Virgo Kurve on teinud mõned arvutused selle kohta, kui palju maksis eelmisel aastal arvestuslikult iga Eesti linna valimisõiguslik kodanik aastas linnapea palgaks. Iga valimisõiguslik sauelane maksis eelmisel aastal linnapea palgaks arvestuslikult 158,64 EEK.
26. mai seisuga on ta saanud arvutusi teha 31 Eesti linna linnapea kohta (2 linna kohta andmed puuduvad). Kel täpsem huvi, saab artiklit ise lugeda. Allpool aga väljavõtted nendest lõikudest, kus kirjas Saue võrdluses teiste Eesti linnadega.
Kui palju palka saavad Eesti linnapead?
VIRGO KRUVE, 26. mai 2010
Eesti suurimat palka (783220 krooni) teenis Tartu abilinnapea Margus Hanson (REF), kes sai 122343 krooni ehk 18,51 protsenti rohkem oma ülemusest, reformierakondlikust linnapeast Urmas Kruusest. Isegi Reformierakonna peaminister Andrus Ansip sai vaid 7363 krooni enam.
Teisel kohal oli Tartu abilinnapea Karin Jaanson (ERL) 757989 krooniga,
kolmandal - Saue linnapea Orm Valtson (REF) 741013 krooniga,
neljandal - Pärnu linnapea Mart Viisitamm (KESK) 720696 krooniga,
viiendal - Rakvere linnapea Andres Jaadla (REF) 716767 krooniga.
[...]
Tabel
Eesti 31 linna juhtide kulukus omavalitsuse valimisõigusliku inimese kohta (aastapalk jagatud valimisõiguslike inimeste arvuga).
Esitatud kujul: summa kroonides linnakodaniku kohta, omavalitsus, erakond, möödunud aasta palk kroonides (ametisoleku periood) ja [aastapalga järgi arvestatud koht linnapeade seas].
1. 345,68 EEK - Kallaste linnapea Jaak Üprus (KESK) 302817 (2. novembrini) [73.]
2. 203,84 EEK - Mõisaküla linnapea Ervin Tamberg (IRL) 169185 [93.]
3. 199,92 EEK - Võhma linnapea Avo Põder 258295 [82.]
4. 167,08 EEK - Võhma abilinnapea Aare Järvik (KESK) 215870 [90.]
5. 162,74 EEK - Narva-Jõesuu linnapea Andres Noormägi (IRL) 414493 [44.]
6. 158,64 EEK -Saue linnapea Orm Valtson (REF) 741013 [3.]
Kuvatud on postitused sildiga meedia. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga meedia. Kuva kõik postitused
laupäev, 29. mai 2010
esmaspäev, 17. mai 2010
Äripäev kirjutas Saue linnapea palgast
Meil oma uudised hetkel pakkuda ei ole, vaatame, kas Saue tegemised on ehk kellelegi teisele vahepeal korda läinud. Leidsime, et 7. mai Äripäev on vaevaks võtnud Sauest kirjutada. Täpsemalt on luubi all linnapea palk.
"Miks rääkida sellest, mis oli möödunud aastal, ei näe Saue reformierakondlasest linnapea Orm Valtson eelmise aasta palgaandmetes tuhnimises uudsust," kirjutab Äripev. Loe edasi Äripäeva kodulehelt.
"Miks rääkida sellest, mis oli möödunud aastal, ei näe Saue reformierakondlasest linnapea Orm Valtson eelmise aasta palgaandmetes tuhnimises uudsust," kirjutab Äripev. Loe edasi Äripäeva kodulehelt.
neljapäev, 29. aprill 2010
Arupärimine - miks ei saa Saue Sõnas sõna volikogu liikmed?
Arupärimine Linnapeale
Saue Linna põhimääruse § 20 pkt.3 kohaselt on volikogu liikme tegevus avalik ja õigus oma tööst volikogus valijatele teavet anda Saue Sõna ja linna veebilehe kaudu.
