Neljapäeval 8. okt. toimub algusega kell 19.00 Saue mõisas
VALIMISDEBATT
Teemad:
Linnaplaneerimine
Linnajuhtimine
Koostöö naabervaldadega jne.
Osalevad:
VL Kindlad tegijad-uus tulevik
Isamaa ja Res Publika Liit
Keskerakond
VL Saue Linnarahva Heaolu Eest
Tere-tulemast kõigile, sissepääs on prii
Moderaator: Toomas Välimäe, Ph.D.
esmaspäev, 5. oktoober 2009
reede, 2. oktoober 2009
Kas Saue linn on õigel rajal? Kui jah, kas jookseb või istub?
Isegi kui oled õigel rajal joostakse sust üle, kui istuma jääd
Ilmunud 02.10 Harju Ekspressis
Juba pikemat aega on maailma majandus- ja finantspoliitika teinud vähikäike. Praegusele olukorrale on rahvasuu andnud mitu erinevat nime, olgu selleks siis MaSu, TäPe või lihtsalt majanduskriis.
Siin ilmas pole midagi uut ega erakordset – umbes samasugune olukord valitses ka minu linnapeaks olemise algusajal 10 aasta eest. Kuid ei toona ega ka praeguses ametis pole ma kunagi otsinud põhjuseid, miks ühte või teist asja teha ei saa, vaid võimalusi, kuidas saab. Sel ajal püstitasime endale pigem probleemi, kust saada huvitavaid ja innovaatilisi ideid selleks, et elu Saue linnas paremaks muuta.
Selle tulemusena seadsime endale kolmeks aastaks väga suured eesmärgid, sest linnas oli palju vaja ära teha, ja me tegimegi. Asfalteeritud said kõik linna teed ja tänavad; Saue Gümnaasiumist kujunes linna haridus- ja kultuurikeskus koos ujula, aula, raamatukogu ja uue võimlaga, lisandus ka üle 1000 m2 täiendavat õppepinda; alustatud sai jaanituleplatsi väljaehitamist, korrastatud ja välja ehitatud keskuse plats koos haljastuse ja purskkaevuga, välisrahastuse toel lõpetasime vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitused vanasse elamurajooni jne.
Need olid investeeringud, mis võisid linna eelarvet silmas pidades tunduda võimatu ülesandena, kuid me leidsime lahendused, sest raha polnud ilmast otsa lõppenud siis ega ole ka praegu. See tuleb vaid üles leida ning selle kätte saamiseks tööd teha, kuid selleks peab olema nii tahtmist kui ka mõistust.
Vaba raha leidmist linnaelu parandamiseks võimaldas meie puhul linna valitsemiskulude kontrolli all hoidmine. Näiteks oli linnapea alluvuses ainult üks abilinnapea, täna on neid aga kaks, lisandunud on veel kaks palgalist linnavalitsuse liiget, raamatupidajaid on varasema kahe asemel nüüd viis. Ainuüksi koosseisu arvelt olid meie valitsemiskulud 1,5 miljoni krooni võrra aastas väiksemad. Selle raha oleks võinud tänane linnavalitsus kulutada pigem lastele tasuta koolilõuna maksmiseks või vanuritele ravimite ja ravi kompenseerimiseks 1500 krooni ulatuses aastas. Investeerida poleks ju mõtet, kui linna sukasääres on juba küllaga raha, mida kasutada ei osata.
Algatasime tol ajal ka palju muid huvitavaid projekte, mis ei nõuagi alati niivõrd raha, kui head tahtmist, tähelepanelikkust ja linna elanikest ning töötajatest hoolimist. Alguse sai Saue aasta õpetaja valimise traditsioon, beebiballi korraldamine koostöös päevakeskuse ja laseaiaga, konkurss „Kaunis Kodu ning noorte suvised töölaagrid. Korraldasime ka linna Noortepäevi, mil võim linnas üheks päevaks noorte kätte anti.
Need olid head ajad, sest volikogu ja linnavalitsus käisid ühte jalga ning kõiki ettepanekuid arutati sõltumata sellest, kas neid esitas opositsioon või koalitsioon ning enamus neist viidi ellu. Meie tööd tunnustasid toona ka linnaelanikud.
