Me täname kõiki, kes Saue mõisas meie valimisliiduga 30. septembril kohtusid, küsimusi esitasid ja oma ideid Saue linna arenguks pakkusid. Loodetavasti ei jää selline suhtlus viimaseks. See on selge, et Saue linnas oli probleeme, on täna ning on ka tulevikus. Väga oluline on selle kõige juures, kuidas neid probleeme lahendatakse. Kas avatult ja kaasatult või "meie teame ja kellegi teise arvamust me ei vaja". Meie valimisliit on selles osas oma kindla valiku teinud.
Aga mis inimesi huvitas? Näiteks:
- sotsiaalrahad, -toetused;
- koolitoit;
- bussipeatused;
- mänguväljakud linnas;
- linna juhtimine;
- Sarapiku kelgumäe järsud nõlvad.
Kuvatud on postitused sildiga valitsemine. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga valitsemine. Kuva kõik postitused
teisipäev, 1. oktoober 2013
neljapäev, 26. september 2013
ERR: Erakonnad ja valimisliidud ei vaevu oma valimisprogramme välja tooma
Vaata: http://uudised.err.ee/?06288003
Meie kohta see arusaadavalt ei kehti, vaata http://kindladtegijad.blogspot.com/2013/09/valimisliidu-kindlad-tegijad_18.html.
Ja veel - kui kerge on leida Sauel kandideerivate nimekirjade programme aastast 2009, ah? Miks nad neid küll peidavad või häbenevad?
Meie kohta see arusaadavalt ei kehti, vaata http://kindladtegijad.blogspot.com/2013/09/valimisliidu-kindlad-tegijad_18.html.
Ja veel - kui kerge on leida Sauel kandideerivate nimekirjade programme aastast 2009, ah? Miks nad neid küll peidavad või häbenevad?
laupäev, 5. detsember 2009
Sauel hääled koos
Saue linnas sõlmisid koalitsiooni kaks valimistel kandideerinud nimekirja - Reformierakond ning Erakond Isamaa ja Res Publica Liit. Soovime neile Saue juhtimisel jõudu. Koostööleppe ja Saue Sõnas nr 16 (311) 25. september 2009 ilmunud vastuste põhjal vaatame, mida on sauelastel oodata. Alljärgnevat ei saa kindlasti nimetada analüüsiks, pigem põgusaks võrdluseks.
Esmalt 25. sept. Saue Sõna põhjal:
Kui tehtud töödest viimasel viiel aastal, siis mõlemad nimekirjad väärtustavad Sarapiku terviseraja valmimist.
Kindlad probleemid, mis lahendamist vajavad, on gümnaasiumiga seonduv (ruumikitsikus), algklassid peavad saama oma maja. Samuti ollakse seda meelt, et lasteaiakohtade puudus on probleem, mis kindlasti lahendada tuleb.
Mida eelmainitu lahendamiseks teha? Algklasside maja tuleb valmis ehitada. Kõik Lasteaiakohad kaovad Sauel aga siis, kui leitakse eraettevõtjatest partnereid eralasteaia või lastehoiuteenuse ostmiseks.
Kuhu peaks lähima 5 aasta jooksul investeerima (valdkonnad ja objektid)? Ühisosana saavad kokku kool, lasteaed (koos erainvestoritega), noortekeskus, samuti valdkonnana vesi ja kanalisatsioon.
Käes on majanduskriis, mida linnaeelarvest kärpida? Kas sotsiaaltoetused, hariduskulud, investeeringud või on kokkuhoiukoht mujal? Saab öelda, et selleski küsimuses on osapoolte ühisosa olemas – kärpida saab igalt poolt ja “kirve alla” võivad minna sotsiaaltoetused, hariduskulud, investeeringud kui ka “kõik muu”.
Linnapea isiku osas on ühisosa null. Teisalt on see objektiivselt mõistetav.
Kas Saue linn ja vald peaksid kokku saama? Saue Sõnale antud vastuste puhul midagi selget välja ei loe. "Kas" küsimusele peaks olema lihtne vastata (jah/ei), kuid seda vaid teoorias.
Kui kõik eelnev ühe lausega kokku võtta, siis järgmise 4 aasta jooksul peaks algklassid saama oma maja, lasteaiajärjekorrad Sauel kaduma, kerkima noortekeskus, vee- ja kanalisatsiooniprobleemid saama lahenduse ning kui king pigistab, siis kärpida saab kõikjalt ning ka “mujalt”.
Tegelikult tunnistan, et viimane lause on väga meelevaldne, sest nii konkreetset juttu (4 aasta jooksul ning saab valmis) 25. sept. Saue Sõna vastustest välja ei loe. Teisalt – nii konkreetselt Saue Sõna targu ei küsinud ka.
