Lasteaiakohtadest

[Saue abilinnapea:] soovin sõna võtta lasteaia küsimuses. Loomulikult on linnavalitsus ette näinud maa lasteaiale. Saue linnal on õnnestunud viimaks saada maad munitsipaalomandisse. Ühele maatükile rajasime terviseraja, teisele  - 2,2 hektarile oleme võtnud pakkumisi eralasteaia rajamiseks. See asub linna teises servas, kus on vesi, kanalisatsioon ja ilus koht. Ettepanekud on tulnud 3 firmalt. Linn ise lasteaeda enam ei investeeri, sest oleme niigi ehitanud Vabariigi suurima lasteaia.

Nii et koht on olemas ja paari aasta pärast ehk on seal ka lasteaed.

Tekst pärineb dokumendist: Kütise tn 8 detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu
Arutelu toimus 07.06.2007 a. Kui "paari aasta pärast", siis võinuks ju teine lasteaed juba olemas olla. Mis sellest plaanist sai, selle kohta teavad ilmselt rääkida inimesed, kes siis linna juhtisid (vaata http://uus.saue.ee/index.php?page=208&)

Ei saa öelda, et lasteaiakohtade puudus poleks Sauel teemaks olnud. Sellest on ikka aegade jooksul räägitud ja kirjutatud, kuid see pole aastate jooksul olnud nii oluline küsimus, et seda probleemi lahendada.

Sauel on suurim lasteaed ning sellel on omad head ja vead. Ühelt poolt võimaldab see kulusid kokku hoida, kuid teisalt on probleem laste mänguväljakutega ning nii suure asutuse juhtimine on väljakutse omaette.

Mul on hea meel, et täna on lasteiaiakohtade osas mingi seisukoha võtnud kõik valimisnimekirjad ning on lootust, et järgneva 4 aasta jooksul lasteaiakohtade järjekord kaob. Meie valimisliidule on see väga oluline küsimus. Seda näitab ka asjaolu, et koostöös koalitsioonipartneriga laiendasime lasteaeda ning "kustutasime kõige suurema tule". Aga me ei arva, et sellega on asjad korras ning tulevikus võibki juttu rääkida, et jah, järjekord on olemas ja midagi peaks tegema, kuid aastad lähevad ja lähevad ... ja lähevad ja lähevad ja midagi ei muutu.

Lastehoiust Sauel - linnapea vastus arupärimisele

Kopeerin siia vastuse arupärimisele (volikogu protokollist, mis leitav
http://avalik.amphora.ee/saue/document.aspx?id=34179). Tõsi, mugavuse mõttes on teksti lisatud mõned lingid (arengukavale, eelarvele) , mida linnapea vastuses ei ole.

Vastus "Kindlad tegijad - uus tulevik" fraktsiooni arupärimisele 18.03.2010

Saue linnavalitsus tänab fraktsiooni "Kindlad tegijad - uus tulevik" esitatud arupärimise eest ja vastab teile.

1. Saue Linnavalitsuse töö algus on olnud edukas. Saue Linnavalitsus on olnud ametis 4 kuud ja selle ajaga esitanud volikogule arutamiseks ja otsustamiseks 15 eelnõud. Linnavalitsus on pidanud 13 istungit ja arutanud 198 küsimust.

2. Kõikidele riskirühmadesse kuuluvatele sotsiaalsetele gruppidele mõeldud sotsiaaltoetused on säilinud. Linnavalitsus ei ole esitanud volikogule mitte ühtegi eelnõud, mis oleks kaotanud õpilaste sõidusoodustuse linna poolt toetatavas ühistranspordis, samuti ei nähtu ka seda, et Saue linnas oleks lõpetatud koduste laste hoiutoetuse maksmine. Mis puudutab nn " pensionäride jõulutoetust", siis antud juhul ei ole tegemist sotsiaaltoetusega, vaid ühele elanikkonna grupile mõeldud rahalise jõulukingiga. Teatavasti otsustas volikogu 2010. aastal loobuda jõulupreemiate maksmisest Saue linnas.