Minule tundub, et praegust aega iseloomustab kõige enam mitte majandus-, vaid usalduskriis, väärtuste kriis, mis on olnud tingitud inimloomusele nii omastest põhjustest – kasuahnusest ja saamahimust, soovist kõikvõimalikke vahendeid kasutades isiklikke hüvesid saada, unustades ära meie põhiväärtused.
Nii ka Sauel. Viimase seitsme aasta jooksul on Saue linnavalitsuse silmapaistvaim tegu olnud see, et iga uue linnapea puhul otsitakse võimalusi talle umbusalduse avaldamiseks. Ikka ühe ja ainsa eesmärgiga – kasuahnus ja saamahimu, soov endale ja oma lähikondlastele linna kulul „sooje kohti“ luua ja eelmist linnavõimu mustata. Ja seda ikka ja alati ühe ja sama stsenaariumi järgi ning ühe ja sama mehe taktikepi all. Muuseas olgu siinkohal märgitud, et ühe linnapeavahetusega koondati kaheksa inimest ja maksti kompensatsioonideks 600 000 krooni.
Lähenevaid valimisi oodates ja Saue linna edasisest arenemisest huvitatuna usun, et linnale oleks parim valimistulemus see, kui ükski valimisliit ega -nimekiri ei saaks absoluutset enamust ning kõigi linnakodanike hääl oleks volikogus maksimaalselt kuulda. Linnapeaks võiks saada valimistel enim hääli saanud nimekirja enim hääli saanud kandidaat. Nii poleks ka seni kõigi võimupöörete taga olnud Amos ja CO tegutsemine endile mugavate ametikohtade loomiseks ja linna raha tuulde loopimiseks enam võimalik.
Täna on vaja linna arengus lähtuda mitte niivõrd nappidena tunduvatest võimalustest, kui just meie ees seisvatest vajadustest. Linna arengu jaoks ei peitu oht mitte liiga suurte, vaid liiga väikeste eesmärkide püstitamises. Minu meelest praeguse linnapea valjuhäälne võitlus Saue iseseisvuse eest on nagu kukepoks eilse päevaga, sest täna me ju olemegi iseseisev omavalitsusüksus! Milleks kulutada aega ja energiat võitlusele, kui polegi kellegagi võidelda?
Kui aga n.ö „iseseisvuslased“ peavad vastasena silmas Eesti riiki, on võitlemisest rääkimine puhas populism. Reaalsus on see, et kui tänaste võimuerakondade (Reformierakond ja IRL) vahel saavutatakse konsensus, peab tänane linnavõim erakonnakontori käsul asuma liitmist läbi viima ja seda ta ka teeb. Seda on kord juba tehtud ja nähtud – ei olnud meie linnapead ega volikogu esimeest nende linna- ja vallavalitsejate ridades, kes seisid õlg-õla kõrval siis, kui riik aasta alguses KOV-de tulubaasist miljonid kroonid ära võttis, sest nemad täitsid korraldust vait olla ja edasi teenida.
Täna tuleks võidelda hoopis Saue linna elanike elukeskkonna parandamise eest: rajada kõikjale ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud; kindlustada lastele hea haridus ja sotsiaalselt turvaline õpikeskkond; klassijuhatajaid väärtustades (makstes 5000 krooni kuus) suurendada nende rolli õppekasvatustöö läbiviimisel; pakkuda täiskasvanutele erinevaid koolitus- ja täiendõppe võimalusi; muuta tänavaid regulaarselt pestes ja puhastades linna õhk tolmust puhtaks; kindlustada kõigile vajajatele lasteaiakoht. Tuleb mõelda sellele, kuidas inimesed ka pärast pensionile jäämist saaksid elada aktiivset täisväärtuslikku elu. Selleks tuleb rajada vanurite keskus koos pansionaadi, aktiivse seltsielu ja taastusravi võimalustega. Väga oluline on ka Sauele linnakeskuse rajamine, milleks tuleb alustada linna keskel asuvate angaaride aluse maa detailplaneeringuga.
Ees seisavad suured ülesanded ja neid on palju. Kõike seda on aga võimalik teha vaid volikogu ja linnavalitsuse vahelises koostöös ning erinevaid huvigruppe, organisatsioone ja oma naabreid kaasates.