Kui ka valimisprogramme vaadata, siis nendes lubati, et tehakse, luuakse, parandatakse, tõhustatakse, kuid keegi ei julge öelda, et 4 aasta pärast, näiteks, saavad kõik lapsed lasteaiakoha või päevahoiukoha, raudteejaama hoone on korras ja algklasside maja valmis, kuigi üht-teist on siiski kirjas, mis ka konkreetse tähtajaga seotud.
Kui põgusalt koalitsioonileppest (http://uus.saue.ee/public/files/saue_november_6_2009_internet.pdf), siis palju on seal kirjas "muudame", "toetame", "kutsume ellu" jne. See ei pruugi halb olla, kuid kui 4 aasta pärast küsida, mis on tehtud, siis on selliseid tegevusi nagu näiteks "Kutsume ellu kultuuriümarlaua" väga raske hinnata, sest ellukutsumine on vaid vahend, mitte eesmärk omaette. Mis on probleem ning miks on ümarlaua ellukutsumine kõige parem lahendus ning kas probleem sai lahendatud, seda ei saa teda, kui 4 aasta pärast antakse teada, et "kutsusime ümarlaua ellu".
Kui ümarlaudade juurde tulla (lisaks kultuuriümarlauale on kirjas ka spordiümarlaud), siis linnarahva kaasamine on tervitatav. Ju leitakse nendele ümarlaudadele ka sisu. Väga tervitatav oleks, kui kaasamine sellega ei lõpeks ning ka näiteks eakad, noored, koeraomanikud, autojuhid jne. oma sõna saaksid linna juhtimisel sekka öelda. See on sama probleem, milles kirjutasin Kas sauelased võiksid eelarve (teatud) osas otse otsustada? [kirjutasin, et kaasamine ei tohiks olla valikuline või poolik]. Kui linnavõim on dialoogiks valmis, siis võiks see toimuda ükskõik millises valdkonnas. Tegelikult on kaasamisest leppes veel - "Kaasame Saue ettevõtjaid linna välissuhetesse".
Uus üldplaneering on linnale kindlasti vajalik.
Huvitav on kahtlemata küsida, et mida sauelased ei saa. Näiteks linnaosasid ei saa (IRL). Ka kergliiklusteed Laagrisse ei saa, saab "[...]Sauet naaberomavalitsustega ühendava kergliiklustee" (kuidas linn oleks seda teed Saue valda rajanud, on küsimus omaette, kuid see oli RE programmis ilmselt näpuviga, mida ikka ette tuleb, mõeldud on ilmselt seda, et Saue linn ehitab valmis tee selle osa, mis kulgeb Saue linnas, linna piirist Laagrisse rajab tee Saue vald. Kõik see toimub valla-linna koostöös, selge see). Rahvusvahelisest ideekonkursist linna keskuse planeerimiseks ja arendamiseks on saanud ideekonkurss. Mis ilmselt ei välista, et see võiks olla rahvusvaheline.
Seega, elame, näeme ja jääme ootama tegusid.
Kaimo Käärmann-Liive
[Tekstis ei ole juhuslikult kasutatud "valimisnimekiri". On austusväärne, kui inimene on end parteiliselt määratlenud. Samas leian, et austust väärivad ka inimesed, kes ei ole partei liikmed ning kuna nii IRL-i kui RE valimisnimekirjas kandideeris inimesi, kes parteisse ei kuulu, siis ei nimeta ma neid parteinimekirjad vaid valimisnimekirjad]
Esmalt 25. sept. Saue Sõna põhjal:
Kui tehtud töödest viimasel viiel aastal, siis mõlemad nimekirjad väärtustavad Sarapiku terviseraja valmimist.
Kindlad probleemid, mis lahendamist vajavad, on gümnaasiumiga seonduv (ruumikitsikus), algklassid peavad saama oma maja. Samuti ollakse seda meelt, et lasteaiakohtade puudus on probleem, mis kindlasti lahendada tuleb.
Mida eelmainitu lahendamiseks teha? Algklasside maja tuleb valmis ehitada. Kõik Lasteaiakohad kaovad Sauel aga siis, kui leitakse eraettevõtjatest partnereid eralasteaia või lastehoiuteenuse ostmiseks.
Kuhu peaks lähima 5 aasta jooksul investeerima (valdkonnad ja objektid)? Ühisosana saavad kokku kool, lasteaed (koos erainvestoritega), noortekeskus, samuti valdkonnana vesi ja kanalisatsioon.
Käes on majanduskriis, mida linnaeelarvest kärpida? Kas sotsiaaltoetused, hariduskulud, investeeringud või on kokkuhoiukoht mujal? Saab öelda, et selleski küsimuses on osapoolte ühisosa olemas – kärpida saab igalt poolt ja “kirve alla” võivad minna sotsiaaltoetused, hariduskulud, investeeringud kui ka “kõik muu”.