Nüüd aga vastused teie konkreetsetele küsimustele:
1. Küsimus: Miks nõustusite lasteaia 2010.a eelarve vähendamisega 12% võrra võrreldes 2009.a kinnitatud eelarvega?

LV vastus.: Saue Linnavalitsus ei ole nõustunud Lasteaia 2010. a eelarve vähendamisega 12% võrra. Saue lasteaia "Midrimaa" eelarve kasvas 2010. aastal võrreldes 2009 aastaga +8,7 %. Palume arupärijatel tutvuda Saue linna 2010 aasta kinnitatud eelarve ja sellele lisatud seletuskirjaga (lk 21) (http://uus.saue.ee/index.php?page=258&)

2. Küsimus: Mille arvelt lasteaed oma eelarves suudab kokku hoida 2,277 miljonit krooni?

LV vastus: Lasteaial on 2010. aastal võimalus kasutada 1 374 316 krooni rohkem kui 2009. aastal (http://uus.saue.ee/index.php?page=258&).

3. Küsimus: Kuidas tagatakse lähiajal lastehoiu võimalus kõigile Saue linna lastevanematele, kes seda vajavad?

LV vastus: Vastavalt "Koolieelse lasteasutuse seaduse" § 10 lg 1 "Valla- või linnavalitsus loob kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele. kelle elukoht on antud valla või linna haldusterritooriumil ning kelle vanemad seda soovivad, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses“. Sama seaduse § 1 lg 1 “Koolieelne lasteasutus (edaspidi lasteasutus) on koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav lõppeasutus " ja § 4 lg 1 "Lasteasutused jagunevad munitsipaal- ja eralasteasutusteks" ning § 2 lg 2 "Alusharidus omandatakse lasteasutuses või kodus"

Saue linna haldusterritooriumil töötavad seisuga aprill 2010 alljärgnevad lastehoidu ja alusharidust pakkuvad lastehoiuasutused:
1. Saue lasteaed "Midrimaa" - 360 voodikohaga.
2. Lastepäevahoid "Lustila" - 30 voodikohaga.
3. Lastepäevahoid "Naerupall" - 10 voodikohaga
4. Lastepäevahoid "Põnni mängumaa" - 10 voodikohaga.

Eeltoodust nähtuvalt on Saue linnas tagatud 1,5 - 7 aastastele eelkooliealistele lastele lastehoiu võimalused kui nende vanemad seda vajavad. Linnavalitsus peab olemasolevaid lastehoiu võimalusi Saue linnas piisavaks arvestades asjaolu, et tööpuuduse kasvust (üks vanematest kodune) on vähenenud ka nõudlus lastehoiuteenuse järele.

4. Küsimus: Kas teil on olemas või koostamisel konkreetne tegevusplaan/kava kuidas kavatsete seda ülesannet täita (arvestades ka võimalust, et majandusolukord võib veelgi halveneda)?

LV vastus: Lastehoiu korraldamisel lähtub Saue Linnavalitsus seadustest, linna põhimäärusest ja Saue linna arengukavast. Linnavalitsus on kinnitanud ka Saue lasteaia "Midrimaa" arengukava 2009 - 2011. Arengukavadega on võimalik tutvuda Saue linna kodulehel www.saue.ee .

5. Küsimus: Juhul, kui kava on koostamisel, siis millal sellega on alustatud ja kes selle valmimisse on kaasatud?

LV vastus: Saue linna arengukavaga (sisaldab ka lastehoidu) on võimalik tutvuda Saue linna kodulehel www.saue.ee . Linna arengukava täiendamine ja parandamine toimub jooksvalt igal aastal vastavalt tegelikele vajadustele ning esitatud ettepanekutele. Arengukava muudatused kinnitab Saue Linnavolikogu.