Mõelgem suurelt ja tegutsegem üheskoos, sest ainult nii on võimalik meile kõigile kodune linn Saue teha praegusest paremaks! Nii võime MaSu-le anda sootuks uue tähenduse – Ma Suudan!
Andres Pajula
Volikogu liige
Saue linnapea 1999-2002
Ilmunud 02.10 Harju Ekspressis
Juba pikemat aega on maailma majandus- ja finantspoliitika teinud vähikäike. Praegusele olukorrale on rahvasuu andnud mitu erinevat nime, olgu selleks siis MaSu, TäPe või lihtsalt majanduskriis.
Siin ilmas pole midagi uut ega erakordset – umbes samasugune olukord valitses ka minu linnapeaks olemise algusajal 10 aasta eest. Kuid ei toona ega ka praeguses ametis pole ma kunagi otsinud põhjuseid, miks ühte või teist asja teha ei saa, vaid võimalusi, kuidas saab. Sel ajal püstitasime endale pigem probleemi, kust saada huvitavaid ja innovaatilisi ideid selleks, et elu Saue linnas paremaks muuta.
Selle tulemusena seadsime endale kolmeks aastaks väga suured eesmärgid, sest linnas oli palju vaja ära teha, ja me tegimegi. Asfalteeritud said kõik linna teed ja tänavad; Saue Gümnaasiumist kujunes linna haridus- ja kultuurikeskus koos ujula, aula, raamatukogu ja uue võimlaga, lisandus ka üle 1000 m2 täiendavat õppepinda; alustatud sai jaanituleplatsi väljaehitamist, korrastatud ja välja ehitatud keskuse plats koos haljastuse ja purskkaevuga, välisrahastuse toel lõpetasime vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitused vanasse elamurajooni jne.
Need olid investeeringud, mis võisid linna eelarvet silmas pidades tunduda võimatu ülesandena, kuid me leidsime lahendused, sest raha polnud ilmast otsa lõppenud siis ega ole ka praegu. See tuleb vaid üles leida ning selle kätte saamiseks tööd teha, kuid selleks peab olema nii tahtmist kui ka mõistust.
Vaba raha leidmist linnaelu parandamiseks võimaldas meie puhul linna valitsemiskulude kontrolli all hoidmine. Näiteks oli linnapea alluvuses ainult üks abilinnapea, täna on neid aga kaks, lisandunud on veel kaks palgalist linnavalitsuse liiget, raamatupidajaid on varasema kahe asemel nüüd viis. Ainuüksi koosseisu arvelt olid meie valitsemiskulud 1,5 miljoni krooni võrra aastas väiksemad. Selle raha oleks võinud tänane linnavalitsus kulutada pigem lastele tasuta koolilõuna maksmiseks või vanuritele ravimite ja ravi kompenseerimiseks 1500 krooni ulatuses aastas. Investeerida poleks ju mõtet, kui linna sukasääres on juba küllaga raha, mida kasutada ei osata.
Algatasime tol ajal ka palju muid huvitavaid projekte, mis ei nõuagi alati niivõrd raha, kui head tahtmist, tähelepanelikkust ja linna elanikest ning töötajatest hoolimist. Alguse sai Saue aasta õpetaja valimise traditsioon, beebiballi korraldamine koostöös päevakeskuse ja laseaiaga, konkurss „Kaunis Kodu ning noorte suvised töölaagrid. Korraldasime ka linna Noortepäevi, mil võim linnas üheks päevaks noorte kätte anti.
Need olid head ajad, sest volikogu ja linnavalitsus käisid ühte jalga ning kõiki ettepanekuid arutati sõltumata sellest, kas neid esitas opositsioon või koalitsioon ning enamus neist viidi ellu. Meie tööd tunnustasid toona ka linnaelanikud.
Minule tundub, et praegust aega iseloomustab kõige enam mitte majandus-, vaid usalduskriis, väärtuste kriis, mis on olnud tingitud inimloomusele nii omastest põhjustest – kasuahnusest ja saamahimust, soovist kõikvõimalikke vahendeid kasutades isiklikke hüvesid saada, unustades ära meie põhiväärtused.
