimsaid projekte läbi viia. Meenutagem Põhjamaade sümfooniaorkestri, segakoor Latvia, kinoekraanide ning erirongidega Keilasse, läbiviidud kontserti. Ütlete, et Sauel ei ole selleks kohta? Just nimelt!
Sauel on vaja kultuurikeskust. Lihtsaim lahendus oleks tühjalt seisva Mööbliaida ärakasutamine. Vähese vaevaga saaks sellest kaasaegse kontserdi-, teatri- ja näitusepaiga, kuhu sobituks ka erinevad huvialategevused. Multifunktsionaalse kultuurikeskuse ehitus peaks olema kindel eesmärk ja paratamatus, mille elluviimiseks tuleb kaasata raha EL struktuurifondidest.
Sauel võiks olla ka muuseum. Koht kuhu külalisi viia, kus tutvustada Saue linna ja ajalugu. Kõige sobilikum selleks on raudteejaam, mis peale mõisa on Saue ajalooliselt tähelepanuväärseim hoone. Eeskujuks võiks olla Nõmme muuseum, mis lisaks ajaloo tutvustamisele täidab näituste, seminaride, kammerkontsertide ja muude ürituste läbiviimise ülesannet. Raudteejaama saab vajadusel laiendada pööningu väljaehitamise ja ka hoonega hästisobiva, stiilse ja modernse juurdeehituse näol. Eesti Raudtee on valmis hoonet linnale andma.
Samm kultuurilinna poole võiks olla ka suviste kunstinädalate korraldamine. Kutsudes siia skulptoreid, nii Eestist kui mujalt, saaksime rahva silme all valmivad tööd seada linna kaunistama. Üritusega võiks siduda erinevaid vabaõhukontserte ja etendusi, näitusi ning muid üritusi, andmaks sellele lisaulatust. Miks mitte korraldada Saue suveteatri festival?
Linnakultuuri juurde kuulub ka miljöö ja linnakujundus. Alustada tuleks väikestest asjadest, mis kaunistavad linnaruumi: lillekastidest, istepinkidest, suuna- ja infoviitade süsteemist, prügikastidest jne. Igaüks, kes on vähegi ringi rännanud teab, kuivõrd olulist osa omab linnamiljöö kauniks ja koduseks muutmisel haljastus ja värvirõõmsad lilled. Mõndagi on tehtud, linnapargiga on alustatud, kuid sellest on vähe.
Peame mõtlema pikas perspektiivis - mis pakub inimestele huvi, mis teeb linnast ligitõmbava. Hädavajalik on linna keskuse väljakujundamine. „Tänu” kunagistele erastamistele on meil kesklinna asemel laod ja angaarid. Keskus vajab erinevaid ärisid, hubaseid kohvikuid, vaba aja veetmise kohti, hotelli jne. Huvitavat ja ilusat arhitektuuri, mida meil pole. Et turistil ja möödasõitjal oleks põhjust Sauele sisse põigata. Et sauelastel endil oleks mõnus ja kodune. Kas linn peaks laod ja nende aluse maa tagasi ostma?
Kultuurne keskkond harib ja kasvatab, tekitab harjumuse tarbida kultuuri ja ka vajaduse seda luua. Lisades võimalusi enda arendamiseks, kasvatame põlvkonda, kes teab mida hinnata ja millest hoiduda. Sellesse investeeritud raha ei ole raisatud raha.
Sauel elab palju toredaid, võimekaid ja intelligentseid inimesi, kellel on kindlasti huvitavaid visioone Saue arendamiseks ja kes heal meelel rakendaks oma ideid. Miks ei võiks Sauest saada ka kultuurilinn?
- - - -
Saue Sõna keeldus H. Põlluaasa kultuuriteemalist artiklit avaldamast väites, et tegemist olevat valimispropagandaga. Tegelik põhjus on ilmselt selles, et autor kuulub valimisliitu Kindlad tegijad- uus tulevik. Samal ajal kui igas lehenumbris avaldatakse võimukoalitsiooni kandidaate kiitvaid kirjutisi ja nende poliitagitsiooni, ei ole sõna saanud ükski vastaskandidaat. Sellega rikutakse linnavalitsuse poolt jämedalt ja järjekindlalt võrdse kohtlemise printsiipi.
(Vaata ka Vabaühenduste manifest 2009. aasta kohalike valimiste eel
kus on muu hulgas kirjas:
· Maksumaksja poolt ülal peetavad meediakanalid peavad olema võrdsetel tingimustel kättesaadavad kõigile valimistel osalevatele nimekirjadele ja üksikkandidaatidele.
· Avalikke vahendeid, välja arvatud erakondadele riigieelarvest määratud tegevustoetus, kasutatakse vaid tingimustel, mis on kättesaadavad ka teistele valimistel osalevatele nimekirjadele ja üksikkandidaatidele.)
esmaspäev, 5. oktoober 2009
Valimisdebatt Sauel 8. oktoobril kell 19:00
Neljapäeval 8. okt. toimub algusega kell 19.00 Saue mõisas
VALIMISDEBATT
Teemad:
Linnaplaneerimine
Linnajuhtimine
Koostöö naabervaldadega jne.
Osalevad:
VL Kindlad tegijad-uus tulevik
Isamaa ja Res Publika Liit
Keskerakond
VL Saue Linnarahva Heaolu Eest
Tere-tulemast kõigile, sissepääs on prii
Moderaator: Toomas Välimäe, Ph.D.
VALIMISDEBATT
Teemad:
Linnaplaneerimine
Linnajuhtimine
Koostöö naabervaldadega jne.
Osalevad:
VL Kindlad tegijad-uus tulevik
Isamaa ja Res Publika Liit
Keskerakond
VL Saue Linnarahva Heaolu Eest
Tere-tulemast kõigile, sissepääs on prii
Moderaator: Toomas Välimäe, Ph.D.
reede, 2. oktoober 2009
Kas Saue linn on õigel rajal? Kui jah, kas jookseb või istub?
Isegi kui oled õigel rajal joostakse sust üle, kui istuma jääd
Ilmunud 02.10 Harju Ekspressis
Juba pikemat aega on maailma majandus- ja finantspoliitika teinud vähikäike. Praegusele olukorrale on rahvasuu andnud mitu erinevat nime, olgu selleks siis MaSu, TäPe või lihtsalt majanduskriis.
Siin ilmas pole midagi uut ega erakordset – umbes samasugune olukord valitses ka minu linnapeaks olemise algusajal 10 aasta eest. Kuid ei toona ega ka praeguses ametis pole ma kunagi otsinud põhjuseid, miks ühte või teist asja teha ei saa, vaid võimalusi, kuidas saab. Sel ajal püstitasime endale pigem probleemi, kust saada huvitavaid ja innovaatilisi ideid selleks, et elu Saue linnas paremaks muuta.
Selle tulemusena seadsime endale kolmeks aastaks väga suured eesmärgid, sest linnas oli palju vaja ära teha, ja me tegimegi. Asfalteeritud said kõik linna teed ja tänavad; Saue Gümnaasiumist kujunes linna haridus- ja kultuurikeskus koos ujula, aula, raamatukogu ja uue võimlaga, lisandus ka üle 1000 m2 täiendavat õppepinda; alustatud sai jaanituleplatsi väljaehitamist, korrastatud ja välja ehitatud keskuse plats koos haljastuse ja purskkaevuga, välisrahastuse toel lõpetasime vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitused vanasse elamurajooni jne.
Need olid investeeringud, mis võisid linna eelarvet silmas pidades tunduda võimatu ülesandena, kuid me leidsime lahendused, sest raha polnud ilmast otsa lõppenud siis ega ole ka praegu. See tuleb vaid üles leida ning selle kätte saamiseks tööd teha, kuid selleks peab olema nii tahtmist kui ka mõistust.
Vaba raha leidmist linnaelu parandamiseks võimaldas meie puhul linna valitsemiskulude kontrolli all hoidmine. Näiteks oli linnapea alluvuses ainult üks abilinnapea, täna on neid aga kaks, lisandunud on veel kaks palgalist linnavalitsuse liiget, raamatupidajaid on varasema kahe asemel nüüd viis. Ainuüksi koosseisu arvelt olid meie valitsemiskulud 1,5 miljoni krooni võrra aastas väiksemad. Selle raha oleks võinud tänane linnavalitsus kulutada pigem lastele tasuta koolilõuna maksmiseks või vanuritele ravimite ja ravi kompenseerimiseks 1500 krooni ulatuses aastas. Investeerida poleks ju mõtet, kui linna sukasääres on juba küllaga raha, mida kasutada ei osata.
Algatasime tol ajal ka palju muid huvitavaid projekte, mis ei nõuagi alati niivõrd raha, kui head tahtmist, tähelepanelikkust ja linna elanikest ning töötajatest hoolimist. Alguse sai Saue aasta õpetaja valimise traditsioon, beebiballi korraldamine koostöös päevakeskuse ja laseaiaga, konkurss „Kaunis Kodu ning noorte suvised töölaagrid. Korraldasime ka linna Noortepäevi, mil võim linnas üheks päevaks noorte kätte anti.
Need olid head ajad, sest volikogu ja linnavalitsus käisid ühte jalga ning kõiki ettepanekuid arutati sõltumata sellest, kas neid esitas opositsioon või koalitsioon ning enamus neist viidi ellu. Meie tööd tunnustasid toona ka linnaelanikud.