Saue Linnavolikogu 18.03.2010.a istungil esitas fraktsioon „Kindlad tegijad uus tulevik„ arupärimise ning palusid selle ka avaldada Saue Sõnas seda pole tehtud. Mina kirjutasin .03.2010 oma volikogu liikme tegevusaruande ja palus selle avaldamist Saue Sõnas. Siis ka selle avalikustamisest keelduti ja Saue linnavalitsuse avalike suhete ja kommunikatsioonijuhi poolt. Kuna Saue Sõna väljaandmist ja Saue Linnavalitsuse töö korraldamise eest vastavalt Saue Linna põhimääruse järgi vastutab Linnapea siis on mul teile kui Linnapeale küsimus.
1. Miks Teie ei suuda linnapeana tagada linnavalitsuse töökorraldust selliselt, et oleks tagatud Saue linnavalitsuses Saue linna põhimääruse järgimine volikogu liikmete õiguste tagamisel põhimääruse § 20 pkt.3 lähtuvalt.
2. Kes vastutab linnavalitsuses selle eest, et volinikele oleks tagatud Saue Linna põhimäärusest tulenev õiguse anda teavet oma tegevusest Saue Sõnas.
3. Millised sanktsioone või karistusi Te rakendate töötajate suhtes, kes ei täida oma tööülesandeid kooskõlas Saue Linna põhimääruse ja ametijuhendiga.
4. Kes otsustab Saue Sõna sisu ja avaldatava materjali eest.
5. Kas teie meelest on Teie alluva linna avalike suhete juhi ja kommunikatsioonijuhi Saue Sõna vastutava väljaandaja käitumine õigustatud, kui ta keeldub oma töös järgimast Saue linna põhimääruse § 20 pkt.3
Arupärimine avaldada Saue Sõnas ja vastata kirjalikult. Vastamisel palun õigusaktidega paika pandud tähtaegadest. Samuti soovin, et arupärimisele vastataks volikogu istungil
Lugupidamisega
Andres Pajula
Volikogu liige
Saue Linna põhimääruse § 20 pkt.3 kohaselt on volikogu liikme tegevus avalik ja õigus oma tööst volikogus valijatele teavet anda Saue Sõna ja linna veebilehe kaudu.
Saue Linnavolikogu 18.03.2010.a istungil esitas fraktsioon „Kindlad tegijad uus tulevik„ arupärimise ning palusid selle ka avaldada Saue Sõnas seda pole tehtud. Mina kirjutasin .03.2010 oma volikogu liikme tegevusaruande ja palus selle avaldamist Saue Sõnas. Siis ka selle avalikustamisest keelduti ja Saue linnavalitsuse avalike suhete ja kommunikatsioonijuhi poolt. Kuna Saue Sõna väljaandmist ja Saue Linnavalitsuse töö korraldamise eest vastavalt Saue Linna põhimääruse järgi vastutab Linnapea siis on mul teile kui Linnapeale küsimus.
1. Miks Teie ei suuda linnapeana tagada linnavalitsuse töökorraldust selliselt, et oleks tagatud Saue linnavalitsuses Saue linna põhimääruse järgimine volikogu liikmete õiguste tagamisel põhimääruse § 20 pkt.3 lähtuvalt.
2. Kes vastutab linnavalitsuses selle eest, et volinikele oleks tagatud Saue Linna põhimäärusest tulenev õiguse anda teavet oma tegevusest Saue Sõnas.
3. Millised sanktsioone või karistusi Te rakendate töötajate suhtes, kes ei täida oma tööülesandeid kooskõlas Saue Linna põhimääruse ja ametijuhendiga.