Nii ka Sauel. Viimase seitsme aasta jooksul on Saue linnavalitsuse silmapaistvaim tegu olnud see, et iga uue linnapea puhul otsitakse võimalusi talle umbusalduse avaldamiseks. Ikka ühe ja ainsa eesmärgiga – kasuahnus ja saamahimu, soov endale ja oma lähikondlastele linna kulul „sooje kohti“ luua ja eelmist linnavõimu mustata. Ja seda ikka ja alati ühe ja sama stsenaariumi järgi ning ühe ja sama mehe taktikepi all. Muuseas olgu siinkohal märgitud, et ühe linnapeavahetusega koondati kaheksa inimest ja maksti kompensatsioonideks 600 000 krooni.
Lähenevaid valimisi oodates ja Saue linna edasisest arenemisest huvitatuna usun, et linnale oleks parim valimistulemus see, kui ükski valimisliit ega -nimekiri ei saaks absoluutset enamust ning kõigi linnakodanike hääl oleks volikogus maksimaalselt kuulda. Linnapeaks võiks saada valimistel enim hääli saanud nimekirja enim hääli saanud kandidaat. Nii poleks ka seni kõigi võimupöörete taga olnud Amos ja CO tegutsemine endile mugavate ametikohtade loomiseks ja linna raha tuulde loopimiseks enam võimalik.
Täna on vaja linna arengus lähtuda mitte niivõrd nappidena tunduvatest võimalustest, kui just meie ees seisvatest vajadustest. Linna arengu jaoks ei peitu oht mitte liiga suurte, vaid liiga väikeste eesmärkide püstitamises. Minu meelest praeguse linnapea valjuhäälne võitlus Saue iseseisvuse eest on nagu kukepoks eilse päevaga, sest täna me ju olemegi iseseisev omavalitsusüksus! Milleks kulutada aega ja energiat võitlusele, kui polegi kellegagi võidelda?
Kui aga n.ö „iseseisvuslased“ peavad vastasena silmas Eesti riiki, on võitlemisest rääkimine puhas populism. Reaalsus on see, et kui tänaste võimuerakondade (Reformierakond ja IRL) vahel saavutatakse konsensus, peab tänane linnavõim erakonnakontori käsul asuma liitmist läbi viima ja seda ta ka teeb. Seda on kord juba tehtud ja nähtud – ei olnud meie linnapead ega volikogu esimeest nende linna- ja vallavalitsejate ridades, kes seisid õlg-õla kõrval siis, kui riik aasta alguses KOV-de tulubaasist miljonid kroonid ära võttis, sest nemad täitsid korraldust vait olla ja edasi teenida.
Täna tuleks võidelda hoopis Saue linna elanike elukeskkonna parandamise eest: rajada kõikjale ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud; kindlustada lastele hea haridus ja sotsiaalselt turvaline õpikeskkond; klassijuhatajaid väärtustades (makstes 5000 krooni kuus) suurendada nende rolli õppekasvatustöö läbiviimisel; pakkuda täiskasvanutele erinevaid koolitus- ja täiendõppe võimalusi; muuta tänavaid regulaarselt pestes ja puhastades linna õhk tolmust puhtaks; kindlustada kõigile vajajatele lasteaiakoht. Tuleb mõelda sellele, kuidas inimesed ka pärast pensionile jäämist saaksid elada aktiivset täisväärtuslikku elu. Selleks tuleb rajada vanurite keskus koos pansionaadi, aktiivse seltsielu ja taastusravi võimalustega. Väga oluline on ka Sauele linnakeskuse rajamine, milleks tuleb alustada linna keskel asuvate angaaride aluse maa detailplaneeringuga.
Ees seisavad suured ülesanded ja neid on palju. Kõike seda on aga võimalik teha vaid volikogu ja linnavalitsuse vahelises koostöös ning erinevaid huvigruppe, organisatsioone ja oma naabreid kaasates.
Mõelgem suurelt ja tegutsegem üheskoos, sest ainult nii on võimalik meile kõigile kodune linn Saue teha praegusest paremaks! Nii võime MaSu-le anda sootuks uue tähenduse – Ma Suudan!