Minule tundub, et praegust aega iseloomustab kõige enam mitte majandus-, vaid usalduskriis, väärtuste kriis, mis on olnud tingitud inimloomusele nii omastest põhjustest – kasuahnusest ja saamahimust, soovist kõikvõimalikke vahendeid kasutades isiklikke hüvesid saada, unustades ära meie põhiväärtused.
Nii ka Sauel. Viimase seitsme aasta jooksul on Saue linnavalitsuse silmapaistvaim tegu olnud see, et iga uue linnapea puhul otsitakse võimalusi talle umbusalduse avaldamiseks. Ikka ühe ja ainsa eesmärgiga – kasuahnus ja saamahimu, soov endale ja oma lähikondlastele linna kulul „sooje kohti“ luua ja eelmist linnavõimu mustata. Ja seda ikka ja alati ühe ja sama stsenaariumi järgi ning ühe ja sama mehe taktikepi all. Muuseas olgu siinkohal märgitud, et ühe linnapeavahetusega koondati kaheksa inimest ja maksti kompensatsioonideks 600 000 krooni.
Lähenevaid valimisi oodates ja Saue linna edasisest arenemisest huvitatuna usun, et linnale oleks parim valimistulemus see, kui ükski valimisliit ega -nimekiri ei saaks absoluutset enamust ning kõigi linnakodanike hääl oleks volikogus maksimaalselt kuulda. Linnapeaks võiks saada valimistel enim hääli saanud nimekirja enim hääli saanud kandidaat. Nii poleks ka seni kõigi võimupöörete taga olnud Amos ja CO tegutsemine endile mugavate ametikohtade loomiseks ja linna raha tuulde loopimiseks enam võimalik.
Täna on vaja linna arengus lähtuda mitte niivõrd nappidena tunduvatest võimalustest, kui just meie ees seisvatest vajadustest. Linna arengu jaoks ei peitu oht mitte liiga suurte, vaid liiga väikeste eesmärkide püstitamises. Minu meelest praeguse linnapea valjuhäälne võitlus Saue iseseisvuse eest on nagu kukepoks eilse päevaga, sest täna me ju olemegi iseseisev omavalitsusüksus! Milleks kulutada aega ja energiat võitlusele, kui polegi kellegagi võidelda?
Kui aga n.ö „iseseisvuslased“ peavad vastasena silmas Eesti riiki, on võitlemisest rääkimine puhas populism. Reaalsus on see, et kui tänaste võimuerakondade (Reformierakond ja IRL) vahel saavutatakse konsensus, peab tänane linnavõim erakonnakontori käsul asuma liitmist läbi viima ja seda ta ka teeb. Seda on kord juba tehtud ja nähtud – ei olnud meie linnapead ega volikogu esimeest nende linna- ja vallavalitsejate ridades, kes seisid õlg-õla kõrval siis, kui riik aasta alguses KOV-de tulubaasist miljonid kroonid ära võttis, sest nemad täitsid korraldust vait olla ja edasi teenida.
Täna tuleks võidelda hoopis Saue linna elanike elukeskkonna parandamise eest: rajada kõikjale ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud; kindlustada lastele hea haridus ja sotsiaalselt turvaline õpikeskkond; klassijuhatajaid väärtustades (makstes 5000 krooni kuus) suurendada nende rolli õppekasvatustöö läbiviimisel; pakkuda täiskasvanutele erinevaid koolitus- ja täiendõppe võimalusi; muuta tänavaid regulaarselt pestes ja puhastades linna õhk tolmust puhtaks; kindlustada kõigile vajajatele lasteaiakoht. Tuleb mõelda sellele, kuidas inimesed ka pärast pensionile jäämist saaksid elada aktiivset täisväärtuslikku elu. Selleks tuleb rajada vanurite keskus koos pansionaadi, aktiivse seltsielu ja taastusravi võimalustega. Väga oluline on ka Sauele linnakeskuse rajamine, milleks tuleb alustada linna keskel asuvate angaaride aluse maa detailplaneeringuga.
Ees seisavad suured ülesanded ja neid on palju. Kõike seda on aga võimalik teha vaid volikogu ja linnavalitsuse vahelises koostöös ning erinevaid huvigruppe, organisatsioone ja oma naabreid kaasates.
Mõelgem suurelt ja tegutsegem üheskoos, sest ainult nii on võimalik meile kõigile kodune linn Saue teha praegusest paremaks! Nii võime MaSu-le anda sootuks uue tähenduse – Ma Suudan!
Andres Pajula
Volikogu liige
Saue linnapea 1999-2002
Ilmunud 02.10 Harju Ekspressis
Juba pikemat aega on maailma majandus- ja finantspoliitika teinud vähikäike. Praegusele olukorrale on rahvasuu andnud mitu erinevat nime, olgu selleks siis MaSu, TäPe või lihtsalt majanduskriis.
Siin ilmas pole midagi uut ega erakordset – umbes samasugune olukord valitses ka minu linnapeaks olemise algusajal 10 aasta eest. Kuid ei toona ega ka praeguses ametis pole ma kunagi otsinud põhjuseid, miks ühte või teist asja teha ei saa, vaid võimalusi, kuidas saab. Sel ajal püstitasime endale pigem probleemi, kust saada huvitavaid ja innovaatilisi ideid selleks, et elu Saue linnas paremaks muuta.
Selle tulemusena seadsime endale kolmeks aastaks väga suured eesmärgid, sest linnas oli palju vaja ära teha, ja me tegimegi. Asfalteeritud said kõik linna teed ja tänavad; Saue Gümnaasiumist kujunes linna haridus- ja kultuurikeskus koos ujula, aula, raamatukogu ja uue võimlaga, lisandus ka üle 1000 m2 täiendavat õppepinda; alustatud sai jaanituleplatsi väljaehitamist, korrastatud ja välja ehitatud keskuse plats koos haljastuse ja purskkaevuga, välisrahastuse toel lõpetasime vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitused vanasse elamurajooni jne.
Need olid investeeringud, mis võisid linna eelarvet silmas pidades tunduda võimatu ülesandena, kuid me leidsime lahendused, sest raha polnud ilmast otsa lõppenud siis ega ole ka praegu. See tuleb vaid üles leida ning selle kätte saamiseks tööd teha, kuid selleks peab olema nii tahtmist kui ka mõistust.
Vaba raha leidmist linnaelu parandamiseks võimaldas meie puhul linna valitsemiskulude kontrolli all hoidmine. Näiteks oli linnapea alluvuses ainult üks abilinnapea, täna on neid aga kaks, lisandunud on veel kaks palgalist linnavalitsuse liiget, raamatupidajaid on varasema kahe asemel nüüd viis. Ainuüksi koosseisu arvelt olid meie valitsemiskulud 1,5 miljoni krooni võrra aastas väiksemad. Selle raha oleks võinud tänane linnavalitsus kulutada pigem lastele tasuta koolilõuna maksmiseks või vanuritele ravimite ja ravi kompenseerimiseks 1500 krooni ulatuses aastas. Investeerida poleks ju mõtet, kui linna sukasääres on juba küllaga raha, mida kasutada ei osata.
Algatasime tol ajal ka palju muid huvitavaid projekte, mis ei nõuagi alati niivõrd raha, kui head tahtmist, tähelepanelikkust ja linna elanikest ning töötajatest hoolimist. Alguse sai Saue aasta õpetaja valimise traditsioon, beebiballi korraldamine koostöös päevakeskuse ja laseaiaga, konkurss „Kaunis Kodu ning noorte suvised töölaagrid. Korraldasime ka linna Noortepäevi, mil võim linnas üheks päevaks noorte kätte anti.
Need olid head ajad, sest volikogu ja linnavalitsus käisid ühte jalga ning kõiki ettepanekuid arutati sõltumata sellest, kas neid esitas opositsioon või koalitsioon ning enamus neist viidi ellu. Meie tööd tunnustasid toona ka linnaelanikud.
Minule tundub, et praegust aega iseloomustab kõige enam mitte majandus-, vaid usalduskriis, väärtuste kriis, mis on olnud tingitud inimloomusele nii omastest põhjustest – kasuahnusest ja saamahimust, soovist kõikvõimalikke vahendeid kasutades isiklikke hüvesid saada, unustades ära meie põhiväärtused.
Nii ka Sauel. Viimase seitsme aasta jooksul on Saue linnavalitsuse silmapaistvaim tegu olnud see, et iga uue linnapea puhul otsitakse võimalusi talle umbusalduse avaldamiseks. Ikka ühe ja ainsa eesmärgiga – kasuahnus ja saamahimu, soov endale ja oma lähikondlastele linna kulul „sooje kohti“ luua ja eelmist linnavõimu mustata. Ja seda ikka ja alati ühe ja sama stsenaariumi järgi ning ühe ja sama mehe taktikepi all. Muuseas olgu siinkohal märgitud, et ühe linnapeavahetusega koondati kaheksa inimest ja maksti kompensatsioonideks 600 000 krooni.
Lähenevaid valimisi oodates ja Saue linna edasisest arenemisest huvitatuna usun, et linnale oleks parim valimistulemus see, kui ükski valimisliit ega -nimekiri ei saaks absoluutset enamust ning kõigi linnakodanike hääl oleks volikogus maksimaalselt kuulda. Linnapeaks võiks saada valimistel enim hääli saanud nimekirja enim hääli saanud kandidaat. Nii poleks ka seni kõigi võimupöörete taga olnud Amos ja CO tegutsemine endile mugavate ametikohtade loomiseks ja linna raha tuulde loopimiseks enam võimalik.