Linnapea isiku osas on ühisosa null. Teisalt on see objektiivselt mõistetav.
Kas Saue linn ja vald peaksid kokku saama? Saue Sõnale antud vastuste puhul midagi selget välja ei loe. "Kas" küsimusele peaks olema lihtne vastata (jah/ei), kuid seda vaid teoorias.
Kui kõik eelnev ühe lausega kokku võtta, siis järgmise 4 aasta jooksul peaks algklassid saama oma maja, lasteaiajärjekorrad Sauel kaduma, kerkima noortekeskus, vee- ja kanalisatsiooniprobleemid saama lahenduse ning kui king pigistab, siis kärpida saab kõikjalt ning ka “mujalt”.
Tegelikult tunnistan, et viimane lause on väga meelevaldne, sest nii konkreetset juttu (4 aasta jooksul ning saab valmis) 25. sept. Saue Sõna vastustest välja ei loe. Teisalt – nii konkreetselt Saue Sõna targu ei küsinud ka.
Kui ka valimisprogramme vaadata, siis nendes lubati, et tehakse, luuakse, parandatakse, tõhustatakse, kuid keegi ei julge öelda, et 4 aasta pärast, näiteks, saavad kõik lapsed lasteaiakoha või päevahoiukoha, raudteejaama hoone on korras ja algklasside maja valmis, kuigi üht-teist on siiski kirjas, mis ka konkreetse tähtajaga seotud.
Kui põgusalt koalitsioonileppest (http://uus.saue.ee/public/files/saue_november_6_2009_internet.pdf), siis palju on seal kirjas "muudame", "toetame", "kutsume ellu" jne. See ei pruugi halb olla, kuid kui 4 aasta pärast küsida, mis on tehtud, siis on selliseid tegevusi nagu näiteks "Kutsume ellu kultuuriümarlaua" väga raske hinnata, sest ellukutsumine on vaid vahend, mitte eesmärk omaette. Mis on probleem ning miks on ümarlaua ellukutsumine kõige parem lahendus ning kas probleem sai lahendatud, seda ei saa teda, kui 4 aasta pärast antakse teada, et "kutsusime ümarlaua ellu".
Kui ümarlaudade juurde tulla (lisaks kultuuriümarlauale on kirjas ka spordiümarlaud), siis linnarahva kaasamine on tervitatav. Ju leitakse nendele ümarlaudadele ka sisu. Väga tervitatav oleks, kui kaasamine sellega ei lõpeks ning ka näiteks eakad, noored, koeraomanikud, autojuhid jne. oma sõna saaksid linna juhtimisel sekka öelda. See on sama probleem, milles kirjutasin Kas sauelased võiksid eelarve (teatud) osas otse otsustada? [kirjutasin, et kaasamine ei tohiks olla valikuline või poolik]. Kui linnavõim on dialoogiks valmis, siis võiks see toimuda ükskõik millises valdkonnas. Tegelikult on kaasamisest leppes veel - "Kaasame Saue ettevõtjaid linna välissuhetesse".
Uus üldplaneering on linnale kindlasti vajalik.
Huvitav on kahtlemata küsida, et mida sauelased ei saa. Näiteks linnaosasid ei saa (IRL). Ka kergliiklusteed Laagrisse ei saa, saab "[...]Sauet naaberomavalitsustega ühendava kergliiklustee" (kuidas linn oleks seda teed Saue valda rajanud, on küsimus omaette, kuid see oli RE programmis ilmselt näpuviga, mida ikka ette tuleb, mõeldud on ilmselt seda, et Saue linn ehitab valmis tee selle osa, mis kulgeb Saue linnas, linna piirist Laagrisse rajab tee Saue vald. Kõik see toimub valla-linna koostöös, selge see). Rahvusvahelisest ideekonkursist linna keskuse planeerimiseks ja arendamiseks on saanud ideekonkurss. Mis ilmselt ei välista, et see võiks olla rahvusvaheline.
Seega, elame, näeme ja jääme ootama tegusid.
Kaimo Käärmann-Liive
[Tekstis ei ole juhuslikult kasutatud "valimisnimekiri". On austusväärne, kui inimene on end parteiliselt määratlenud. Samas leian, et austust väärivad ka inimesed, kes ei ole partei liikmed ning kuna nii IRL-i kui RE valimisnimekirjas kandideeris inimesi, kes parteisse ei kuulu, siis ei nimeta ma neid parteinimekirjad vaid valimisnimekirjad]
laupäev, 17. oktoober 2009
Täpiks i peal
Henn Põlluaas ei saanud avaldada Saue Sõnas artiklit "Kultuuripeallinn Saue?", sest tegemist olevat valimispropagandaga. Hoopis uude konteksti paneb asjad aga Henri Heinsalu sissekanne tema enda blogis "Esimene artikel Saue Sõnas"
Tsiteerime:
"Hei, neljapäeval [st 8. okt] tuli välja järjekordne Saue Sõna. Minul sai valmis esimene artikel nn. debüüt ajakirjanduses. Kirjutasin Saue MV jalgpallis, kus ma saavutasin teise koha Saue JK kooseisus. Artikli kirjutamisel abistas mind Saue JK president Valdis Toomast. Suur aitäh talle!