Andres Pajula
Volikogu liige
Saue linnapea 1999-2002
kolmapäev, 30. september 2009
Mõtteid Saue keskuse mänguväljaku ümber
On aasta 2007. Oleme abikaasaga üle viieteist aasta värsked lapsevanemad. Kõik tundub teisiti, kui 1992. aastal: tänavad on asfalteeritud ning lapsevankriga saab kevade ja suve edenedes üha pikemaid ja pikemaid tiire ette võetud; siin-seal on võimalik pinkidel istuda ning jalgu puhata; tillukese ilmakodaniku auks on korraldatud Beebiball, kus linnapea on üle andmas sünnitunnistusi, kus laulmas lasteaialapsed, kus kingitakse lilli ja oma linna naiste tehtud käsitööd; purskkaevuga pargis on laste mänguväljak askeldavate põnnide ja nende emmedega.
Isegi laste mängutuba on olemas, mille kaudu tuuakse koju kätte beebide võimlemis- ja muusikatunnid. Kõik tundub ütlevat, et väikeste lastega on Sauel tore elada.
On kevad 2008. Rasmus on saanud aastaseks ning tema huvi pikkade jalutuskäikude vastu on lahtunud, igapäevaseid ajaveetmise võimalusi tuleb otsida kodu lähedalt. Korrusmajade elanikele tähendab see linna pargi mänguväljakul mängimist. Lapsi on seal endiselt palju. Selle tegelik põhjus selgub nüüd ka meile. Lihtsalt see on ainus Saue mänguväljak, kus üheskoos olemas nii kiiged, liumägi, turnimispuud kui ka liiv. Liiv, mis ajuti ehitusprahti meenutab. Mänguväljaku emadelt kuulen, et kohe-kohe hakatakse liiva välja vahetama. Ja ikka selliselt, et kõigepealt roogitakse vana välja ja seejärel uus puhas liiv asemele. Selgub, et nii mõnigi ema on linnavalitsusse selle küsimusega pöördunud ja ikka jaatava vastuse saanud.
Ühel juunihommikul võib tõesti mänguväljaku servas kaht kuhjakest silmata. Liivakoormaks ei julgeks ma neid nimetada. Täielikust puhastamisest pole jälgegi. Nädala jagu õnnestub emadel oma maimukesed uute kuhilate otsa mängima suunata. Endiselt räägitakse, et see olevat tööprotsessi algus. Kord on isegi linnavalitsuse töötajaid pargis näha, äkki tulid ka tegeliku olukorraga tutvuma... Aga ei, mis neil lastest, seletavad kellelegi midagi, istuvad autodesse ja sõidavad minema. Kunagi hiljem saab selgeks, miks nad seal olid. Purskkaevu asemele (mis küll vett ei pursanud) tekkis elutu kiviväljak.
Kuid see liiv. Esimese vihmaga tasandusid liivakuhjakesed maapinnaga ning kadus viimanegi märk sellest, et murelikele lapsevanematele keegi kunagi oli lubanud uut liiva. Aga murelik tasus olla küll. Ei teinud seal küll keegi statistikat, kuid nii mõnigi avastas pärast liivakastis mängimist, et lapsel on ussid. Nii sõitsime ka meie ühel juulikuu nädalavahetusel murelikena lastehaigla erakorralisse vastuvõttu analüüse tegema.
Teise osa suvest veedame suvilas, kuhu vanaisa meile liivakasti ehitas ja selle heleda ning puhta mereliivaga täitis. Kõik Sauega seotud käimised tuleb teha ringiga, ikka nii, et laps mänguväljakut ei silmaks ega kiikuma ei paluks minna.
Kevad 2009. Mänguväljak on endiselt ning igasugustest ohtudest sõltumata pisipõnnide ja emmede kohtumispaik. Rasmusele ja tema eakaaslastele peaks eesootav sügis tähendama lastesõime minekut ning emmedel tuleks taas tööle minna. Just nimelt peaks ja tuleks, sest tegelik olukord linnas võimaldab sõimekoha vaid 32 lapsele, mis on pelgalt kolmandik aastas sündivate laste üldarvust.
Lasteaiakoha saamine ongi mitme kuu vältel pea ainus arutlusteema: kellele on lootust antud, kes joone alla on jäänud, kes mida edasi kavatseb teha. Juunis selguvad nimekirjad, viimased sissesaajad on veebruaris 2007 sündinud lapsed. Aga mis teha märtsi, aprilli või mai laste emadel, kes on keset aastat ikkagi seatud fakti ette, et laps on saanud kolmeaastaseks ja viimane aeg on tööle minna. Eralasteaiad ja lastehoiud on praeguses majandusolukorras nii mõnelegi perele üle jõu, vaatamata linna makstavale toetusele, mis katab heal juhul 40% tegelikest kulutustest. Sisulisi lahendusi linnal ei ole ja lapsevanemad on jäetud probleemile lahenduste otsimisel omapäi.