Täna on vaja linna arengus lähtuda mitte niivõrd nappidena tunduvatest võimalustest, kui just meie ees seisvatest vajadustest. Linna arengu jaoks ei peitu oht mitte liiga suurte, vaid liiga väikeste eesmärkide püstitamises. Minu meelest praeguse linnapea valjuhäälne võitlus Saue iseseisvuse eest on nagu kukepoks eilse päevaga, sest täna me ju olemegi iseseisev omavalitsusüksus! Milleks kulutada aega ja energiat võitlusele, kui polegi kellegagi võidelda?
Kui aga n.ö „iseseisvuslased“ peavad vastasena silmas Eesti riiki, on võitlemisest rääkimine puhas populism. Reaalsus on see, et kui tänaste võimuerakondade (Reformierakond ja IRL) vahel saavutatakse konsensus, peab tänane linnavõim erakonnakontori käsul asuma liitmist läbi viima ja seda ta ka teeb. Seda on kord juba tehtud ja nähtud – ei olnud meie linnapead ega volikogu esimeest nende linna- ja vallavalitsejate ridades, kes seisid õlg-õla kõrval siis, kui riik aasta alguses KOV-de tulubaasist miljonid kroonid ära võttis, sest nemad täitsid korraldust vait olla ja edasi teenida.
Täna tuleks võidelda hoopis Saue linna elanike elukeskkonna parandamise eest: rajada kõikjale ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud; kindlustada lastele hea haridus ja sotsiaalselt turvaline õpikeskkond; klassijuhatajaid väärtustades (makstes 5000 krooni kuus) suurendada nende rolli õppekasvatustöö läbiviimisel; pakkuda täiskasvanutele erinevaid koolitus- ja täiendõppe võimalusi; muuta tänavaid regulaarselt pestes ja puhastades linna õhk tolmust puhtaks; kindlustada kõigile vajajatele lasteaiakoht. Tuleb mõelda sellele, kuidas inimesed ka pärast pensionile jäämist saaksid elada aktiivset täisväärtuslikku elu. Selleks tuleb rajada vanurite keskus koos pansionaadi, aktiivse seltsielu ja taastusravi võimalustega. Väga oluline on ka Sauele linnakeskuse rajamine, milleks tuleb alustada linna keskel asuvate angaaride aluse maa detailplaneeringuga.
Ees seisavad suured ülesanded ja neid on palju. Kõike seda on aga võimalik teha vaid volikogu ja linnavalitsuse vahelises koostöös ning erinevaid huvigruppe, organisatsioone ja oma naabreid kaasates.
Mõelgem suurelt ja tegutsegem üheskoos, sest ainult nii on võimalik meile kõigile kodune linn Saue teha praegusest paremaks! Nii võime MaSu-le anda sootuks uue tähenduse – Ma Suudan!
Andres Pajula
Volikogu liige
Saue linnapea 1999-2002
kolmapäev, 30. september 2009
Mõtteid Saue keskuse mänguväljaku ümber
On aasta 2007. Oleme abikaasaga üle viieteist aasta värsked lapsevanemad. Kõik tundub teisiti, kui 1992. aastal: tänavad on asfalteeritud ning lapsevankriga saab kevade ja suve edenedes üha pikemaid ja pikemaid tiire ette võetud; siin-seal on võimalik pinkidel istuda ning jalgu puhata; tillukese ilmakodaniku auks on korraldatud Beebiball, kus linnapea on üle andmas sünnitunnistusi, kus laulmas lasteaialapsed, kus kingitakse lilli ja oma linna naiste tehtud käsitööd; purskkaevuga pargis on laste mänguväljak askeldavate põnnide ja nende emmedega.
Isegi laste mängutuba on olemas, mille kaudu tuuakse koju kätte beebide võimlemis- ja muusikatunnid. Kõik tundub ütlevat, et väikeste lastega on Sauel tore elada.
On kevad 2008. Rasmus on saanud aastaseks ning tema huvi pikkade jalutuskäikude vastu on lahtunud, igapäevaseid ajaveetmise võimalusi tuleb otsida kodu lähedalt. Korrusmajade elanikele tähendab see linna pargi mänguväljakul mängimist. Lapsi on seal endiselt palju. Selle tegelik põhjus selgub nüüd ka meile. Lihtsalt see on ainus Saue mänguväljak, kus üheskoos olemas nii kiiged, liumägi, turnimispuud kui ka liiv. Liiv, mis ajuti ehitusprahti meenutab. Mänguväljaku emadelt kuulen, et kohe-kohe hakatakse liiva välja vahetama. Ja ikka selliselt, et kõigepealt roogitakse vana välja ja seejärel uus puhas liiv asemele. Selgub, et nii mõnigi ema on linnavalitsusse selle küsimusega pöördunud ja ikka jaatava vastuse saanud.
Ühel juunihommikul võib tõesti mänguväljaku servas kaht kuhjakest silmata. Liivakoormaks ei julgeks ma neid nimetada. Täielikust puhastamisest pole jälgegi. Nädala jagu õnnestub emadel oma maimukesed uute kuhilate otsa mängima suunata. Endiselt räägitakse, et see olevat tööprotsessi algus. Kord on isegi linnavalitsuse töötajaid pargis näha, äkki tulid ka tegeliku olukorraga tutvuma... Aga ei, mis neil lastest, seletavad kellelegi midagi, istuvad autodesse ja sõidavad minema. Kunagi hiljem saab selgeks, miks nad seal olid. Purskkaevu asemele (mis küll vett ei pursanud) tekkis elutu kiviväljak.
Kuid see liiv. Esimese vihmaga tasandusid liivakuhjakesed maapinnaga ning kadus viimanegi märk sellest, et murelikele lapsevanematele keegi kunagi oli lubanud uut liiva. Aga murelik tasus olla küll. Ei teinud seal küll keegi statistikat, kuid nii mõnigi avastas pärast liivakastis mängimist, et lapsel on ussid. Nii sõitsime ka meie ühel juulikuu nädalavahetusel murelikena lastehaigla erakorralisse vastuvõttu analüüse tegema.
Teise osa suvest veedame suvilas, kuhu vanaisa meile liivakasti ehitas ja selle heleda ning puhta mereliivaga täitis. Kõik Sauega seotud käimised tuleb teha ringiga, ikka nii, et laps mänguväljakut ei silmaks ega kiikuma ei paluks minna.
Kevad 2009. Mänguväljak on endiselt ning igasugustest ohtudest sõltumata pisipõnnide ja emmede kohtumispaik. Rasmusele ja tema eakaaslastele peaks eesootav sügis tähendama lastesõime minekut ning emmedel tuleks taas tööle minna. Just nimelt peaks ja tuleks, sest tegelik olukord linnas võimaldab sõimekoha vaid 32 lapsele, mis on pelgalt kolmandik aastas sündivate laste üldarvust.
Lasteaiakoha saamine ongi mitme kuu vältel pea ainus arutlusteema: kellele on lootust antud, kes joone alla on jäänud, kes mida edasi kavatseb teha. Juunis selguvad nimekirjad, viimased sissesaajad on veebruaris 2007 sündinud lapsed. Aga mis teha märtsi, aprilli või mai laste emadel, kes on keset aastat ikkagi seatud fakti ette, et laps on saanud kolmeaastaseks ja viimane aeg on tööle minna. Eralasteaiad ja lastehoiud on praeguses majandusolukorras nii mõnelegi perele üle jõu, vaatamata linna makstavale toetusele, mis katab heal juhul 40% tegelikest kulutustest. Sisulisi lahendusi linnal ei ole ja lapsevanemad on jäetud probleemile lahenduste otsimisel omapäi.
Suve hakul puruneb mänguväljakul üks kahest beebikiigest. Nädala jagu ripub see seal ühe keti otsas, ohustades pisemaid ning ahvatledes teismelisi, siis võetakse ka teine ketiots lahti ning suure hulga väikelaste peale on linnas nüüd alles vaid üks turvapiirdega kiik. Suve edenedes kerkivad taas pinnale vanad mured liivaga. Nüüd ei anta enam isegi lootust, et see kunagi välja vahetatakse. Naljaviluks või pahameelehoos kirutakse, võrreldakse liiva maksumust linnajuhtide preemianumbritega ja loodetakse olukorra muutustele ajal, kui linnavalitsuses töötavate inimeste pisipõnnid jõuavad ikka, kui mäng liivakastis ning eakaaslaste seltskond neile oluliseks saavad. Seniks otsivad lapsevanemad alternatiivi: kes sõidab maale, kes suvilasse, hakkajad eramajade vanemad korraldavad oma lastele kodu lähedale mängimisvõimalusi.
Kui palju kulub liiva mõnekümne ruutmeetrise mänguväljaku tarvis või tööaega kiigeaasa tagasikeevitamiseks? Kas tegu on tõesti ületamatute miljonitega, mida praegusel ajal eelarves napib? Pigem on tegemist hoolimatuse ning näiliselt-pole-probleemi suhtumisega. Rääkimata lokaalsest tegutsemisest, mis viimase Saue Sõna (25.09.2009) lehekülgedel korduvalt kajastamist leiab.