6. Küsimus: Milliseid erinevaid võimalusi on kavas selle ülesande täitmisel kaalutud?

LV vastus: Lastehoiu võimaluste loetelu on antud ,,Koolieelse lasteasutuse seaduse" § 4 lg 1)" Lasteasutused jagunevad munitsipaal- ja eralasteasutusteks" ja § 2 lg 2) Alusharidus omandatakse lasteasutuses või kodus ". Jätkatakse lapsehoiuteenuse ja eralasteasutustes käivate laste perekondade toetamist. Linn toetab ka väljaspool Saue linna hoitavate laste perekondasid, kellele töökohast tingituna, on hoidmine mõnes teises omavalitsuses logistiliselt mugavam. Lapsehoiuteenuse toetus tõuseb 2010. aastal 3375 kroonile alates 1.04.2010.

7. Küsimus: Kui suur on lasteaiajärjekord?

LV vastus: Laekunud avalduste põhjal vajavad 20I0. a aiarühma kohta kuni 95 lapsevanemat. Sõimerühmadesse on avaldanud soovi 77 lapsevanemat.

8. Kui palju teiste omavalitsuste lapsi käib Saue lasteaias?

LV vastus: Teistes omavalitsustes elavate laste arv Saue lasteaias ,,Midrimaa" on 32.

9. Milliseid alternatiive on pakutud vanematele, kelle lapsed ei saa lasteaeda ja on järjekorras?

LV vastus: Küsimusele vastatud alapunktis 3

10. Küsimus: Kui palju on alternatiivsed lahendused kallimad/odavamad nii vanemale kui linnale?

LV vastus: Kallis/odav on suhteline ja subjektiivne mõiste. Linnavalitsus ei näe võimalust ja ei pea ka vajalikuks spekuleerida teemal mis kellelegi kallis või odav. Teenuse hinna määrab turg.

11. Küsimus: Miks rikutakse laste võrdse kohtlemise printsiipi ja koduste laste hoiutoetus on tehtud oluliselt väiksemaks kui hoiuteenust kasutavate laste puhul vabastab ju iga kodushoitav laps koha lasteaias?

Koolieelse lasteasutuse seaduse § 10. lg 1 Valla- või linnavalitsus loob kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on antud valla või linna haldusterritooriumil ning kelle vanemad seda soovivad, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Selline võimalus on Saue linnas ka loodud. Perekondade vajadused ja soovid lastehoiuteenuse osas on väga erinevad. on neid, kes soovivad seda pidevalt, aga ka neid, kes soovivad lapsehoidu ajutiselt või soovivad hoida ja anda alusharidust kodus. Võimalus valida erinevate lastehoiuasutuste vahel tagab perekondadele valikuvõimaluse. Lähtuvalt sellest toetatakse linnaeelarvest ka alternatiivlastehoiu võimalusi. Linnavalitsusele jääb aga arusaamatuks teie küsimuses väide, et iga kodushoitud laps vabastab koha lasteaias. Koht lasteaias vabaneb alles siis, kui laps, kes on seda kohta kasutanud, läheb teise lastehoiuasutusse või kooli. Kahjuks ei ole praktika kinnitanud, et koduse lapse toetus oleks vähendanud nõudlust lastehoiuteenuse järgi. Arvestades sellega, et esimesse klassi on 2012 minemas 4 klassitäit lapsi, kes vabastavad kohad lasteaias. Samas on meil võimalus võtta kooli ainult 3 klassitäit lapsi ning erinevalt lastehoiuvõimalustest on linnal vaid üks võimalus, ja see on ehitada algklasside maja.


Lugupidamisega
OrmValtson

Linnapea

Arupärimine Saue linnavalitsusele

Tulenevalt asjaolust, et allolevat arupärimist ei ole veel võimalik Saue linna kodulehelt leida, avaldame selle valimisliidu blogis.

18.03.2010.a.

Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu Saue Linnavolikogusse valitud liikmed sõlmisid 21.10.2009 koalitsioonileppe. Leppe täitmine sõltub eelkõige mitte linnavolikogu liikmete tahtest, vaid nende poolt ametisse nimetatud ja kinnitatud linnapea ja linnavalitsuse tegevuse/tegevusetuse tulemustest. Kahjuks ei ole kogu linnavalitsuse töö algus olnud edukas, pigem vastupidi - esimesteks suurimateks „töövõitudeks“ peab paraku lugema teie tegevusetust koalitsioonilepingu osas, mis puudutab sotsiaaltoetuste (pensionäride jõulutoetus, õpilastele raudteel sõidu toetus ja koduste laste hoiutoetus) kadumist.

Nagu teada, vastutab linnavalitsuse praeguses koosseisus haridusküsimuste ja sotsiaalvaldkonna arengu eest Rafael Amos. Pärast eelpool nimetatud otsuste vastuvõtmist peaksite tõsiselt kaaluma Rafael Amose sobivust sellele ametikohale, sest kui poliitik ei suuda oma valdkonna küsimuste eest seista ja seisukohti kaitsta, siis pole mõtet linnavalitsuses edasi töötada. See võib kaasa tuua ka abilinnapea suhtes umbusalduse algatamise. Kuid enne nii kaalukate otsuste tegemist soovime teada, kuidas plaanib linnavalitsus oma tegevust antud valdkonnas jätkata ja kas teil on üldse mõtteid, kuidas tagada oma valdkonnas koalitsioonilepingu täitmine.

Soovime vastuseid järgmistele küsimustele:

1. Miks nõustusite Lasteaia 2010.a eelarve vähendamisega 12% võrra võrreldes 2009.a kinnitatud eelarvega?
2. Mille arvelt lasteaed oma eelarves suudab kokku hoida 2,277 miljonit krooni?
3. Kuidas tagatakse lähiajal lastehoiu võimalus kõigile Saue linna lastevanematele, kes seda vajavad?
4. Kas teil on olemas või koostamisel konkreetne tegevusplaan/kava, kuidas kavatsete seda ülesannet täita (arvestades ka võimalust, et majandusolukord võib veelgi halveneda)? Võimalusel lisada vastusele kava.
5. Juhul, kui kava on koostamisel, siis millal sellega on alustatud ja kes selle valmimisse on kaasatud?
6. Milliseid erinevaid võimalusi on kavas selle ülesande (vt p 4) täitmisel kaalutud?
7. Kui suur on lasteaiajärjekord?
8. Kui palju teiste omavalitsuste lapsi käib Saue lasteaias ?
9. Milliseid alternatiive on pakutud vanematele, kelle lapsed ei saa lasteaeda ja on järjekorras?
10. Kui palju on alternatiivsed lahendused kallimad/odavamad nii vanemale kui linnale?
11. Miks rikutakse laste võrdse kohtlemise printsiipi ja koduste laste hoiutoetus on tehtud oluliselt väiksem kui hoiuteenust kasutavate laste puhul – vabastab ju iga kodushoitav laps koha lasteaias?

Palume vastata nii kirjalikult kui ka suuliselt järgmisel volikogu istungil - vastavalt kehtivale korrale. Ühtlasi avaldada arupärimine ning vastus sellele Saue Sõnas ja Saue linna kodulehel, kuivõrd tegemist on Saue linna avalikkust oluliselt puudutava teabega.

„Kindlad tegijad – uus tulevik“ fraktsiooni nimel,

Henn Põlluaas

Lastesõbralikkus avaldub valikutes

Ero Liivik
Ilmunud 23.12.2004 Maalehes

Saue linn on otsustanud investeerida tulevikku läbi laste.

Saue linnale ÜRO lastefondi UNICEF Eesti esinduse poolt antud lastesõbraliku linna tiitel on ühtviisi nii au kui ka kohustus. Jagaksin selle puhul oma mõtteid sellest, mis siis ikkagi muudab ühe linna lastesõbralikuks.

Tegelikult tuleb täna kõikides Eesti linnades ja valdades olla nii lastesõbralik kui võimalik. Vastasel juhul täitub hiljuti demograaf Kalev Katuse sõnastatud ja samuti ÜRO andmetele tuginev pessimistlik prognoos. Ehk kui sündimus Eestis lähima kümnendi jooksul ei tõuse, siis me rahvusena kaome.