Tsiteerime:
"Hei, neljapäeval [st 8. okt] tuli välja järjekordne Saue Sõna. Minul sai valmis esimene artikel nn. debüüt ajakirjanduses. Kirjutasin Saue MV jalgpallis, kus ma saavutasin teise koha Saue JK kooseisus. Artikli kirjutamisel abistas mind Saue JK president Valdis Toomast. Suur aitäh talle!
Viimasel lehel on ka meie nimekirja valimisreklaamid. Ühe peal on sportlased ja teise peal ettevõtjad. Sellekordses Saue Sõnas olen ma ära mainitud kaks korda. Enne valimis on reklaam muidugi hea, näitab et olen pildil."
Selge on see, et inimesed, kes volikogusse kandideerivad, kirjutavad kultuuri, spordi, muusika või muudel sarnastel teemadel ja selles ei ole midagi taunimisväärset. Taunimisväärne on aga see, et ka neutraalsetel teemadel saavad sõna vaid "õigesse seltskonda kuuluvad inimesed".
Selge on see, et inimesed, kes volikogusse kandideerivad, kirjutavad kultuuri, spordi, muusika või muudel sarnastel teemadel ja selles ei ole midagi taunimisväärset. Taunimisväärne on aga see, et ka neutraalsetel teemadel saavad sõna vaid "õigesse seltskonda kuuluvad inimesed".
reede, 16. oktoober 2009
Eesti kõrgepalgaliste linna- ja vallajuhtide edetabel
Tänane ajaleht Äripäev on välja tulnud mitme tabeliga, muu hulgas ka sellisega, kus on kirjas linnapeade ja kõrgemate linnaametnike sissetulekud.
Oleme teadlikud, et kuigi Äripäeva tabeli koostamisel on ajakirjanik kasutanud avalikke andmeid, on paraku tal jäänud vajaka nende tõlgendamise oskusest. Seega, tabel ei ole täiesti adekvaatne, kuid siiski annab võimaluse teatud reservatsioonidega omavalitsuse juhtide sissetulekuid võrrelda.
Saue linn on aga "kõrge" kolmanda koha linnapeade palkade edetabelis igati "ära teeninud", seal ei ole tegemist andmete tõlgendamise oskusega.
Sel teemal kirjutab ka Delfi ning Delfi juhtkirjas on tähelepanu saanud ka Saue linn. Toome selle juhtkirja siin tervikuna lugeda:
JUHTKIRI: Omavalitsejate rasked rahapakid
Delfi, www.DELFI.ee
16. oktoober 2009 12:00
"Mul on jalad mul on pea, mul on küljes käed. Raskeid rahapakkisid siiski silm ei näe," laulis Singer Vinger juba 1980. aastate lõpus. Tänane omavalitsusjuhtide palgaedetabel näitab, et mõni silm ikka näeb küll. Kindlasti on osa neist silmadest oma rahapakid auga välja teeninud. Kindlasti aga mitte kõik.
Igatahes on omavalitsusjuhtide sissetulekut hea mõtlemisaine pühapäevasteks valimisteks valmistuvale Eestimaale. Kui palju läheb teile maksma teie linnapea või vallavanem. Kas ta on oma hinda väärt? Kui palju tema isiklikuks heaoluks kulub maksumaksja raha võrreldes tema teistes omavalitsustes töötavate kolleegidega?
Elu (ja edetabel) tuletab taas kord meelde asjasthuvitatule ammu teada tõsiasja, et juhi sissetulek ei ole tingimata mingi pidi proportsioonis omavalitsuse suuruse, vastutuse hulga ega isegi isiku populaarsusega. Tallinna meer Edgar Savisaar näiteks on tabelis alles kuuendal kohal, temast rohkem teenib isegi erakonnakaaslane Mart Viisitamm Pärnust.
Juba tükk aega on omavalitsuse seas olnud omamoodi müsteeriumiks aga Saue linn, mille linnapea Orm Valtson troonib edetabelis kolmandal kohal, saades peale Riigikogu palkasid ületava palga ka veel Eesti kõige kõvemaid lisatasusid. Naabruses paikneva Saue valla vallavanem Mati Tartu saab aga hakkama üle kolmandiku väiksema palga ning kolm korda väiksemate lisatasudega.