Tean, tean. Linnas on suuremaid ja keerulisemaid probleeme lahendada, kui mingi mänguväljaku liiv. Iga tervik koosneb paljudest pisidetailidest ning see tühipaljas liiv viitab suhtumisele inimestesse. Neli-viis koormat liiva ning paar päeva tööd töömaleva noortele oleks olnud jälg sellest, et meie linna kõige pisemad kellelegi korda lähevad, et hoolimine oma linna inimestest tähendab lisaks sõnadele ajaleheartikleis ka hoolimist tegudes ja tõdemust sellest, et Saue on tõesti lastesõbralik linn. Kahjuks näib tänase päeva valguses, et sellest on alles jäänud vaid kolm rida teksti kodulehel.
Evelin Povel-Puusepp
Isegi laste mängutuba on olemas, mille kaudu tuuakse koju kätte beebide võimlemis- ja muusikatunnid. Kõik tundub ütlevat, et väikeste lastega on Sauel tore elada.
On kevad 2008. Rasmus on saanud aastaseks ning tema huvi pikkade jalutuskäikude vastu on lahtunud, igapäevaseid ajaveetmise võimalusi tuleb otsida kodu lähedalt. Korrusmajade elanikele tähendab see linna pargi mänguväljakul mängimist. Lapsi on seal endiselt palju. Selle tegelik põhjus selgub nüüd ka meile. Lihtsalt see on ainus Saue mänguväljak, kus üheskoos olemas nii kiiged, liumägi, turnimispuud kui ka liiv. Liiv, mis ajuti ehitusprahti meenutab. Mänguväljaku emadelt kuulen, et kohe-kohe hakatakse liiva välja vahetama. Ja ikka selliselt, et kõigepealt roogitakse vana välja ja seejärel uus puhas liiv asemele. Selgub, et nii mõnigi ema on linnavalitsusse selle küsimusega pöördunud ja ikka jaatava vastuse saanud.
Ühel juunihommikul võib tõesti mänguväljaku servas kaht kuhjakest silmata. Liivakoormaks ei julgeks ma neid nimetada. Täielikust puhastamisest pole jälgegi. Nädala jagu õnnestub emadel oma maimukesed uute kuhilate otsa mängima suunata. Endiselt räägitakse, et see olevat tööprotsessi algus. Kord on isegi linnavalitsuse töötajaid pargis näha, äkki tulid ka tegeliku olukorraga tutvuma... Aga ei, mis neil lastest, seletavad kellelegi midagi, istuvad autodesse ja sõidavad minema. Kunagi hiljem saab selgeks, miks nad seal olid. Purskkaevu asemele (mis küll vett ei pursanud) tekkis elutu kiviväljak.
Kuid see liiv. Esimese vihmaga tasandusid liivakuhjakesed maapinnaga ning kadus viimanegi märk sellest, et murelikele lapsevanematele keegi kunagi oli lubanud uut liiva. Aga murelik tasus olla küll. Ei teinud seal küll keegi statistikat, kuid nii mõnigi avastas pärast liivakastis mängimist, et lapsel on ussid. Nii sõitsime ka meie ühel juulikuu nädalavahetusel murelikena lastehaigla erakorralisse vastuvõttu analüüse tegema.
Teise osa suvest veedame suvilas, kuhu vanaisa meile liivakasti ehitas ja selle heleda ning puhta mereliivaga täitis. Kõik Sauega seotud käimised tuleb teha ringiga, ikka nii, et laps mänguväljakut ei silmaks ega kiikuma ei paluks minna.
Kevad 2009. Mänguväljak on endiselt ning igasugustest ohtudest sõltumata pisipõnnide ja emmede kohtumispaik. Rasmusele ja tema eakaaslastele peaks eesootav sügis tähendama lastesõime minekut ning emmedel tuleks taas tööle minna. Just nimelt peaks ja tuleks, sest tegelik olukord linnas võimaldab sõimekoha vaid 32 lapsele, mis on pelgalt kolmandik aastas sündivate laste üldarvust.
Lasteaiakoha saamine ongi mitme kuu vältel pea ainus arutlusteema: kellele on lootust antud, kes joone alla on jäänud, kes mida edasi kavatseb teha. Juunis selguvad nimekirjad, viimased sissesaajad on veebruaris 2007 sündinud lapsed. Aga mis teha märtsi, aprilli või mai laste emadel, kes on keset aastat ikkagi seatud fakti ette, et laps on saanud kolmeaastaseks ja viimane aeg on tööle minna. Eralasteaiad ja lastehoiud on praeguses majandusolukorras nii mõnelegi perele üle jõu, vaatamata linna makstavale toetusele, mis katab heal juhul 40% tegelikest kulutustest. Sisulisi lahendusi linnal ei ole ja lapsevanemad on jäetud probleemile lahenduste otsimisel omapäi.
Suve hakul puruneb mänguväljakul üks kahest beebikiigest. Nädala jagu ripub see seal ühe keti otsas, ohustades pisemaid ning ahvatledes teismelisi, siis võetakse ka teine ketiots lahti ning suure hulga väikelaste peale on linnas nüüd alles vaid üks turvapiirdega kiik. Suve edenedes kerkivad taas pinnale vanad mured liivaga. Nüüd ei anta enam isegi lootust, et see kunagi välja vahetatakse. Naljaviluks või pahameelehoos kirutakse, võrreldakse liiva maksumust linnajuhtide preemianumbritega ja loodetakse olukorra muutustele ajal, kui linnavalitsuses töötavate inimeste pisipõnnid jõuavad ikka, kui mäng liivakastis ning eakaaslaste seltskond neile oluliseks saavad. Seniks otsivad lapsevanemad alternatiivi: kes sõidab maale, kes suvilasse, hakkajad eramajade vanemad korraldavad oma lastele kodu lähedale mängimisvõimalusi.
Kui palju kulub liiva mõnekümne ruutmeetrise mänguväljaku tarvis või tööaega kiigeaasa tagasikeevitamiseks? Kas tegu on tõesti ületamatute miljonitega, mida praegusel ajal eelarves napib? Pigem on tegemist hoolimatuse ning näiliselt-pole-probleemi suhtumisega. Rääkimata lokaalsest tegutsemisest, mis viimase Saue Sõna (25.09.2009) lehekülgedel korduvalt kajastamist leiab.
Tean, tean. Linnas on suuremaid ja keerulisemaid probleeme lahendada, kui mingi mänguväljaku liiv. Iga tervik koosneb paljudest pisidetailidest ning see tühipaljas liiv viitab suhtumisele inimestesse. Neli-viis koormat liiva ning paar päeva tööd töömaleva noortele oleks olnud jälg sellest, et meie linna kõige pisemad kellelegi korda lähevad, et hoolimine oma linna inimestest tähendab lisaks sõnadele ajaleheartikleis ka hoolimist tegudes ja tõdemust sellest, et Saue on tõesti lastesõbralik linn. Kahjuks näib tänase päeva valguses, et sellest on alles jäänud vaid kolm rida teksti kodulehel.
Evelin Povel-Puusepp
teisipäev, 29. september 2009
Kohtumine Saue ettevõtjatega 6. okt. kell 18:00 Saue Mõisas
Lugupeetud Saue linna ettevõtja!
Käesoleva aasta 18. oktoobril toimuvatel kohalike omavalitsuste valimistel Saue linnas kandideeriv valimisliit KINDLAD TEGIJAD - UUS TULEVIK peab väga oluliseks linnavõimu ja ettevõtjate vahelist koostööd valimistejärgsel perioodil. Kui Sa oled huvitatud valimisliidu ettevõtlust puudutavatest ideedest, kaasaarvatud lühiinfo EAS'i võimalustest, millest kohtumisel räägib Meelis Telliskivi, siis ootame Sind osalema valimisliidu liikmete ja Saue ettevõtjate kohtumisel 06. oktoobril 2009 aastal kell 18.00 Saue Mõisas.
Kohtumisel osalemise palume eelnevalt registreerida e-kirjaga aadressil kumari@online.ee
Registreerimine lõppeb esmaspäeval, 05. oktoobril kell 12.00.
P.S. Lisaks informeerime Sind 07.oktoobril 2009 aastal Tallinna Lauluväljakul toimuvast toetuste teabemessist "Ettevõtja Eesti 2009", mille kohta täpsema info leiad lingilt http://www.ettevotjaeesti.ee
Lugupidamisega,
Valimisliidu KINDLAD TEGIJAD - UUS TULEVIK nimel
Tõnu Kumari
Mob. 5161291
e-post: kumari@online.ee
Käesoleva aasta 18. oktoobril toimuvatel kohalike omavalitsuste valimistel Saue linnas kandideeriv valimisliit KINDLAD TEGIJAD - UUS TULEVIK peab väga oluliseks linnavõimu ja ettevõtjate vahelist koostööd valimistejärgsel perioodil. Kui Sa oled huvitatud valimisliidu ettevõtlust puudutavatest ideedest, kaasaarvatud lühiinfo EAS'i võimalustest, millest kohtumisel räägib Meelis Telliskivi, siis ootame Sind osalema valimisliidu liikmete ja Saue ettevõtjate kohtumisel 06. oktoobril 2009 aastal kell 18.00 Saue Mõisas.
Kohtumisel osalemise palume eelnevalt registreerida e-kirjaga aadressil kumari@online.ee
Registreerimine lõppeb esmaspäeval, 05. oktoobril kell 12.00.