Bussiliiklusest lasteaiakohtadeni

Linna lastesõbralikkust ei peaks kitsalt mõistma kui mänguväljakute, rulluisuteede ja rampide, vaba aja või huvikeskuste ning muu taolise rajamist. Kuigi kõik eelnimetatud asjad on ühes linnas väga tähtsad.

Minu kui linnapea jaoks avaldub lastesõbralikkus eeskätt valikutes, mida linna juhtimisel tuleb iga päev kaaluda. Põhimõtteline hoiak, mida ka teistele omavalitsuste juhtidele soovitan, on toetada alternatiivsete küsimuste puhul rohkem lapsesõbralikke variante.

Teema iseenesest ei pruugigi esmapilgul laste või noortega üksüheselt seostuda – näiteks bussiliikluse korraldus. Aga kahtlemata on selle juures vaja arvestada koolide ja lasteaedade töögraafikuid, rääkimata sõidusoodustuste rakendamisest.

Saue linn on otsustanud investeerida tulevikku läbi laste. Käesoleva aasta lõpus valmib meil lasteaia lisakorpus, kokku on siis Saue linna lasteaias kohti ligi 300. Tundub ehk suurushullustusena linna puhul, kus elanikke veidi üle viie tuhande?

Aga vaadakem asja perspektiivis – Saue on juba sisuliselt muutunud Tallinna eeslinnaks. Ühelt poolt lähedus pealinnale ja teisalt rahulik ning küllaga rohelust pakkuv elukeskkond meelitab lähikümnendil Sauele veel inimesi juurde.

Paljud noored pered aga jätaksid meile kolimata, kui neil puuduks kohapeal lasteaiakoha saamise võimalus. Uus lasteaed peab pakkuma koha aga ka nendele peredele, kes juba lasteaiajärjekorras. Ka meie linna iive on sedavõrd kõrge, et lisanduvad lasteaiakohad on juba hädavajadus.

Kindlasti on Tallinna kui tugeva tõmbekeskuse lähedus Saue noortele ka riskifaktoriks. Peame suutma korraldada teismeliste elu väikelinnas sedavõrd võimalusterohkeks, et neil ei tekiks kiusatust minna pealinna lihtsalt ringi uitama ja aega surnuks lööma. Kust libedale teele sattumiseni jääb vaid mõni samm.

Samas seab väikelinna eelarve noorte- ja lastesõbralikkusele omad piirid. Linnavalitsus peab arvestama ka teiste linnas elavate sotsiaalsete rühmadega, nagu pensionärid või üksikud inimesed.

Tähtis on aga arendada võimalusi, mis eri sotsiaalseid gruppe pigem ühendaks kui eraldaks. Näiteks linnapargi korrastamine, sinna nii istumiseks pinkide kui lastele mänguplatside rajamine on just sedasorti ühenduspaik.

Laste soovid tuleb ära kuulata

Olen igati päri UNICEF Eesti presidendi Elle Kulliga – lastesõbralikkuse arendamiseks pole vaja üksnes suuri rahasummasid, vaid eeskätt häid ideid. Saue linnavalitsus on oma elanike küsitluste ning linna Interneti-kodulehekülje kaudu saanud mitmeid väärt mõtteid, mille teostamise eest nüüd siis linnale ka see tunnustus.

Nii nagu pereski, algab ka linnas lastesõbralikkus laste ja noorte mõtete ning soovide tähelepanelikust ärakuulamisest. Sealt edasi tuleb vaid tegutseda, täis vanemlikku hoolt ja innukust.