Tervikuna on aga hea teada, kes kui palju maksab. See, kes oma hinda väärt on, on pühapäeval juba valija otsustada.
Oleme teadlikud, et kuigi Äripäeva tabeli koostamisel on ajakirjanik kasutanud avalikke andmeid, on paraku tal jäänud vajaka nende tõlgendamise oskusest. Seega, tabel ei ole täiesti adekvaatne, kuid siiski annab võimaluse teatud reservatsioonidega omavalitsuse juhtide sissetulekuid võrrelda.
Saue linn on aga "kõrge" kolmanda koha linnapeade palkade edetabelis igati "ära teeninud", seal ei ole tegemist andmete tõlgendamise oskusega.
Sel teemal kirjutab ka Delfi ning Delfi juhtkirjas on tähelepanu saanud ka Saue linn. Toome selle juhtkirja siin tervikuna lugeda:
JUHTKIRI: Omavalitsejate rasked rahapakid
Delfi, www.DELFI.ee
16. oktoober 2009 12:00
"Mul on jalad mul on pea, mul on küljes käed. Raskeid rahapakkisid siiski silm ei näe," laulis Singer Vinger juba 1980. aastate lõpus. Tänane omavalitsusjuhtide palgaedetabel näitab, et mõni silm ikka näeb küll. Kindlasti on osa neist silmadest oma rahapakid auga välja teeninud. Kindlasti aga mitte kõik.
Igatahes on omavalitsusjuhtide sissetulekut hea mõtlemisaine pühapäevasteks valimisteks valmistuvale Eestimaale. Kui palju läheb teile maksma teie linnapea või vallavanem. Kas ta on oma hinda väärt? Kui palju tema isiklikuks heaoluks kulub maksumaksja raha võrreldes tema teistes omavalitsustes töötavate kolleegidega?
Elu (ja edetabel) tuletab taas kord meelde asjasthuvitatule ammu teada tõsiasja, et juhi sissetulek ei ole tingimata mingi pidi proportsioonis omavalitsuse suuruse, vastutuse hulga ega isegi isiku populaarsusega. Tallinna meer Edgar Savisaar näiteks on tabelis alles kuuendal kohal, temast rohkem teenib isegi erakonnakaaslane Mart Viisitamm Pärnust.
Juba tükk aega on omavalitsuse seas olnud omamoodi müsteeriumiks aga Saue linn, mille linnapea Orm Valtson troonib edetabelis kolmandal kohal, saades peale Riigikogu palkasid ületava palga ka veel Eesti kõige kõvemaid lisatasusid. Naabruses paikneva Saue valla vallavanem Mati Tartu saab aga hakkama üle kolmandiku väiksema palga ning kolm korda väiksemate lisatasudega.
Tervikuna on aga hea teada, kes kui palju maksab. See, kes oma hinda väärt on, on pühapäeval juba valija otsustada.
reede, 2. oktoober 2009
Kas Saue linn on õigel rajal? Kui jah, kas jookseb või istub?
Isegi kui oled õigel rajal joostakse sust üle, kui istuma jääd
Ilmunud 02.10 Harju Ekspressis
Juba pikemat aega on maailma majandus- ja finantspoliitika teinud vähikäike. Praegusele olukorrale on rahvasuu andnud mitu erinevat nime, olgu selleks siis MaSu, TäPe või lihtsalt majanduskriis.
Siin ilmas pole midagi uut ega erakordset – umbes samasugune olukord valitses ka minu linnapeaks olemise algusajal 10 aasta eest. Kuid ei toona ega ka praeguses ametis pole ma kunagi otsinud põhjuseid, miks ühte või teist asja teha ei saa, vaid võimalusi, kuidas saab. Sel ajal püstitasime endale pigem probleemi, kust saada huvitavaid ja innovaatilisi ideid selleks, et elu Saue linnas paremaks muuta.
Selle tulemusena seadsime endale kolmeks aastaks väga suured eesmärgid, sest linnas oli palju vaja ära teha, ja me tegimegi. Asfalteeritud said kõik linna teed ja tänavad; Saue Gümnaasiumist kujunes linna haridus- ja kultuurikeskus koos ujula, aula, raamatukogu ja uue võimlaga, lisandus ka üle 1000 m2 täiendavat õppepinda; alustatud sai jaanituleplatsi väljaehitamist, korrastatud ja välja ehitatud keskuse plats koos haljastuse ja purskkaevuga, välisrahastuse toel lõpetasime vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitused vanasse elamurajooni jne.
Need olid investeeringud, mis võisid linna eelarvet silmas pidades tunduda võimatu ülesandena, kuid me leidsime lahendused, sest raha polnud ilmast otsa lõppenud siis ega ole ka praegu. See tuleb vaid üles leida ning selle kätte saamiseks tööd teha, kuid selleks peab olema nii tahtmist kui ka mõistust.