Suve hakul puruneb mänguväljakul üks kahest beebikiigest. Nädala jagu ripub see seal ühe keti otsas, ohustades pisemaid ning ahvatledes teismelisi, siis võetakse ka teine ketiots lahti ning suure hulga väikelaste peale on linnas nüüd alles vaid üks turvapiirdega kiik. Suve edenedes kerkivad taas pinnale vanad mured liivaga. Nüüd ei anta enam isegi lootust, et see kunagi välja vahetatakse. Naljaviluks või pahameelehoos kirutakse, võrreldakse liiva maksumust linnajuhtide preemianumbritega ja loodetakse olukorra muutustele ajal, kui linnavalitsuses töötavate inimeste pisipõnnid jõuavad ikka, kui mäng liivakastis ning eakaaslaste seltskond neile oluliseks saavad. Seniks otsivad lapsevanemad alternatiivi: kes sõidab maale, kes suvilasse, hakkajad eramajade vanemad korraldavad oma lastele kodu lähedale mängimisvõimalusi.
Kui palju kulub liiva mõnekümne ruutmeetrise mänguväljaku tarvis või tööaega kiigeaasa tagasikeevitamiseks? Kas tegu on tõesti ületamatute miljonitega, mida praegusel ajal eelarves napib? Pigem on tegemist hoolimatuse ning näiliselt-pole-probleemi suhtumisega. Rääkimata lokaalsest tegutsemisest, mis viimase Saue Sõna (25.09.2009) lehekülgedel korduvalt kajastamist leiab.
Tean, tean. Linnas on suuremaid ja keerulisemaid probleeme lahendada, kui mingi mänguväljaku liiv. Iga tervik koosneb paljudest pisidetailidest ning see tühipaljas liiv viitab suhtumisele inimestesse. Neli-viis koormat liiva ning paar päeva tööd töömaleva noortele oleks olnud jälg sellest, et meie linna kõige pisemad kellelegi korda lähevad, et hoolimine oma linna inimestest tähendab lisaks sõnadele ajaleheartikleis ka hoolimist tegudes ja tõdemust sellest, et Saue on tõesti lastesõbralik linn. Kahjuks näib tänase päeva valguses, et sellest on alles jäänud vaid kolm rida teksti kodulehel.
Evelin Povel-Puusepp
Isegi laste mängutuba on olemas, mille kaudu tuuakse koju kätte beebide võimlemis- ja muusikatunnid. Kõik tundub ütlevat, et väikeste lastega on Sauel tore elada.
On kevad 2008. Rasmus on saanud aastaseks ning tema huvi pikkade jalutuskäikude vastu on lahtunud, igapäevaseid ajaveetmise võimalusi tuleb otsida kodu lähedalt. Korrusmajade elanikele tähendab see linna pargi mänguväljakul mängimist. Lapsi on seal endiselt palju. Selle tegelik põhjus selgub nüüd ka meile. Lihtsalt see on ainus Saue mänguväljak, kus üheskoos olemas nii kiiged, liumägi, turnimispuud kui ka liiv. Liiv, mis ajuti ehitusprahti meenutab. Mänguväljaku emadelt kuulen, et kohe-kohe hakatakse liiva välja vahetama. Ja ikka selliselt, et kõigepealt roogitakse vana välja ja seejärel uus puhas liiv asemele. Selgub, et nii mõnigi ema on linnavalitsusse selle küsimusega pöördunud ja ikka jaatava vastuse saanud.
Ühel juunihommikul võib tõesti mänguväljaku servas kaht kuhjakest silmata. Liivakoormaks ei julgeks ma neid nimetada. Täielikust puhastamisest pole jälgegi. Nädala jagu õnnestub emadel oma maimukesed uute kuhilate otsa mängima suunata. Endiselt räägitakse, et see olevat tööprotsessi algus. Kord on isegi linnavalitsuse töötajaid pargis näha, äkki tulid ka tegeliku olukorraga tutvuma... Aga ei, mis neil lastest, seletavad kellelegi midagi, istuvad autodesse ja sõidavad minema. Kunagi hiljem saab selgeks, miks nad seal olid. Purskkaevu asemele (mis küll vett ei pursanud) tekkis elutu kiviväljak.