Mõtteid Saue keskuse mänguväljaku ümber

On aasta 2007. Oleme abikaasaga üle viieteist aasta värsked lapsevanemad. Kõik tundub teisiti, kui 1992. aastal: tänavad on asfalteeritud ning lapsevankriga saab kevade ja suve edenedes üha pikemaid ja pikemaid tiire ette võetud; siin-seal on võimalik pinkidel istuda ning jalgu puhata; tillukese ilmakodaniku auks on korraldatud Beebiball, kus linnapea on üle andmas sünnitunnistusi, kus laulmas lasteaialapsed, kus kingitakse lilli ja oma linna naiste tehtud käsitööd; purskkaevuga pargis on laste mänguväljak askeldavate põnnide ja nende emmedega.

Isegi laste mängutuba on olemas, mille kaudu tuuakse koju kätte beebide võimlemis- ja muusikatunnid. Kõik tundub ütlevat, et väikeste lastega on Sauel tore elada.

On kevad 2008. Rasmus on saanud aastaseks ning tema huvi pikkade jalutuskäikude vastu on lahtunud, igapäevaseid ajaveetmise võimalusi tuleb otsida kodu lähedalt. Korrusmajade elanikele tähendab see linna pargi mänguväljakul mängimist. Lapsi on seal endiselt palju. Selle tegelik põhjus selgub nüüd ka meile. Lihtsalt see on ainus Saue mänguväljak, kus üheskoos olemas nii kiiged, liumägi, turnimispuud kui ka liiv. Liiv, mis ajuti ehitusprahti meenutab. Mänguväljaku emadelt kuulen, et kohe-kohe hakatakse liiva välja vahetama. Ja ikka selliselt, et kõigepealt roogitakse vana välja ja seejärel uus puhas liiv asemele. Selgub, et nii mõnigi ema on linnavalitsusse selle küsimusega pöördunud ja ikka jaatava vastuse saanud.

Ühel juunihommikul võib tõesti mänguväljaku servas kaht kuhjakest silmata. Liivakoormaks ei julgeks ma neid nimetada. Täielikust puhastamisest pole jälgegi. Nädala jagu õnnestub emadel oma maimukesed uute kuhilate otsa mängima suunata. Endiselt räägitakse, et see olevat tööprotsessi algus. Kord on isegi linnavalitsuse töötajaid pargis näha, äkki tulid ka tegeliku olukorraga tutvuma... Aga ei, mis neil lastest, seletavad kellelegi midagi, istuvad autodesse ja sõidavad minema. Kunagi hiljem saab selgeks, miks nad seal olid. Purskkaevu asemele (mis küll vett ei pursanud) tekkis elutu kiviväljak.

Kuid see liiv. Esimese vihmaga tasandusid liivakuhjakesed maapinnaga ning kadus viimanegi märk sellest, et murelikele lapsevanematele keegi kunagi oli lubanud uut liiva. Aga murelik tasus olla küll. Ei teinud seal küll keegi statistikat, kuid nii mõnigi avastas pärast liivakastis mängimist, et lapsel on ussid. Nii sõitsime ka meie ühel juulikuu nädalavahetusel murelikena lastehaigla erakorralisse vastuvõttu analüüse tegema.

Teise osa suvest veedame suvilas, kuhu vanaisa meile liivakasti ehitas ja selle heleda ning puhta mereliivaga täitis. Kõik Sauega seotud käimised tuleb teha ringiga, ikka nii, et laps mänguväljakut ei silmaks ega kiikuma ei paluks minna.

Kevad 2009. Mänguväljak on endiselt ning igasugustest ohtudest sõltumata pisipõnnide ja emmede kohtumispaik. Rasmusele ja tema eakaaslastele peaks eesootav sügis tähendama lastesõime minekut ning emmedel tuleks taas tööle minna. Just nimelt peaks ja tuleks, sest tegelik olukord linnas võimaldab sõimekoha vaid 32 lapsele, mis on pelgalt kolmandik aastas sündivate laste üldarvust.