Vaba raha leidmist linnaelu parandamiseks võimaldas meie puhul linna valitsemiskulude kontrolli all hoidmine. Näiteks oli linnapea alluvuses ainult üks abilinnapea, täna on neid aga kaks, lisandunud on veel kaks palgalist linnavalitsuse liiget, raamatupidajaid on varasema kahe asemel nüüd viis. Ainuüksi koosseisu arvelt olid meie valitsemiskulud 1,5 miljoni krooni võrra aastas väiksemad. Selle raha oleks võinud tänane linnavalitsus kulutada pigem lastele tasuta koolilõuna maksmiseks või vanuritele ravimite ja ravi kompenseerimiseks 1500 krooni ulatuses aastas. Investeerida poleks ju mõtet, kui linna sukasääres on juba küllaga raha, mida kasutada ei osata.
Algatasime tol ajal ka palju muid huvitavaid projekte, mis ei nõuagi alati niivõrd raha, kui head tahtmist, tähelepanelikkust ja linna elanikest ning töötajatest hoolimist. Alguse sai Saue aasta õpetaja valimise traditsioon, beebiballi korraldamine koostöös päevakeskuse ja laseaiaga, konkurss „Kaunis Kodu ning noorte suvised töölaagrid. Korraldasime ka linna Noortepäevi, mil võim linnas üheks päevaks noorte kätte anti.
Need olid head ajad, sest volikogu ja linnavalitsus käisid ühte jalga ning kõiki ettepanekuid arutati sõltumata sellest, kas neid esitas opositsioon või koalitsioon ning enamus neist viidi ellu. Meie tööd tunnustasid toona ka linnaelanikud.
Minule tundub, et praegust aega iseloomustab kõige enam mitte majandus-, vaid usalduskriis, väärtuste kriis, mis on olnud tingitud inimloomusele nii omastest põhjustest – kasuahnusest ja saamahimust, soovist kõikvõimalikke vahendeid kasutades isiklikke hüvesid saada, unustades ära meie põhiväärtused.
Nii ka Sauel. Viimase seitsme aasta jooksul on Saue linnavalitsuse silmapaistvaim tegu olnud see, et iga uue linnapea puhul otsitakse võimalusi talle umbusalduse avaldamiseks. Ikka ühe ja ainsa eesmärgiga – kasuahnus ja saamahimu, soov endale ja oma lähikondlastele linna kulul „sooje kohti“ luua ja eelmist linnavõimu mustata. Ja seda ikka ja alati ühe ja sama stsenaariumi järgi ning ühe ja sama mehe taktikepi all. Muuseas olgu siinkohal märgitud, et ühe linnapeavahetusega koondati kaheksa inimest ja maksti kompensatsioonideks 600 000 krooni.
Lähenevaid valimisi oodates ja Saue linna edasisest arenemisest huvitatuna usun, et linnale oleks parim valimistulemus see, kui ükski valimisliit ega -nimekiri ei saaks absoluutset enamust ning kõigi linnakodanike hääl oleks volikogus maksimaalselt kuulda. Linnapeaks võiks saada valimistel enim hääli saanud nimekirja enim hääli saanud kandidaat. Nii poleks ka seni kõigi võimupöörete taga olnud Amos ja CO tegutsemine endile mugavate ametikohtade loomiseks ja linna raha tuulde loopimiseks enam võimalik.
Täna on vaja linna arengus lähtuda mitte niivõrd nappidena tunduvatest võimalustest, kui just meie ees seisvatest vajadustest. Linna arengu jaoks ei peitu oht mitte liiga suurte, vaid liiga väikeste eesmärkide püstitamises. Minu meelest praeguse linnapea valjuhäälne võitlus Saue iseseisvuse eest on nagu kukepoks eilse päevaga, sest täna me ju olemegi iseseisev omavalitsusüksus! Milleks kulutada aega ja energiat võitlusele, kui polegi kellegagi võidelda?
Kui aga n.ö „iseseisvuslased“ peavad vastasena silmas Eesti riiki, on võitlemisest rääkimine puhas populism. Reaalsus on see, et kui tänaste võimuerakondade (Reformierakond ja IRL) vahel saavutatakse konsensus, peab tänane linnavõim erakonnakontori käsul asuma liitmist läbi viima ja seda ta ka teeb. Seda on kord juba tehtud ja nähtud – ei olnud meie linnapead ega volikogu esimeest nende linna- ja vallavalitsejate ridades, kes seisid õlg-õla kõrval siis, kui riik aasta alguses KOV-de tulubaasist miljonid kroonid ära võttis, sest nemad täitsid korraldust vait olla ja edasi teenida.