4. Kes otsustab Saue Sõna sisu ja avaldatava materjali eest.
5. Kas teie meelest on Teie alluva linna avalike suhete juhi ja kommunikatsioonijuhi Saue Sõna vastutava väljaandaja käitumine õigustatud, kui ta keeldub oma töös järgimast Saue linna põhimääruse § 20 pkt.3
Arupärimine avaldada Saue Sõnas ja vastata kirjalikult. Vastamisel palun õigusaktidega paika pandud tähtaegadest. Samuti soovin, et arupärimisele vastataks volikogu istungil
Lugupidamisega
Andres Pajula
Volikogu liige
reede, 6. november 2009
Saue linnas 219 registreeritud töötut (30.09.09 seisuga)
http://www.tta.ee/index.php?id=12898 lehelt saab teada, et seisuga 30.09.09 on Saue linnas registreeritud 219 töötut. Võrreldes jaanuari lõpuga (66 töötut) on tõus 3,3-kordne.
Põhimõtteliselt on see uudis juba korduvalt meedias läbi käinud (n. e24.ee - Töötus on mõnes omavalitsuses tänavu kolmekordistunud), kuid selguse mõttes siis ka numbrid juurde.
Põhimõtteliselt on see uudis juba korduvalt meedias läbi käinud (n. e24.ee - Töötus on mõnes omavalitsuses tänavu kolmekordistunud), kuid selguse mõttes siis ka numbrid juurde.
laupäev, 17. oktoober 2009
Täpiks i peal
Henn Põlluaas ei saanud avaldada Saue Sõnas artiklit "Kultuuripeallinn Saue?", sest tegemist olevat valimispropagandaga. Hoopis uude konteksti paneb asjad aga Henri Heinsalu sissekanne tema enda blogis "Esimene artikel Saue Sõnas"
Tsiteerime:
"Hei, neljapäeval [st 8. okt] tuli välja järjekordne Saue Sõna. Minul sai valmis esimene artikel nn. debüüt ajakirjanduses. Kirjutasin Saue MV jalgpallis, kus ma saavutasin teise koha Saue JK kooseisus. Artikli kirjutamisel abistas mind Saue JK president Valdis Toomast. Suur aitäh talle!
Tsiteerime:
"Hei, neljapäeval [st 8. okt] tuli välja järjekordne Saue Sõna. Minul sai valmis esimene artikel nn. debüüt ajakirjanduses. Kirjutasin Saue MV jalgpallis, kus ma saavutasin teise koha Saue JK kooseisus. Artikli kirjutamisel abistas mind Saue JK president Valdis Toomast. Suur aitäh talle!
Viimasel lehel on ka meie nimekirja valimisreklaamid. Ühe peal on sportlased ja teise peal ettevõtjad. Sellekordses Saue Sõnas olen ma ära mainitud kaks korda. Enne valimis on reklaam muidugi hea, näitab et olen pildil."
Selge on see, et inimesed, kes volikogusse kandideerivad, kirjutavad kultuuri, spordi, muusika või muudel sarnastel teemadel ja selles ei ole midagi taunimisväärset. Taunimisväärne on aga see, et ka neutraalsetel teemadel saavad sõna vaid "õigesse seltskonda kuuluvad inimesed".
Selge on see, et inimesed, kes volikogusse kandideerivad, kirjutavad kultuuri, spordi, muusika või muudel sarnastel teemadel ja selles ei ole midagi taunimisväärset. Taunimisväärne on aga see, et ka neutraalsetel teemadel saavad sõna vaid "õigesse seltskonda kuuluvad inimesed".
reede, 2. oktoober 2009
Kas Saue linn on õigel rajal? Kui jah, kas jookseb või istub?
Isegi kui oled õigel rajal joostakse sust üle, kui istuma jääd
Ilmunud 02.10 Harju Ekspressis
Juba pikemat aega on maailma majandus- ja finantspoliitika teinud vähikäike. Praegusele olukorrale on rahvasuu andnud mitu erinevat nime, olgu selleks siis MaSu, TäPe või lihtsalt majanduskriis.
Siin ilmas pole midagi uut ega erakordset – umbes samasugune olukord valitses ka minu linnapeaks olemise algusajal 10 aasta eest. Kuid ei toona ega ka praeguses ametis pole ma kunagi otsinud põhjuseid, miks ühte või teist asja teha ei saa, vaid võimalusi, kuidas saab. Sel ajal püstitasime endale pigem probleemi, kust saada huvitavaid ja innovaatilisi ideid selleks, et elu Saue linnas paremaks muuta.