Lasteaiakoha saamine ongi mitme kuu vältel pea ainus arutlusteema: kellele on lootust antud, kes joone alla on jäänud, kes mida edasi kavatseb teha. Juunis selguvad nimekirjad, viimased sissesaajad on veebruaris 2007 sündinud lapsed. Aga mis teha märtsi, aprilli või mai laste emadel, kes on keset aastat ikkagi seatud fakti ette, et laps on saanud kolmeaastaseks ja viimane aeg on tööle minna. Eralasteaiad ja lastehoiud on praeguses majandusolukorras nii mõnelegi perele üle jõu, vaatamata linna makstavale toetusele, mis katab heal juhul 40% tegelikest kulutustest. Sisulisi lahendusi linnal ei ole ja lapsevanemad on jäetud probleemile lahenduste otsimisel omapäi.

Suve hakul puruneb mänguväljakul üks kahest beebikiigest. Nädala jagu ripub see seal ühe keti otsas, ohustades pisemaid ning ahvatledes teismelisi, siis võetakse ka teine ketiots lahti ning suure hulga väikelaste peale on linnas nüüd alles vaid üks turvapiirdega kiik. Suve edenedes kerkivad taas pinnale vanad mured liivaga. Nüüd ei anta enam isegi lootust, et see kunagi välja vahetatakse. Naljaviluks või pahameelehoos kirutakse, võrreldakse liiva maksumust linnajuhtide preemianumbritega ja loodetakse olukorra muutustele ajal, kui linnavalitsuses töötavate inimeste pisipõnnid jõuavad ikka, kui mäng liivakastis ning eakaaslaste seltskond neile oluliseks saavad. Seniks otsivad lapsevanemad alternatiivi: kes sõidab maale, kes suvilasse, hakkajad eramajade vanemad korraldavad oma lastele kodu lähedale mängimisvõimalusi.

Kui palju kulub liiva mõnekümne ruutmeetrise mänguväljaku tarvis või tööaega kiigeaasa tagasikeevitamiseks? Kas tegu on tõesti ületamatute miljonitega, mida praegusel ajal eelarves napib? Pigem on tegemist hoolimatuse ning näiliselt-pole-probleemi suhtumisega. Rääkimata lokaalsest tegutsemisest, mis viimase Saue Sõna (25.09.2009) lehekülgedel korduvalt kajastamist leiab.

Tean, tean. Linnas on suuremaid ja keerulisemaid probleeme lahendada, kui mingi mänguväljaku liiv. Iga tervik koosneb paljudest pisidetailidest ning see tühipaljas liiv viitab suhtumisele inimestesse. Neli-viis koormat liiva ning paar päeva tööd töömaleva noortele oleks olnud jälg sellest, et meie linna kõige pisemad kellelegi korda lähevad, et hoolimine oma linna inimestest tähendab lisaks sõnadele ajaleheartikleis ka hoolimist tegudes ja tõdemust sellest, et Saue on tõesti lastesõbralik linn. Kahjuks näib tänase päeva valguses, et sellest on alles jäänud vaid kolm rida teksti kodulehel.

Evelin Povel-Puusepp

Saue linnas napib lasteaiakohti – kui kaua veel ?

Ilmunud 25.09 Harju Ekspressis

Saue Sõnast (nr 15 (310) 11. september 2009, vt. Lasteaed töötab täiel koormusel) võib lugeda, et sel sügisel “jäi veel kohta ootama palju 3-aastaseid lapsi ja rahuldamata jäid suurelt jaolt 2-aastaste laste vanemate avaldused”. Järjekorras (12. mai seisuga, vt Saue Sõna nr 10 (305) 22. mai 2009, "Lasteaiakohtade puudus on tuntavam kui kunagi varem") oli aga 124 last 2–3-aastaste rühma ning 74 last 3–4-aastaste laste rühma.

Ei saa öelda, et linnavõim probleemi ei tunnistaks. Eelpool mainitud Saue Sõna artiklid on selle tunnistuseks. Lisaks on Saue linn ühinenud Lapsehoiuteenuse osutamise infosüsteemiga https://lapsehoid.eesti.ee/, - paraku on Saue lasteaed loonud iseseisva süsteemi, mis ei ole aga nii usaldusväärne. Jääb selgusetuks, miks ei võiks täna linna enda infosüsteemis olevaid avaldusi sisestada ka suurde süsteemi, et lapsevanematel oleks järjekorrast ülevaade. Saue linnapea Orm Valtson on öelnud, et 21. sajandil eelistatakse päevahoidu – ent küsime: 21. sajand on kestnud juba aastaid, kuid probleem on jätkuvalt õhus.