Täna tuleks võidelda hoopis Saue linna elanike elukeskkonna parandamise eest: rajada kõikjale ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud; kindlustada lastele hea haridus ja sotsiaalselt turvaline õpikeskkond; klassijuhatajaid väärtustades (makstes 5000 krooni kuus) suurendada nende rolli õppekasvatustöö läbiviimisel; pakkuda täiskasvanutele erinevaid koolitus- ja täiendõppe võimalusi; muuta tänavaid regulaarselt pestes ja puhastades linna õhk tolmust puhtaks; kindlustada kõigile vajajatele lasteaiakoht. Tuleb mõelda sellele, kuidas inimesed ka pärast pensionile jäämist saaksid elada aktiivset täisväärtuslikku elu. Selleks tuleb rajada vanurite keskus koos pansionaadi, aktiivse seltsielu ja taastusravi võimalustega. Väga oluline on ka Sauele linnakeskuse rajamine, milleks tuleb alustada linna keskel asuvate angaaride aluse maa detailplaneeringuga.
Ees seisavad suured ülesanded ja neid on palju. Kõike seda on aga võimalik teha vaid volikogu ja linnavalitsuse vahelises koostöös ning erinevaid huvigruppe, organisatsioone ja oma naabreid kaasates.
Mõelgem suurelt ja tegutsegem üheskoos, sest ainult nii on võimalik meile kõigile kodune linn Saue teha praegusest paremaks! Nii võime MaSu-le anda sootuks uue tähenduse – Ma Suudan!
Andres Pajula
Volikogu liige
Saue linnapea 1999-2002
Ilmunud 02.10 Harju Ekspressis
Juba pikemat aega on maailma majandus- ja finantspoliitika teinud vähikäike. Praegusele olukorrale on rahvasuu andnud mitu erinevat nime, olgu selleks siis MaSu, TäPe või lihtsalt majanduskriis.
Siin ilmas pole midagi uut ega erakordset – umbes samasugune olukord valitses ka minu linnapeaks olemise algusajal 10 aasta eest. Kuid ei toona ega ka praeguses ametis pole ma kunagi otsinud põhjuseid, miks ühte või teist asja teha ei saa, vaid võimalusi, kuidas saab. Sel ajal püstitasime endale pigem probleemi, kust saada huvitavaid ja innovaatilisi ideid selleks, et elu Saue linnas paremaks muuta.
Selle tulemusena seadsime endale kolmeks aastaks väga suured eesmärgid, sest linnas oli palju vaja ära teha, ja me tegimegi. Asfalteeritud said kõik linna teed ja tänavad; Saue Gümnaasiumist kujunes linna haridus- ja kultuurikeskus koos ujula, aula, raamatukogu ja uue võimlaga, lisandus ka üle 1000 m2 täiendavat õppepinda; alustatud sai jaanituleplatsi väljaehitamist, korrastatud ja välja ehitatud keskuse plats koos haljastuse ja purskkaevuga, välisrahastuse toel lõpetasime vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitused vanasse elamurajooni jne.
Need olid investeeringud, mis võisid linna eelarvet silmas pidades tunduda võimatu ülesandena, kuid me leidsime lahendused, sest raha polnud ilmast otsa lõppenud siis ega ole ka praegu. See tuleb vaid üles leida ning selle kätte saamiseks tööd teha, kuid selleks peab olema nii tahtmist kui ka mõistust.
Vaba raha leidmist linnaelu parandamiseks võimaldas meie puhul linna valitsemiskulude kontrolli all hoidmine. Näiteks oli linnapea alluvuses ainult üks abilinnapea, täna on neid aga kaks, lisandunud on veel kaks palgalist linnavalitsuse liiget, raamatupidajaid on varasema kahe asemel nüüd viis. Ainuüksi koosseisu arvelt olid meie valitsemiskulud 1,5 miljoni krooni võrra aastas väiksemad. Selle raha oleks võinud tänane linnavalitsus kulutada pigem lastele tasuta koolilõuna maksmiseks või vanuritele ravimite ja ravi kompenseerimiseks 1500 krooni ulatuses aastas. Investeerida poleks ju mõtet, kui linna sukasääres on juba küllaga raha, mida kasutada ei osata.
Algatasime tol ajal ka palju muid huvitavaid projekte, mis ei nõuagi alati niivõrd raha, kui head tahtmist, tähelepanelikkust ja linna elanikest ning töötajatest hoolimist. Alguse sai Saue aasta õpetaja valimise traditsioon, beebiballi korraldamine koostöös päevakeskuse ja laseaiaga, konkurss „Kaunis Kodu ning noorte suvised töölaagrid. Korraldasime ka linna Noortepäevi, mil võim linnas üheks päevaks noorte kätte anti.