Selle tulemusena seadsime endale kolmeks aastaks väga suured eesmärgid, sest linnas oli palju vaja ära teha, ja me tegimegi. Asfalteeritud said kõik linna teed ja tänavad; Saue Gümnaasiumist kujunes linna haridus- ja kultuurikeskus koos ujula, aula, raamatukogu ja uue võimlaga, lisandus ka üle 1000 m2 täiendavat õppepinda; alustatud sai jaanituleplatsi väljaehitamist, korrastatud ja välja ehitatud keskuse plats koos haljastuse ja purskkaevuga, välisrahastuse toel lõpetasime vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitused vanasse elamurajooni jne.
Need olid investeeringud, mis võisid linna eelarvet silmas pidades tunduda võimatu ülesandena, kuid me leidsime lahendused, sest raha polnud ilmast otsa lõppenud siis ega ole ka praegu. See tuleb vaid üles leida ning selle kätte saamiseks tööd teha, kuid selleks peab olema nii tahtmist kui ka mõistust.
Vaba raha leidmist linnaelu parandamiseks võimaldas meie puhul linna valitsemiskulude kontrolli all hoidmine. Näiteks oli linnapea alluvuses ainult üks abilinnapea, täna on neid aga kaks, lisandunud on veel kaks palgalist linnavalitsuse liiget, raamatupidajaid on varasema kahe asemel nüüd viis. Ainuüksi koosseisu arvelt olid meie valitsemiskulud 1,5 miljoni krooni võrra aastas väiksemad. Selle raha oleks võinud tänane linnavalitsus kulutada pigem lastele tasuta koolilõuna maksmiseks või vanuritele ravimite ja ravi kompenseerimiseks 1500 krooni ulatuses aastas. Investeerida poleks ju mõtet, kui linna sukasääres on juba küllaga raha, mida kasutada ei osata.
Algatasime tol ajal ka palju muid huvitavaid projekte, mis ei nõuagi alati niivõrd raha, kui head tahtmist, tähelepanelikkust ja linna elanikest ning töötajatest hoolimist. Alguse sai Saue aasta õpetaja valimise traditsioon, beebiballi korraldamine koostöös päevakeskuse ja laseaiaga, konkurss „Kaunis Kodu ning noorte suvised töölaagrid. Korraldasime ka linna Noortepäevi, mil võim linnas üheks päevaks noorte kätte anti.
Need olid head ajad, sest volikogu ja linnavalitsus käisid ühte jalga ning kõiki ettepanekuid arutati sõltumata sellest, kas neid esitas opositsioon või koalitsioon ning enamus neist viidi ellu. Meie tööd tunnustasid toona ka linnaelanikud.
Minule tundub, et praegust aega iseloomustab kõige enam mitte majandus-, vaid usalduskriis, väärtuste kriis, mis on olnud tingitud inimloomusele nii omastest põhjustest – kasuahnusest ja saamahimust, soovist kõikvõimalikke vahendeid kasutades isiklikke hüvesid saada, unustades ära meie põhiväärtused.
Nii ka Sauel. Viimase seitsme aasta jooksul on Saue linnavalitsuse silmapaistvaim tegu olnud see, et iga uue linnapea puhul otsitakse võimalusi talle umbusalduse avaldamiseks. Ikka ühe ja ainsa eesmärgiga – kasuahnus ja saamahimu, soov endale ja oma lähikondlastele linna kulul „sooje kohti“ luua ja eelmist linnavõimu mustata. Ja seda ikka ja alati ühe ja sama stsenaariumi järgi ning ühe ja sama mehe taktikepi all. Muuseas olgu siinkohal märgitud, et ühe linnapeavahetusega koondati kaheksa inimest ja maksti kompensatsioonideks 600 000 krooni.