“Tõsised” arutelud
Ei saa küll öelda, et tänane linnavalitsus mitte midagi ei tee. Näiteks on välja pakutud ideid aruteluks nagu kuulutada välja hange lasteaiateenuse osutaja leidmiseks, rentida mõni vaba pind ning rajada sellele laste päevahoid või siis kasutada olemasolevaid teenusepakkujaid. Mainitud võimalikud lahendused on algatuseks head, kuid taas – puudub info, kas nimetatud võimalused on reaalsed ja kui palju need maksta võiksid. Hoogsalt genereeritud ideid lugedes aga küsin, kas need arutelud on tänasele linnavõimule tõesti olulised?

Selleks heidame pilgu Saue linna arengut suunavasse dokumenti. Selleks on “Saue linna arengukava 2007-2017”, kus lasteaeda (laste päevahoidu) küll tekstis mainitakse, kuid mitte selliselt, et seda oleks vaja laiendada. “Saue linna arengukava tegevuskava 2007-2017” dokumendis on lakooniliselt kirjas “Tekkivate era lastehoiu asutuste toetamine aastatel 2010-2017”. Kuidas era lastehoiu asutused peaksid tekkima ning kas nad tekivad, sellest aimu ei saa. Arutelu on kiiduväärt, kuid miks pole seda varem märgatud teha? Lasteaia järjekorrad ei ole tekkinud eile, linna arengukava vaadatakse läbi ja kinnitatakse iga aasta oktoobri lõpuks.

Imelisi lahendusi pole olemas
Hanke väljakuulutamine või pinna rentimine (mis saaks toimuda samuti läbi hanke) tunduvad kõige reaalsemad. Võimalik, et Sauel on mõni vaba hoone, mida saaks ilma väga suurte probleemideta lasteaiaks kujundada. Sauel on täna tühjalt seisvaid hooneid, näiteks endine Mööbliaida pood. Võimalik, et omanikud on valmis selle linnale 15 aastaks rentima. Ei oleks küll ideaalne lahendus, kuid süüa saaks sinna tuua Midrimaa köögist ja seega jääks ära eraldi köögi ehitamise vajadus, mis on väga kulukas. Võimalik, et enam-vähem sobivaid hooneid on Sauel veelgi. On tänuväärne, et tänane linnavõim on asunud probleemile lahendusi otsima, kuid need tegevused ei ole olnud tulemuslikud.

Kohtusse riigi vastu ?
Alati kerkib küsimus rahast ning seda teadupärast taevast sülle ei kuku. Viimane rahvastikuminister, kes täna ametist prii, soovitas, et lapsevanemad võiksid minna omavalitsuse vastu kohtusse, kui viimane päevahoiuteenust ei paku. Mis on linnale mõtlemise koht. Selles valguses, et kui seadus ütleb, et KOV tagab lasteaiakoha ja kui vanem seda kohtu kaudu nõuab ning linna kohtus võidab, siis saab linn minna kohtusse riigi vastu, sest see kohustus on pandud omavalitsusele (sh Saue linnale) riigi poolt ja vastavalt põhiseadusele (§154) "Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest."

Minu arvates on siin mõtlemise koht. Kas mitte linn ei võiks omal algatusel (moraalselt) toetada mõne lapsevanema kohtuskäiku, et tema võidu korral ise riigi vastu kohtusse minna. Seda saab aga julgemini siis teha, kui linnas on võimul valimisnimekiri, kes ei karda telefonikõnet partei peakontorist, mis keelaks linnal “oma erakonna” vastu kohtusse minna.

Kaimo Käärmann-Liive
Saue volikogu arengukomisjoni liige