P.S. Lisaks informeerime Sind 07.oktoobril 2009 aastal Tallinna Lauluväljakul toimuvast toetuste teabemessist "Ettevõtja Eesti 2009", mille kohta täpsema info leiad lingilt http://www.ettevotjaeesti.ee
Lugupidamisega,
Valimisliidu KINDLAD TEGIJAD - UUS TULEVIK nimel
Tõnu Kumari
Mob. 5161291
e-post: kumari@online.ee
esmaspäev, 28. september 2009
Kas sauelased võiksid eelarve (teatud) osas otse otsustada?
Ivar Tallo teeb 24. sept. Eesti Päevalehes ettepaneku, et Eestis võiks kohalikus omavalitsuses kasutada kaasava eelarve põhimõtet, mis tähendab esindusdemokraatia täiendamist sel moel, et igal aastal otsustab kogukond investeeringueelarvest teatud osa kasutamise üle. Ero Liivik on oma blogis viidanud ohtudele, mis sellise põhimõtte elluviimisega kaasas võivad käia.
Omalt poolt lisaksin veel ühe küsimuse, millest Tallo oma artiklis mööda läheb - nimelt ei täpsusta ta, kui suur see "teatud osa" peaks olema.
Toome selle küsimuse Saue konteksti. Näiteks võiks püstitada küsimuse - kas ehitada postkontorile juurdepääs, mis võimaldaks postkontorisse siseneda ka lapsevankri ning ratastooliga või püstitada Tõkke-Rauna-Vana-Keila mnt. raudtee poolsesse piirkonda laste mänguväljak? Otsedemokraatia viljelemise juurutamiseks oleks see hea katse, kuid kuna otsustatakse parimal juhul paarikümne tuhande krooni kasutamist, siis kui tõsiselt sellist küsitlust võetakse? Kes teab. Suuremate summade juures tõusetub kindlasti küsimus selgitusest ja kommunikatsioonist (vt veel kord Ero blogi).
Kas kaasav eelarvestamine oleks Sauel võimalik? Arvan, et oleks küll ja seda usub ka meie valimisliit (II, p 7). See ei ole lihtne, seda on väga lihtne vääriti kasutada ning kaasamist vaid mängida. Kui linnavolikogu on huvitatud sellest, et otsused sünniksid kaasates, siis ei saa piirduda vaid kaasava eelarvestamisega, sest siis jõutakse kiiresti tupikusse. Kaasamine ja seda sisulises mõttes peaks olema loomulik hoopis laiemalt.
Sauelt tuleb laiemast kaasamisest viimastel aastatel meelde kehtiva arengukava väljatöötamine. Enne arengukava lõplikku kinnitamist toimus kooli aulas koosolek. Kohal oli sadakond inimest. Subjektiivselt hinnates väga paljut seal väljaöeldut kinnitatud arengukavasse ei jõudnud ning hiljem polnud lugeda ka selgitusi, miks nii läks. Aga kindlasti saab teisiti, saab paremini.
Omalt poolt lisaksin veel ühe küsimuse, millest Tallo oma artiklis mööda läheb - nimelt ei täpsusta ta, kui suur see "teatud osa" peaks olema.
Toome selle küsimuse Saue konteksti. Näiteks võiks püstitada küsimuse - kas ehitada postkontorile juurdepääs, mis võimaldaks postkontorisse siseneda ka lapsevankri ning ratastooliga või püstitada Tõkke-Rauna-Vana-Keila mnt. raudtee poolsesse piirkonda laste mänguväljak? Otsedemokraatia viljelemise juurutamiseks oleks see hea katse, kuid kuna otsustatakse parimal juhul paarikümne tuhande krooni kasutamist, siis kui tõsiselt sellist küsitlust võetakse? Kes teab. Suuremate summade juures tõusetub kindlasti küsimus selgitusest ja kommunikatsioonist (vt veel kord Ero blogi).
Kas kaasav eelarvestamine oleks Sauel võimalik? Arvan, et oleks küll ja seda usub ka meie valimisliit (II, p 7). See ei ole lihtne, seda on väga lihtne vääriti kasutada ning kaasamist vaid mängida. Kui linnavolikogu on huvitatud sellest, et otsused sünniksid kaasates, siis ei saa piirduda vaid kaasava eelarvestamisega, sest siis jõutakse kiiresti tupikusse. Kaasamine ja seda sisulises mõttes peaks olema loomulik hoopis laiemalt.
Sauelt tuleb laiemast kaasamisest viimastel aastatel meelde kehtiva arengukava väljatöötamine. Enne arengukava lõplikku kinnitamist toimus kooli aulas koosolek. Kohal oli sadakond inimest. Subjektiivselt hinnates väga paljut seal väljaöeldut kinnitatud arengukavasse ei jõudnud ning hiljem polnud lugeda ka selgitusi, miks nii läks. Aga kindlasti saab teisiti, saab paremini.
reede, 25. september 2009
Saue linnas napib lasteaiakohti – kui kaua veel ?
Ilmunud 25.09 Harju Ekspressis
Saue Sõnast (nr 15 (310) 11. september 2009, vt. Lasteaed töötab täiel koormusel) võib lugeda, et sel sügisel “jäi veel kohta ootama palju 3-aastaseid lapsi ja rahuldamata jäid suurelt jaolt 2-aastaste laste vanemate avaldused”. Järjekorras (12. mai seisuga, vt Saue Sõna nr 10 (305) 22. mai 2009, "Lasteaiakohtade puudus on tuntavam kui kunagi varem") oli aga 124 last 2–3-aastaste rühma ning 74 last 3–4-aastaste laste rühma.
Ei saa öelda, et linnavõim probleemi ei tunnistaks. Eelpool mainitud Saue Sõna artiklid on selle tunnistuseks. Lisaks on Saue linn ühinenud Lapsehoiuteenuse osutamise infosüsteemiga https://lapsehoid.eesti.ee/, - paraku on Saue lasteaed loonud iseseisva süsteemi, mis ei ole aga nii usaldusväärne. Jääb selgusetuks, miks ei võiks täna linna enda infosüsteemis olevaid avaldusi sisestada ka suurde süsteemi, et lapsevanematel oleks järjekorrast ülevaade. Saue linnapea Orm Valtson on öelnud, et 21. sajandil eelistatakse päevahoidu – ent küsime: 21. sajand on kestnud juba aastaid, kuid probleem on jätkuvalt õhus.
“Tõsised” arutelud
Ei saa küll öelda, et tänane linnavalitsus mitte midagi ei tee. Näiteks on välja pakutud ideid aruteluks nagu kuulutada välja hange lasteaiateenuse osutaja leidmiseks, rentida mõni vaba pind ning rajada sellele laste päevahoid või siis kasutada olemasolevaid teenusepakkujaid. Mainitud võimalikud lahendused on algatuseks head, kuid taas – puudub info, kas nimetatud võimalused on reaalsed ja kui palju need maksta võiksid. Hoogsalt genereeritud ideid lugedes aga küsin, kas need arutelud on tänasele linnavõimule tõesti olulised?
Selleks heidame pilgu Saue linna arengut suunavasse dokumenti. Selleks on “Saue linna arengukava 2007-2017”, kus lasteaeda (laste päevahoidu) küll tekstis mainitakse, kuid mitte selliselt, et seda oleks vaja laiendada. “Saue linna arengukava tegevuskava 2007-2017” dokumendis on lakooniliselt kirjas “Tekkivate era lastehoiu asutuste toetamine aastatel 2010-2017”. Kuidas era lastehoiu asutused peaksid tekkima ning kas nad tekivad, sellest aimu ei saa. Arutelu on kiiduväärt, kuid miks pole seda varem märgatud teha? Lasteaia järjekorrad ei ole tekkinud eile, linna arengukava vaadatakse läbi ja kinnitatakse iga aasta oktoobri lõpuks.
Imelisi lahendusi pole olemas
Hanke väljakuulutamine või pinna rentimine (mis saaks toimuda samuti läbi hanke) tunduvad kõige reaalsemad. Võimalik, et Sauel on mõni vaba hoone, mida saaks ilma väga suurte probleemideta lasteaiaks kujundada. Sauel on täna tühjalt seisvaid hooneid, näiteks endine Mööbliaida pood. Võimalik, et omanikud on valmis selle linnale 15 aastaks rentima. Ei oleks küll ideaalne lahendus, kuid süüa saaks sinna tuua Midrimaa köögist ja seega jääks ära eraldi köögi ehitamise vajadus, mis on väga kulukas. Võimalik, et enam-vähem sobivaid hooneid on Sauel veelgi. On tänuväärne, et tänane linnavõim on asunud probleemile lahendusi otsima, kuid need tegevused ei ole olnud tulemuslikud.
Kohtusse riigi vastu ?
Alati kerkib küsimus rahast ning seda teadupärast taevast sülle ei kuku. Viimane rahvastikuminister, kes täna ametist prii, soovitas, et lapsevanemad võiksid minna omavalitsuse vastu kohtusse, kui viimane päevahoiuteenust ei paku. Mis on linnale mõtlemise koht. Selles valguses, et kui seadus ütleb, et KOV tagab lasteaiakoha ja kui vanem seda kohtu kaudu nõuab ning linna kohtus võidab, siis saab linn minna kohtusse riigi vastu, sest see kohustus on pandud omavalitsusele (sh Saue linnale) riigi poolt ja vastavalt põhiseadusele (§154) "Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest."