Lähenevaid valimisi oodates ja Saue linna edasisest arenemisest huvitatuna usun, et linnale oleks parim valimistulemus see, kui ükski valimisliit ega -nimekiri ei saaks absoluutset enamust ning kõigi linnakodanike hääl oleks volikogus maksimaalselt kuulda. Linnapeaks võiks saada valimistel enim hääli saanud nimekirja enim hääli saanud kandidaat. Nii poleks ka seni kõigi võimupöörete taga olnud Amos ja CO tegutsemine endile mugavate ametikohtade loomiseks ja linna raha tuulde loopimiseks enam võimalik.
Täna on vaja linna arengus lähtuda mitte niivõrd nappidena tunduvatest võimalustest, kui just meie ees seisvatest vajadustest. Linna arengu jaoks ei peitu oht mitte liiga suurte, vaid liiga väikeste eesmärkide püstitamises. Minu meelest praeguse linnapea valjuhäälne võitlus Saue iseseisvuse eest on nagu kukepoks eilse päevaga, sest täna me ju olemegi iseseisev omavalitsusüksus! Milleks kulutada aega ja energiat võitlusele, kui polegi kellegagi võidelda?
Kui aga n.ö „iseseisvuslased“ peavad vastasena silmas Eesti riiki, on võitlemisest rääkimine puhas populism. Reaalsus on see, et kui tänaste võimuerakondade (Reformierakond ja IRL) vahel saavutatakse konsensus, peab tänane linnavõim erakonnakontori käsul asuma liitmist läbi viima ja seda ta ka teeb. Seda on kord juba tehtud ja nähtud – ei olnud meie linnapead ega volikogu esimeest nende linna- ja vallavalitsejate ridades, kes seisid õlg-õla kõrval siis, kui riik aasta alguses KOV-de tulubaasist miljonid kroonid ära võttis, sest nemad täitsid korraldust vait olla ja edasi teenida.
Täna tuleks võidelda hoopis Saue linna elanike elukeskkonna parandamise eest: rajada kõikjale ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud; kindlustada lastele hea haridus ja sotsiaalselt turvaline õpikeskkond; klassijuhatajaid väärtustades (makstes 5000 krooni kuus) suurendada nende rolli õppekasvatustöö läbiviimisel; pakkuda täiskasvanutele erinevaid koolitus- ja täiendõppe võimalusi; muuta tänavaid regulaarselt pestes ja puhastades linna õhk tolmust puhtaks; kindlustada kõigile vajajatele lasteaiakoht. Tuleb mõelda sellele, kuidas inimesed ka pärast pensionile jäämist saaksid elada aktiivset täisväärtuslikku elu. Selleks tuleb rajada vanurite keskus koos pansionaadi, aktiivse seltsielu ja taastusravi võimalustega. Väga oluline on ka Sauele linnakeskuse rajamine, milleks tuleb alustada linna keskel asuvate angaaride aluse maa detailplaneeringuga.
Ees seisavad suured ülesanded ja neid on palju. Kõike seda on aga võimalik teha vaid volikogu ja linnavalitsuse vahelises koostöös ning erinevaid huvigruppe, organisatsioone ja oma naabreid kaasates.
Mõelgem suurelt ja tegutsegem üheskoos, sest ainult nii on võimalik meile kõigile kodune linn Saue teha praegusest paremaks! Nii võime MaSu-le anda sootuks uue tähenduse – Ma Suudan!
Andres Pajula
Volikogu liige
Saue linnapea 1999-2002
Ilmunud 02.10 Harju Ekspressis
Juba pikemat aega on maailma majandus- ja finantspoliitika teinud vähikäike. Praegusele olukorrale on rahvasuu andnud mitu erinevat nime, olgu selleks siis MaSu, TäPe või lihtsalt majanduskriis.