Kuid see liiv. Esimese vihmaga tasandusid liivakuhjakesed maapinnaga ning kadus viimanegi märk sellest, et murelikele lapsevanematele keegi kunagi oli lubanud uut liiva. Aga murelik tasus olla küll. Ei teinud seal küll keegi statistikat, kuid nii mõnigi avastas pärast liivakastis mängimist, et lapsel on ussid. Nii sõitsime ka meie ühel juulikuu nädalavahetusel murelikena lastehaigla erakorralisse vastuvõttu analüüse tegema.
Teise osa suvest veedame suvilas, kuhu vanaisa meile liivakasti ehitas ja selle heleda ning puhta mereliivaga täitis. Kõik Sauega seotud käimised tuleb teha ringiga, ikka nii, et laps mänguväljakut ei silmaks ega kiikuma ei paluks minna.
Kevad 2009. Mänguväljak on endiselt ning igasugustest ohtudest sõltumata pisipõnnide ja emmede kohtumispaik. Rasmusele ja tema eakaaslastele peaks eesootav sügis tähendama lastesõime minekut ning emmedel tuleks taas tööle minna. Just nimelt peaks ja tuleks, sest tegelik olukord linnas võimaldab sõimekoha vaid 32 lapsele, mis on pelgalt kolmandik aastas sündivate laste üldarvust.
Lasteaiakoha saamine ongi mitme kuu vältel pea ainus arutlusteema: kellele on lootust antud, kes joone alla on jäänud, kes mida edasi kavatseb teha. Juunis selguvad nimekirjad, viimased sissesaajad on veebruaris 2007 sündinud lapsed. Aga mis teha märtsi, aprilli või mai laste emadel, kes on keset aastat ikkagi seatud fakti ette, et laps on saanud kolmeaastaseks ja viimane aeg on tööle minna. Eralasteaiad ja lastehoiud on praeguses majandusolukorras nii mõnelegi perele üle jõu, vaatamata linna makstavale toetusele, mis katab heal juhul 40% tegelikest kulutustest. Sisulisi lahendusi linnal ei ole ja lapsevanemad on jäetud probleemile lahenduste otsimisel omapäi.
Suve hakul puruneb mänguväljakul üks kahest beebikiigest. Nädala jagu ripub see seal ühe keti otsas, ohustades pisemaid ning ahvatledes teismelisi, siis võetakse ka teine ketiots lahti ning suure hulga väikelaste peale on linnas nüüd alles vaid üks turvapiirdega kiik. Suve edenedes kerkivad taas pinnale vanad mured liivaga. Nüüd ei anta enam isegi lootust, et see kunagi välja vahetatakse. Naljaviluks või pahameelehoos kirutakse, võrreldakse liiva maksumust linnajuhtide preemianumbritega ja loodetakse olukorra muutustele ajal, kui linnavalitsuses töötavate inimeste pisipõnnid jõuavad ikka, kui mäng liivakastis ning eakaaslaste seltskond neile oluliseks saavad. Seniks otsivad lapsevanemad alternatiivi: kes sõidab maale, kes suvilasse, hakkajad eramajade vanemad korraldavad oma lastele kodu lähedale mängimisvõimalusi.
Kui palju kulub liiva mõnekümne ruutmeetrise mänguväljaku tarvis või tööaega kiigeaasa tagasikeevitamiseks? Kas tegu on tõesti ületamatute miljonitega, mida praegusel ajal eelarves napib? Pigem on tegemist hoolimatuse ning näiliselt-pole-probleemi suhtumisega. Rääkimata lokaalsest tegutsemisest, mis viimase Saue Sõna (25.09.2009) lehekülgedel korduvalt kajastamist leiab.