Minu arvates on siin mõtlemise koht. Kas mitte linn ei võiks omal algatusel (moraalselt) toetada mõne lapsevanema kohtuskäiku, et tema võidu korral ise riigi vastu kohtusse minna. Seda saab aga julgemini siis teha, kui linnas on võimul valimisnimekiri, kes ei karda telefonikõnet partei peakontorist, mis keelaks linnal “oma erakonna” vastu kohtusse minna.
Kaimo Käärmann-Liive
Saue volikogu arengukomisjoni liige
Saue Sõnast (nr 15 (310) 11. september 2009, vt. Lasteaed töötab täiel koormusel) võib lugeda, et sel sügisel “jäi veel kohta ootama palju 3-aastaseid lapsi ja rahuldamata jäid suurelt jaolt 2-aastaste laste vanemate avaldused”. Järjekorras (12. mai seisuga, vt Saue Sõna nr 10 (305) 22. mai 2009, "Lasteaiakohtade puudus on tuntavam kui kunagi varem") oli aga 124 last 2–3-aastaste rühma ning 74 last 3–4-aastaste laste rühma.
Ei saa öelda, et linnavõim probleemi ei tunnistaks. Eelpool mainitud Saue Sõna artiklid on selle tunnistuseks. Lisaks on Saue linn ühinenud Lapsehoiuteenuse osutamise infosüsteemiga https://lapsehoid.eesti.ee/, - paraku on Saue lasteaed loonud iseseisva süsteemi, mis ei ole aga nii usaldusväärne. Jääb selgusetuks, miks ei võiks täna linna enda infosüsteemis olevaid avaldusi sisestada ka suurde süsteemi, et lapsevanematel oleks järjekorrast ülevaade. Saue linnapea Orm Valtson on öelnud, et 21. sajandil eelistatakse päevahoidu – ent küsime: 21. sajand on kestnud juba aastaid, kuid probleem on jätkuvalt õhus.
“Tõsised” arutelud
Ei saa küll öelda, et tänane linnavalitsus mitte midagi ei tee. Näiteks on välja pakutud ideid aruteluks nagu kuulutada välja hange lasteaiateenuse osutaja leidmiseks, rentida mõni vaba pind ning rajada sellele laste päevahoid või siis kasutada olemasolevaid teenusepakkujaid. Mainitud võimalikud lahendused on algatuseks head, kuid taas – puudub info, kas nimetatud võimalused on reaalsed ja kui palju need maksta võiksid. Hoogsalt genereeritud ideid lugedes aga küsin, kas need arutelud on tänasele linnavõimule tõesti olulised?
Selleks heidame pilgu Saue linna arengut suunavasse dokumenti. Selleks on “Saue linna arengukava 2007-2017”, kus lasteaeda (laste päevahoidu) küll tekstis mainitakse, kuid mitte selliselt, et seda oleks vaja laiendada. “Saue linna arengukava tegevuskava 2007-2017” dokumendis on lakooniliselt kirjas “Tekkivate era lastehoiu asutuste toetamine aastatel 2010-2017”. Kuidas era lastehoiu asutused peaksid tekkima ning kas nad tekivad, sellest aimu ei saa. Arutelu on kiiduväärt, kuid miks pole seda varem märgatud teha? Lasteaia järjekorrad ei ole tekkinud eile, linna arengukava vaadatakse läbi ja kinnitatakse iga aasta oktoobri lõpuks.
Imelisi lahendusi pole olemas
Hanke väljakuulutamine või pinna rentimine (mis saaks toimuda samuti läbi hanke) tunduvad kõige reaalsemad. Võimalik, et Sauel on mõni vaba hoone, mida saaks ilma väga suurte probleemideta lasteaiaks kujundada. Sauel on täna tühjalt seisvaid hooneid, näiteks endine Mööbliaida pood. Võimalik, et omanikud on valmis selle linnale 15 aastaks rentima. Ei oleks küll ideaalne lahendus, kuid süüa saaks sinna tuua Midrimaa köögist ja seega jääks ära eraldi köögi ehitamise vajadus, mis on väga kulukas. Võimalik, et enam-vähem sobivaid hooneid on Sauel veelgi. On tänuväärne, et tänane linnavõim on asunud probleemile lahendusi otsima, kuid need tegevused ei ole olnud tulemuslikud.
Kohtusse riigi vastu ?
Alati kerkib küsimus rahast ning seda teadupärast taevast sülle ei kuku. Viimane rahvastikuminister, kes täna ametist prii, soovitas, et lapsevanemad võiksid minna omavalitsuse vastu kohtusse, kui viimane päevahoiuteenust ei paku. Mis on linnale mõtlemise koht. Selles valguses, et kui seadus ütleb, et KOV tagab lasteaiakoha ja kui vanem seda kohtu kaudu nõuab ning linna kohtus võidab, siis saab linn minna kohtusse riigi vastu, sest see kohustus on pandud omavalitsusele (sh Saue linnale) riigi poolt ja vastavalt põhiseadusele (§154) "Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest."
Minu arvates on siin mõtlemise koht. Kas mitte linn ei võiks omal algatusel (moraalselt) toetada mõne lapsevanema kohtuskäiku, et tema võidu korral ise riigi vastu kohtusse minna. Seda saab aga julgemini siis teha, kui linnas on võimul valimisnimekiri, kes ei karda telefonikõnet partei peakontorist, mis keelaks linnal “oma erakonna” vastu kohtusse minna.
Kaimo Käärmann-Liive
Saue volikogu arengukomisjoni liige
teisipäev, 15. september 2009
Sauel jätkub pidu katku ajal
Valimisliidu liikmed Ero Liivik ja Henn Põlluaas kirjutasid artikli, mis ilmus 11.09.2009 Harju Ekspressis. Artiklit saab lugeda ka internetis, Ero Liiviku blogis.
neljapäev, 10. september 2009
Valimisliidu „Kindlad tegijad—uus tulevik“ programm
Sissejuhatus
I Inimeste ja perede hea toimetulek
II Aus ja efektiivne linnajuhtimine
III Transport, infrastruktuur, turvalisus
IV Haridus, kultuur ja vaba aeg
V Säästlik eluviis ja heakord
VI Koostöö
Sissejuhatus
Soovime, et Saue püsiks ka tulevikus kauni ja rohelise linnana, seetõttu pooldame eesmärgipärast ja läbimõeldud arengut. Lähtume oma tegevuses linnaelanike heaolu suurendamise põhimõttest. Valimisliiduna ei mõjuta meie tegevust ja otsuseid mitte ühegi parteikontori tahe.
Aastatel 2009-2013 vältav valitsemisperiood ei tule lihtne – üldine majanduslangus on vähendanud linna tulusid, samas ei ole asutuste ja elanike vajadused ning soovid väiksemad kui varem. Lisaks on valitsus laenude võtmise keelustanud kuni 2012. aastani. Seega peame leidma tasakaalu soovide ja võimaluste vahel. Meie eesmärgiks on viia ellu säästlik, kuid samal ajal innovatiivseid lahendusi pakkuv poliitika. Väldime populistlikke lubadusi ega kauple hääli maksumaksja raha eest.
Algusesse
Meie eesmärgid linnaelu edendamiseks järgmisel neljal aastal on:
I Inimeste ja perede hea toimetulek
Väärtustame Saue elanikke ja tahame, et linnavõim tagaks Saue linnakodanike rahulolu. Selle saavutamiseks on valimisliit seadnud eesmärgiks:
1) säilitada peredele mõeldud soodustuste ja toetuste süsteem;
2) säilitada kehtiv maamaksumäär ja soodustused;
3) toetada suurperesid;
4) tagada tasuta koolitoit kõigile lastele, sh gümnaasiumiõpilastele; väljaspool õppivatele Saue lastele samas suurusjärgus toetuse maksmist;
5) osutada abi hättasattunud elanikele ja peredele;
6) kindlustada tasuta bussisõit eakatele;
7) jätkata jõulutoetuste maksmist eakatele;
8) säilitada Tallinnas või teistes Eesti valdades ja linnades õppivatele lastele tasuta sõit, samuti huvikoolis käivatele lastele olemasolevad toetused;
9) algatada koostöös naabervaldadega pansionaat-hooldekodu rajamise protsess; jätkata invaühingu toetamist;
10) osutada kaasabi tööpuudust leevendavatele ettevõtmistele.
Algusesse
II Aus ja efektiivne linnajuhtimine
Saue linnavõimu heaks ja tulemuslikuks toimimiseks peab linna juhtimine muutuma säästlikumaks, teenuste kvaliteet paranema, katkema parteiline ringkäendus ja tekkima ametnike reaalne vastutus, mis rahuldab linna ja linnakodanike vajadused. Valimisliit peab oluliseks:
1) luua ökonoomne linnavalitsemise struktuur ning kasutada ebavajalike ja „parteiliste“ ametikohtade kaotamisest tulenevat palgaressurssi majanduslanguse tagajärgede leevendamiseks ja vajalike sotsiaalsete meetmete rakendamiseks;
2) tagada linnavalitsuse palga- ja majanduskulude fondi efektiivne kasutamine, viies linnavalitsuse juhtivate ametnike sissetulekud vastavusse elanike õiglustundega;
3) tõsta linnavalitsuse teeninduskultuuri, sh tagada elanike teenindamine linnavalitsuses ka reedeti kuni kella 17-ni; juurutada standardid linna teenuste kvaliteedi hindamiseks;
4) edendada e-linnavalitsuse projekti, laiendada e-teenuste mahtu;
5) hoida linnaeelarve tasakaalus, muuta kulud ja tulud läbipaistvaks, sh hanked, alltöövõtjad jms, taotleda ja maksimaalselt ära kasutada Eesti ja EL struktuurifondide vahendeid;
6) anda volikogule tagasi juhtiv osa linna arengus;
7) kutsuda regulaarselt kokku Saue elanikud, et anda ülevaade linna arengust ja lähieesmärkidest ning arutada jooksvaid küsimusi.