Siin ilmas pole midagi uut ega erakordset – umbes samasugune olukord valitses ka minu linnapeaks olemise algusajal 10 aasta eest. Kuid ei toona ega ka praeguses ametis pole ma kunagi otsinud põhjuseid, miks ühte või teist asja teha ei saa, vaid võimalusi, kuidas saab. Sel ajal püstitasime endale pigem probleemi, kust saada huvitavaid ja innovaatilisi ideid selleks, et elu Saue linnas paremaks muuta.
Selle tulemusena seadsime endale kolmeks aastaks väga suured eesmärgid, sest linnas oli palju vaja ära teha, ja me tegimegi. Asfalteeritud said kõik linna teed ja tänavad; Saue Gümnaasiumist kujunes linna haridus- ja kultuurikeskus koos ujula, aula, raamatukogu ja uue võimlaga, lisandus ka üle 1000 m2 täiendavat õppepinda; alustatud sai jaanituleplatsi väljaehitamist, korrastatud ja välja ehitatud keskuse plats koos haljastuse ja purskkaevuga, välisrahastuse toel lõpetasime vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitused vanasse elamurajooni jne.
Need olid investeeringud, mis võisid linna eelarvet silmas pidades tunduda võimatu ülesandena, kuid me leidsime lahendused, sest raha polnud ilmast otsa lõppenud siis ega ole ka praegu. See tuleb vaid üles leida ning selle kätte saamiseks tööd teha, kuid selleks peab olema nii tahtmist kui ka mõistust.
Vaba raha leidmist linnaelu parandamiseks võimaldas meie puhul linna valitsemiskulude kontrolli all hoidmine. Näiteks oli linnapea alluvuses ainult üks abilinnapea, täna on neid aga kaks, lisandunud on veel kaks palgalist linnavalitsuse liiget, raamatupidajaid on varasema kahe asemel nüüd viis. Ainuüksi koosseisu arvelt olid meie valitsemiskulud 1,5 miljoni krooni võrra aastas väiksemad. Selle raha oleks võinud tänane linnavalitsus kulutada pigem lastele tasuta koolilõuna maksmiseks või vanuritele ravimite ja ravi kompenseerimiseks 1500 krooni ulatuses aastas. Investeerida poleks ju mõtet, kui linna sukasääres on juba küllaga raha, mida kasutada ei osata.
Algatasime tol ajal ka palju muid huvitavaid projekte, mis ei nõuagi alati niivõrd raha, kui head tahtmist, tähelepanelikkust ja linna elanikest ning töötajatest hoolimist. Alguse sai Saue aasta õpetaja valimise traditsioon, beebiballi korraldamine koostöös päevakeskuse ja laseaiaga, konkurss „Kaunis Kodu ning noorte suvised töölaagrid. Korraldasime ka linna Noortepäevi, mil võim linnas üheks päevaks noorte kätte anti.
Need olid head ajad, sest volikogu ja linnavalitsus käisid ühte jalga ning kõiki ettepanekuid arutati sõltumata sellest, kas neid esitas opositsioon või koalitsioon ning enamus neist viidi ellu. Meie tööd tunnustasid toona ka linnaelanikud.
Minule tundub, et praegust aega iseloomustab kõige enam mitte majandus-, vaid usalduskriis, väärtuste kriis, mis on olnud tingitud inimloomusele nii omastest põhjustest – kasuahnusest ja saamahimust, soovist kõikvõimalikke vahendeid kasutades isiklikke hüvesid saada, unustades ära meie põhiväärtused.
Nii ka Sauel. Viimase seitsme aasta jooksul on Saue linnavalitsuse silmapaistvaim tegu olnud see, et iga uue linnapea puhul otsitakse võimalusi talle umbusalduse avaldamiseks. Ikka ühe ja ainsa eesmärgiga – kasuahnus ja saamahimu, soov endale ja oma lähikondlastele linna kulul „sooje kohti“ luua ja eelmist linnavõimu mustata. Ja seda ikka ja alati ühe ja sama stsenaariumi järgi ning ühe ja sama mehe taktikepi all. Muuseas olgu siinkohal märgitud, et ühe linnapeavahetusega koondati kaheksa inimest ja maksti kompensatsioonideks 600 000 krooni.