Need olid head ajad, sest volikogu ja linnavalitsus käisid ühte jalga ning kõiki ettepanekuid arutati sõltumata sellest, kas neid esitas opositsioon või koalitsioon ning enamus neist viidi ellu. Meie tööd tunnustasid toona ka linnaelanikud.
Minule tundub, et praegust aega iseloomustab kõige enam mitte majandus-, vaid usalduskriis, väärtuste kriis, mis on olnud tingitud inimloomusele nii omastest põhjustest – kasuahnusest ja saamahimust, soovist kõikvõimalikke vahendeid kasutades isiklikke hüvesid saada, unustades ära meie põhiväärtused.
Nii ka Sauel. Viimase seitsme aasta jooksul on Saue linnavalitsuse silmapaistvaim tegu olnud see, et iga uue linnapea puhul otsitakse võimalusi talle umbusalduse avaldamiseks. Ikka ühe ja ainsa eesmärgiga – kasuahnus ja saamahimu, soov endale ja oma lähikondlastele linna kulul „sooje kohti“ luua ja eelmist linnavõimu mustata. Ja seda ikka ja alati ühe ja sama stsenaariumi järgi ning ühe ja sama mehe taktikepi all. Muuseas olgu siinkohal märgitud, et ühe linnapeavahetusega koondati kaheksa inimest ja maksti kompensatsioonideks 600 000 krooni.
Lähenevaid valimisi oodates ja Saue linna edasisest arenemisest huvitatuna usun, et linnale oleks parim valimistulemus see, kui ükski valimisliit ega -nimekiri ei saaks absoluutset enamust ning kõigi linnakodanike hääl oleks volikogus maksimaalselt kuulda. Linnapeaks võiks saada valimistel enim hääli saanud nimekirja enim hääli saanud kandidaat. Nii poleks ka seni kõigi võimupöörete taga olnud Amos ja CO tegutsemine endile mugavate ametikohtade loomiseks ja linna raha tuulde loopimiseks enam võimalik.
Täna on vaja linna arengus lähtuda mitte niivõrd nappidena tunduvatest võimalustest, kui just meie ees seisvatest vajadustest. Linna arengu jaoks ei peitu oht mitte liiga suurte, vaid liiga väikeste eesmärkide püstitamises. Minu meelest praeguse linnapea valjuhäälne võitlus Saue iseseisvuse eest on nagu kukepoks eilse päevaga, sest täna me ju olemegi iseseisev omavalitsusüksus! Milleks kulutada aega ja energiat võitlusele, kui polegi kellegagi võidelda?
Kui aga n.ö „iseseisvuslased“ peavad vastasena silmas Eesti riiki, on võitlemisest rääkimine puhas populism. Reaalsus on see, et kui tänaste võimuerakondade (Reformierakond ja IRL) vahel saavutatakse konsensus, peab tänane linnavõim erakonnakontori käsul asuma liitmist läbi viima ja seda ta ka teeb. Seda on kord juba tehtud ja nähtud – ei olnud meie linnapead ega volikogu esimeest nende linna- ja vallavalitsejate ridades, kes seisid õlg-õla kõrval siis, kui riik aasta alguses KOV-de tulubaasist miljonid kroonid ära võttis, sest nemad täitsid korraldust vait olla ja edasi teenida.
Täna tuleks võidelda hoopis Saue linna elanike elukeskkonna parandamise eest: rajada kõikjale ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud; kindlustada lastele hea haridus ja sotsiaalselt turvaline õpikeskkond; klassijuhatajaid väärtustades (makstes 5000 krooni kuus) suurendada nende rolli õppekasvatustöö läbiviimisel; pakkuda täiskasvanutele erinevaid koolitus- ja täiendõppe võimalusi; muuta tänavaid regulaarselt pestes ja puhastades linna õhk tolmust puhtaks; kindlustada kõigile vajajatele lasteaiakoht. Tuleb mõelda sellele, kuidas inimesed ka pärast pensionile jäämist saaksid elada aktiivset täisväärtuslikku elu. Selleks tuleb rajada vanurite keskus koos pansionaadi, aktiivse seltsielu ja taastusravi võimalustega. Väga oluline on ka Sauele linnakeskuse rajamine, milleks tuleb alustada linna keskel asuvate angaaride aluse maa detailplaneeringuga.
Ees seisavad suured ülesanded ja neid on palju. Kõike seda on aga võimalik teha vaid volikogu ja linnavalitsuse vahelises koostöös ning erinevaid huvigruppe, organisatsioone ja oma naabreid kaasates.
Mõelgem suurelt ja tegutsegem üheskoos, sest ainult nii on võimalik meile kõigile kodune linn Saue teha praegusest paremaks! Nii võime MaSu-le anda sootuks uue tähenduse – Ma Suudan!
Andres Pajula
Volikogu liige
Saue linnapea 1999-2002
Tellimine:
Postitused (Atom)