Algusesse
III Transport, infrastruktuur, turvalisus
Meie eesmärk on linnaruumi elukvaliteedi tõstmine läbi tõhusa turvalisuse, kvaliteetsete teenuste, Tallinnaga transpordiühenduse täiustamise ning infrastruktuuri arendamise, et tagada sauelaste igakülgne heaolu. Valimisliit peab vajalikuks:
1) tõhustada bussiühendust Tallinnaga;
2) muuta koostöös AS Elektriraudteega sobivamaks rongide sõidugraafikud;
3) otsida koostöös Saue valla ja maanteeametiga võimalusi transpordi hajutamiseks hommikustel ja õhtustel tipptundidel;
4) korrastada linna teed ja tänavad, hoida korras ja kaasajastada tänavavalgustus, tagada teede ja tänavate läbitavus talvisel ajal;
5) arendada jalgratta- ja kergliiklusteid, ühendades need Tallinnaga (Laagriga);
6) uuendada linna viitasid ja infotahvleid;
7) tagada Saue linna turvalisus koostöös politsei, turvafirmade ja KL Saue Kompaniiga;
8) paigaldada turvakaamerad, rakendada ennetavat tegevust turvalisuse tagamiseks, sh teha koostööd Naabrivalvega;
9) varustada valgusfooridega Tõkke tn-Keila mnt ristmik.
Algusesse
IV Haridus, kultuur ja vaba aeg
Tahame, et lapsed saaksid jätkuvalt hea hariduse, et linlastel oleks võimalik oma vaba aega veeta sisukalt ja mitmekülgselt, et vajajatele jätkuks lasteaia- ja mängukohti. Oluline on huvitegevuse-, kultuuri- ja sportimisvõimaluste alalhoidmine ning laiendamine. Selleks soovib valimisliit:
1) kindlustada kõigile vajajatele lasteaia- ja sõimekohad;
2) seista hea Saue Gümnaasiumi püsimajäämise eest;
3) toetada kutsesuunitluse nõustamist, tehes koostööd Saue Ettevõtete Liidu ja TTÜ-ga;
4) leida võimalused ja lahendada Saue Gümnaasiumi ruumiprobleem nii algklasside koolihoone, muusikakooli kui ka kultuuri- ja spordivajaduste rahuldamiseks (otsida koostöös Saue ettevõtetega lahendusi kultuurikeskuse loomiseks). Parendada kooli ventilatsiooni ja võimla akustikat, selleks taotleda vahendeid EL fondidest;
5) leida võimalus Saue jaamahoone kordategemiseks ja talle optimaalse funktsiooni andmiseks;
6) laiendada Päevakeskuse teenuseid;
7) korrastada Keskuse pargi mänguväljak, otsida võimalusi uute mänguväljakute loomiseks ning mitmekesistamiseks;
8) rajada laste mängutuba;
9) toetada tervisesporti (jõusaal, tennis jm), osutada tähelepanu spordiplatsidele, mitmekesistada sportimisvõimalusi;
10) jätkata linnas tegutsevate kultuuri- ja spordiühingute toetamist, tagada linna kultuuri- ja sporditraditsioonide jätkumine;
11) tagada linna infrastruktuuriobjektide korrasolek.
Algusesse
V Säästlik eluviis ja heakord
Hoolitsetud ja kaunis linn on meeldiv nii elanikele kui külalistele. Vältimaks Saue arengu paigalseisu ja linnaelu mandumist, oleme seadnud oma prioriteetideks keskkonna kaitsmise ja kodulinna roheluse säilimise. Valimisliit peab vajalikuks:
1) seista vee- ja kanalisatsiooniprobleemide soodsa lahendamise eest;
2) korraldada kevadeti ja sügiseti jäätmete tasuta äravedu, parandada prügi sorteerimisvõimalusi;
3) toetada eluruumide küttekulude ja saaste vähendamiseks tehtavaid ettevõtmisi;
4) jätkata parkide ja haljasalade korrastamist, luua tammikusse looduse õpperada, et vältida allesjäänud tammiku edasist kasutamist kinnisvaraarendusteks;
5) jätkata konkurssi „Kaunis kodu“, korraldada linnarahva ühistegemisi (talgud, heakorrapäevad jm);
6) võtta vastu uus üldplaneering, arvestada detailplaneeringute aruteludes avalikkuse arvamustega.
Algusesse
VI Koostöö
Mitmekülgne koostöö on linnajuhtimises oluline. Peame vajalikuks osutada kaasabi ettevõtmistele, millega kaasneb kodanike initsiatiiv ja materiaalsed vahendid. Oluline on, et inimesed saaksid sõnaõiguse linnaasjades kaasarääkimisel. See suurendab hoolimist kodulinnast. Ühistegevuses linnaelanikega on võimalus paremini lahendada ka kultuuri- ja spordivajadusi. Selleks tahab valimisliit:
1) teha koostööd mittetulundusühingute ja firmadega valdkondades, mille tagajärjel paraneb keskkond, inimeste tervis ja kultuurivajaduste rahuldamine;
2) asutada ettevõtete ja MTÜ-de ümarlaua;
3) arendada koostööd Saue mõisaga avalike ürituste korraldamisel;
4) koostöös Saue ettevõtjatega osaleda soodsama ettevõtluskeskkonna loomisel;
5) jätkata KL Saue Kompanii rahalist toetamist;
6) arendada välispartneritega vastastikku kasulikku ja harivat koostööd;
7) teha koostööd naaberomavalitsustega hariduse, kultuuri ja spordi vallas ning muude mitmepoolset huvi pakkuvate probleemide lahendamisel; kutsuda ellu Saue linna ja naabervaldade koostöökogu;
8) esindada Saue linna huve Linnade Liidus ja Harju Omavalitsuste Liidus.
Algusesse
Sauel 9.09.2009.a.
I Inimeste ja perede hea toimetulek
II Aus ja efektiivne linnajuhtimine
III Transport, infrastruktuur, turvalisus
IV Haridus, kultuur ja vaba aeg
V Säästlik eluviis ja heakord
VI Koostöö
Sissejuhatus
Soovime, et Saue püsiks ka tulevikus kauni ja rohelise linnana, seetõttu pooldame eesmärgipärast ja läbimõeldud arengut. Lähtume oma tegevuses linnaelanike heaolu suurendamise põhimõttest. Valimisliiduna ei mõjuta meie tegevust ja otsuseid mitte ühegi parteikontori tahe.
Aastatel 2009-2013 vältav valitsemisperiood ei tule lihtne – üldine majanduslangus on vähendanud linna tulusid, samas ei ole asutuste ja elanike vajadused ning soovid väiksemad kui varem. Lisaks on valitsus laenude võtmise keelustanud kuni 2012. aastani. Seega peame leidma tasakaalu soovide ja võimaluste vahel. Meie eesmärgiks on viia ellu säästlik, kuid samal ajal innovatiivseid lahendusi pakkuv poliitika. Väldime populistlikke lubadusi ega kauple hääli maksumaksja raha eest.
Algusesse
Meie eesmärgid linnaelu edendamiseks järgmisel neljal aastal on:
I Inimeste ja perede hea toimetulek
Väärtustame Saue elanikke ja tahame, et linnavõim tagaks Saue linnakodanike rahulolu. Selle saavutamiseks on valimisliit seadnud eesmärgiks:
1) säilitada peredele mõeldud soodustuste ja toetuste süsteem;
2) säilitada kehtiv maamaksumäär ja soodustused;
3) toetada suurperesid;
4) tagada tasuta koolitoit kõigile lastele, sh gümnaasiumiõpilastele; väljaspool õppivatele Saue lastele samas suurusjärgus toetuse maksmist;
5) osutada abi hättasattunud elanikele ja peredele;
6) kindlustada tasuta bussisõit eakatele;
7) jätkata jõulutoetuste maksmist eakatele;
8) säilitada Tallinnas või teistes Eesti valdades ja linnades õppivatele lastele tasuta sõit, samuti huvikoolis käivatele lastele olemasolevad toetused;
9) algatada koostöös naabervaldadega pansionaat-hooldekodu rajamise protsess; jätkata invaühingu toetamist;
10) osutada kaasabi tööpuudust leevendavatele ettevõtmistele.