Lähenevaid valimisi oodates ja Saue linna edasisest arenemisest huvitatuna usun, et linnale oleks parim valimistulemus see, kui ükski valimisliit ega -nimekiri ei saaks absoluutset enamust ning kõigi linnakodanike hääl oleks volikogus maksimaalselt kuulda. Linnapeaks võiks saada valimistel enim hääli saanud nimekirja enim hääli saanud kandidaat. Nii poleks ka seni kõigi võimupöörete taga olnud Amos ja CO tegutsemine endile mugavate ametikohtade loomiseks ja linna raha tuulde loopimiseks enam võimalik.
Täna on vaja linna arengus lähtuda mitte niivõrd nappidena tunduvatest võimalustest, kui just meie ees seisvatest vajadustest. Linna arengu jaoks ei peitu oht mitte liiga suurte, vaid liiga väikeste eesmärkide püstitamises. Minu meelest praeguse linnapea valjuhäälne võitlus Saue iseseisvuse eest on nagu kukepoks eilse päevaga, sest täna me ju olemegi iseseisev omavalitsusüksus! Milleks kulutada aega ja energiat võitlusele, kui polegi kellegagi võidelda?
Kui aga n.ö „iseseisvuslased“ peavad vastasena silmas Eesti riiki, on võitlemisest rääkimine puhas populism. Reaalsus on see, et kui tänaste võimuerakondade (Reformierakond ja IRL) vahel saavutatakse konsensus, peab tänane linnavõim erakonnakontori käsul asuma liitmist läbi viima ja seda ta ka teeb. Seda on kord juba tehtud ja nähtud – ei olnud meie linnapead ega volikogu esimeest nende linna- ja vallavalitsejate ridades, kes seisid õlg-õla kõrval siis, kui riik aasta alguses KOV-de tulubaasist miljonid kroonid ära võttis, sest nemad täitsid korraldust vait olla ja edasi teenida.
Täna tuleks võidelda hoopis Saue linna elanike elukeskkonna parandamise eest: rajada kõikjale ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud; kindlustada lastele hea haridus ja sotsiaalselt turvaline õpikeskkond; klassijuhatajaid väärtustades (makstes 5000 krooni kuus) suurendada nende rolli õppekasvatustöö läbiviimisel; pakkuda täiskasvanutele erinevaid koolitus- ja täiendõppe võimalusi; muuta tänavaid regulaarselt pestes ja puhastades linna õhk tolmust puhtaks; kindlustada kõigile vajajatele lasteaiakoht. Tuleb mõelda sellele, kuidas inimesed ka pärast pensionile jäämist saaksid elada aktiivset täisväärtuslikku elu. Selleks tuleb rajada vanurite keskus koos pansionaadi, aktiivse seltsielu ja taastusravi võimalustega. Väga oluline on ka Sauele linnakeskuse rajamine, milleks tuleb alustada linna keskel asuvate angaaride aluse maa detailplaneeringuga.
Ees seisavad suured ülesanded ja neid on palju. Kõike seda on aga võimalik teha vaid volikogu ja linnavalitsuse vahelises koostöös ning erinevaid huvigruppe, organisatsioone ja oma naabreid kaasates.
Mõelgem suurelt ja tegutsegem üheskoos, sest ainult nii on võimalik meile kõigile kodune linn Saue teha praegusest paremaks! Nii võime MaSu-le anda sootuks uue tähenduse – Ma Suudan!
Andres Pajula
Volikogu liige
Saue linnapea 1999-2002
teisipäev, 15. september 2009
Sauel jätkub pidu katku ajal
Valimisliidu liikmed Ero Liivik ja Henn Põlluaas kirjutasid artikli, mis ilmus 11.09.2009 Harju Ekspressis. Artiklit saab lugeda ka internetis, Ero Liiviku blogis.
Tellimine:
Postitused (Atom)