Algusesse
II Aus ja efektiivne linnajuhtimine
Saue linnavõimu heaks ja tulemuslikuks toimimiseks peab linna juhtimine muutuma säästlikumaks, teenuste kvaliteet paranema, katkema parteiline ringkäendus ja tekkima ametnike reaalne vastutus, mis rahuldab linna ja linnakodanike vajadused. Valimisliit peab oluliseks:
1) luua ökonoomne linnavalitsemise struktuur ning kasutada ebavajalike ja „parteiliste“ ametikohtade kaotamisest tulenevat palgaressurssi majanduslanguse tagajärgede leevendamiseks ja vajalike sotsiaalsete meetmete rakendamiseks;
2) tagada linnavalitsuse palga- ja majanduskulude fondi efektiivne kasutamine, viies linnavalitsuse juhtivate ametnike sissetulekud vastavusse elanike õiglustundega;
3) tõsta linnavalitsuse teeninduskultuuri, sh tagada elanike teenindamine linnavalitsuses ka reedeti kuni kella 17-ni; juurutada standardid linna teenuste kvaliteedi hindamiseks;
4) edendada e-linnavalitsuse projekti, laiendada e-teenuste mahtu;
5) hoida linnaeelarve tasakaalus, muuta kulud ja tulud läbipaistvaks, sh hanked, alltöövõtjad jms, taotleda ja maksimaalselt ära kasutada Eesti ja EL struktuurifondide vahendeid;
6) anda volikogule tagasi juhtiv osa linna arengus;
7) kutsuda regulaarselt kokku Saue elanikud, et anda ülevaade linna arengust ja lähieesmärkidest ning arutada jooksvaid küsimusi.
Algusesse
III Transport, infrastruktuur, turvalisus
Meie eesmärk on linnaruumi elukvaliteedi tõstmine läbi tõhusa turvalisuse, kvaliteetsete teenuste, Tallinnaga transpordiühenduse täiustamise ning infrastruktuuri arendamise, et tagada sauelaste igakülgne heaolu. Valimisliit peab vajalikuks:
1) tõhustada bussiühendust Tallinnaga;
2) muuta koostöös AS Elektriraudteega sobivamaks rongide sõidugraafikud;
3) otsida koostöös Saue valla ja maanteeametiga võimalusi transpordi hajutamiseks hommikustel ja õhtustel tipptundidel;
4) korrastada linna teed ja tänavad, hoida korras ja kaasajastada tänavavalgustus, tagada teede ja tänavate läbitavus talvisel ajal;
5) arendada jalgratta- ja kergliiklusteid, ühendades need Tallinnaga (Laagriga);
6) uuendada linna viitasid ja infotahvleid;
7) tagada Saue linna turvalisus koostöös politsei, turvafirmade ja KL Saue Kompaniiga;
8) paigaldada turvakaamerad, rakendada ennetavat tegevust turvalisuse tagamiseks, sh teha koostööd Naabrivalvega;
9) varustada valgusfooridega Tõkke tn-Keila mnt ristmik.
Algusesse
IV Haridus, kultuur ja vaba aeg
Tahame, et lapsed saaksid jätkuvalt hea hariduse, et linlastel oleks võimalik oma vaba aega veeta sisukalt ja mitmekülgselt, et vajajatele jätkuks lasteaia- ja mängukohti. Oluline on huvitegevuse-, kultuuri- ja sportimisvõimaluste alalhoidmine ning laiendamine. Selleks soovib valimisliit:
1) kindlustada kõigile vajajatele lasteaia- ja sõimekohad;
2) seista hea Saue Gümnaasiumi püsimajäämise eest;
3) toetada kutsesuunitluse nõustamist, tehes koostööd Saue Ettevõtete Liidu ja TTÜ-ga;
4) leida võimalused ja lahendada Saue Gümnaasiumi ruumiprobleem nii algklasside koolihoone, muusikakooli kui ka kultuuri- ja spordivajaduste rahuldamiseks (otsida koostöös Saue ettevõtetega lahendusi kultuurikeskuse loomiseks). Parendada kooli ventilatsiooni ja võimla akustikat, selleks taotleda vahendeid EL fondidest;
5) leida võimalus Saue jaamahoone kordategemiseks ja talle optimaalse funktsiooni andmiseks;
6) laiendada Päevakeskuse teenuseid;
7) korrastada Keskuse pargi mänguväljak, otsida võimalusi uute mänguväljakute loomiseks ning mitmekesistamiseks;
8) rajada laste mängutuba;
9) toetada tervisesporti (jõusaal, tennis jm), osutada tähelepanu spordiplatsidele, mitmekesistada sportimisvõimalusi;
10) jätkata linnas tegutsevate kultuuri- ja spordiühingute toetamist, tagada linna kultuuri- ja sporditraditsioonide jätkumine;
11) tagada linna infrastruktuuriobjektide korrasolek.
Algusesse
V Säästlik eluviis ja heakord
Hoolitsetud ja kaunis linn on meeldiv nii elanikele kui külalistele. Vältimaks Saue arengu paigalseisu ja linnaelu mandumist, oleme seadnud oma prioriteetideks keskkonna kaitsmise ja kodulinna roheluse säilimise. Valimisliit peab vajalikuks:
1) seista vee- ja kanalisatsiooniprobleemide soodsa lahendamise eest;
2) korraldada kevadeti ja sügiseti jäätmete tasuta äravedu, parandada prügi sorteerimisvõimalusi;
3) toetada eluruumide küttekulude ja saaste vähendamiseks tehtavaid ettevõtmisi;
4) jätkata parkide ja haljasalade korrastamist, luua tammikusse looduse õpperada, et vältida allesjäänud tammiku edasist kasutamist kinnisvaraarendusteks;
5) jätkata konkurssi „Kaunis kodu“, korraldada linnarahva ühistegemisi (talgud, heakorrapäevad jm);
6) võtta vastu uus üldplaneering, arvestada detailplaneeringute aruteludes avalikkuse arvamustega.
Algusesse
VI Koostöö
Mitmekülgne koostöö on linnajuhtimises oluline. Peame vajalikuks osutada kaasabi ettevõtmistele, millega kaasneb kodanike initsiatiiv ja materiaalsed vahendid. Oluline on, et inimesed saaksid sõnaõiguse linnaasjades kaasarääkimisel. See suurendab hoolimist kodulinnast. Ühistegevuses linnaelanikega on võimalus paremini lahendada ka kultuuri- ja spordivajadusi. Selleks tahab valimisliit:
1) teha koostööd mittetulundusühingute ja firmadega valdkondades, mille tagajärjel paraneb keskkond, inimeste tervis ja kultuurivajaduste rahuldamine;
2) asutada ettevõtete ja MTÜ-de ümarlaua;
3) arendada koostööd Saue mõisaga avalike ürituste korraldamisel;
4) koostöös Saue ettevõtjatega osaleda soodsama ettevõtluskeskkonna loomisel;
5) jätkata KL Saue Kompanii rahalist toetamist;
6) arendada välispartneritega vastastikku kasulikku ja harivat koostööd;
7) teha koostööd naaberomavalitsustega hariduse, kultuuri ja spordi vallas ning muude mitmepoolset huvi pakkuvate probleemide lahendamisel; kutsuda ellu Saue linna ja naabervaldade koostöökogu;
8) esindada Saue linna huve Linnade Liidus ja Harju Omavalitsuste Liidus.
Algusesse
Sauel 9.09.2009.a.
kolmapäev, 9. september 2009
Positiivsed muutused Sauel: registreeritud on uus valimisliit
Pressiteade:
Saue linnas registreeriti 28. augustil tuntud ja asjatundlikest isikutest koosnev valimisliit "Kindlad tegijad - uus tulevik".
Valimisliit lubab kindlat kaotust linnas võimuliidu moodustanud Reformierakonnale ja IRL-ile ning astub otsustavaid samme, et kardinaalselt muuta senist linnajuhtimispraktikat, vähendada oluliselt valitsemiskulusid ja mis kõige tähtsam: teenida linna ja inimeste huve ehk siis pöörduda näoga rahva poole. Leiame, et valijad väärivad paremat ja ausamat avaliku võimu teostamist ning seda suudab pakkuda vaid uus ja värske jõud.
Lähtume oma tegevuses Saue linna arengu ja elanike heaolu tõstmise põhimõttest; kuna oleme valimisliit, siis ei mõjuta meie tegevust ja otsuseid ka parteikontorite tahe.
Olles teadlikud olukorrast ning tunnetades Saue inimeste suurt toetust, ei kahtle me hetkekski, et valimistel saadab valimisliitu "Kindlad tegijad - uus tulevik" ülisuur edu.
VL „Kindlad tegijad - uus tulevik“ pressitoimkond
Info:
Henn Põlluaas
GSM: 56 510 87
Saue linnas registreeriti 28. augustil tuntud ja asjatundlikest isikutest koosnev valimisliit "Kindlad tegijad - uus tulevik".
Valimisliit lubab kindlat kaotust linnas võimuliidu moodustanud Reformierakonnale ja IRL-ile ning astub otsustavaid samme, et kardinaalselt muuta senist linnajuhtimispraktikat, vähendada oluliselt valitsemiskulusid ja mis kõige tähtsam: teenida linna ja inimeste huve ehk siis pöörduda näoga rahva poole. Leiame, et valijad väärivad paremat ja ausamat avaliku võimu teostamist ning seda suudab pakkuda vaid uus ja värske jõud.
Lähtume oma tegevuses Saue linna arengu ja elanike heaolu tõstmise põhimõttest; kuna oleme valimisliit, siis ei mõjuta meie tegevust ja otsuseid ka parteikontorite tahe.
Olles teadlikud olukorrast ning tunnetades Saue inimeste suurt toetust, ei kahtle me hetkekski, et valimistel saadab valimisliitu "Kindlad tegijad - uus tulevik" ülisuur edu.
VL „Kindlad tegijad - uus tulevik“ pressitoimkond
Info:
Henn Põlluaas
GSM: 56 510 87
Tellimine:
Postitused (Atom)