Tean, tean. Linnas on suuremaid ja keerulisemaid probleeme lahendada, kui mingi mänguväljaku liiv. Iga tervik koosneb paljudest pisidetailidest ning see tühipaljas liiv viitab suhtumisele inimestesse. Neli-viis koormat liiva ning paar päeva tööd töömaleva noortele oleks olnud jälg sellest, et meie linna kõige pisemad kellelegi korda lähevad, et hoolimine oma linna inimestest tähendab lisaks sõnadele ajaleheartikleis ka hoolimist tegudes ja tõdemust sellest, et Saue on tõesti lastesõbralik linn. Kahjuks näib tänase päeva valguses, et sellest on alles jäänud vaid kolm rida teksti kodulehel.
Evelin Povel-Puusepp
teisipäev, 29. september 2009
Kohtumine Saue ettevõtjatega 6. okt. kell 18:00 Saue Mõisas
Lugupeetud Saue linna ettevõtja!
Käesoleva aasta 18. oktoobril toimuvatel kohalike omavalitsuste valimistel Saue linnas kandideeriv valimisliit KINDLAD TEGIJAD - UUS TULEVIK peab väga oluliseks linnavõimu ja ettevõtjate vahelist koostööd valimistejärgsel perioodil. Kui Sa oled huvitatud valimisliidu ettevõtlust puudutavatest ideedest, kaasaarvatud lühiinfo EAS'i võimalustest, millest kohtumisel räägib Meelis Telliskivi, siis ootame Sind osalema valimisliidu liikmete ja Saue ettevõtjate kohtumisel 06. oktoobril 2009 aastal kell 18.00 Saue Mõisas.
Kohtumisel osalemise palume eelnevalt registreerida e-kirjaga aadressil kumari@online.ee
Registreerimine lõppeb esmaspäeval, 05. oktoobril kell 12.00.
P.S. Lisaks informeerime Sind 07.oktoobril 2009 aastal Tallinna Lauluväljakul toimuvast toetuste teabemessist "Ettevõtja Eesti 2009", mille kohta täpsema info leiad lingilt http://www.ettevotjaeesti.ee
Lugupidamisega,
Valimisliidu KINDLAD TEGIJAD - UUS TULEVIK nimel
Tõnu Kumari
Mob. 5161291
e-post: kumari@online.ee
Käesoleva aasta 18. oktoobril toimuvatel kohalike omavalitsuste valimistel Saue linnas kandideeriv valimisliit KINDLAD TEGIJAD - UUS TULEVIK peab väga oluliseks linnavõimu ja ettevõtjate vahelist koostööd valimistejärgsel perioodil. Kui Sa oled huvitatud valimisliidu ettevõtlust puudutavatest ideedest, kaasaarvatud lühiinfo EAS'i võimalustest, millest kohtumisel räägib Meelis Telliskivi, siis ootame Sind osalema valimisliidu liikmete ja Saue ettevõtjate kohtumisel 06. oktoobril 2009 aastal kell 18.00 Saue Mõisas.
Kohtumisel osalemise palume eelnevalt registreerida e-kirjaga aadressil kumari@online.ee
Registreerimine lõppeb esmaspäeval, 05. oktoobril kell 12.00.
P.S. Lisaks informeerime Sind 07.oktoobril 2009 aastal Tallinna Lauluväljakul toimuvast toetuste teabemessist "Ettevõtja Eesti 2009", mille kohta täpsema info leiad lingilt http://www.ettevotjaeesti.ee
Lugupidamisega,
Valimisliidu KINDLAD TEGIJAD - UUS TULEVIK nimel
Tõnu Kumari
Mob. 5161291
e-post: kumari@online.ee
esmaspäev, 28. september 2009
Kas sauelased võiksid eelarve (teatud) osas otse otsustada?
Ivar Tallo teeb 24. sept. Eesti Päevalehes ettepaneku, et Eestis võiks kohalikus omavalitsuses kasutada kaasava eelarve põhimõtet, mis tähendab esindusdemokraatia täiendamist sel moel, et igal aastal otsustab kogukond investeeringueelarvest teatud osa kasutamise üle. Ero Liivik on oma blogis viidanud ohtudele, mis sellise põhimõtte elluviimisega kaasas võivad käia.
Omalt poolt lisaksin veel ühe küsimuse, millest Tallo oma artiklis mööda läheb - nimelt ei täpsusta ta, kui suur see "teatud osa" peaks olema.
Toome selle küsimuse Saue konteksti. Näiteks võiks püstitada küsimuse - kas ehitada postkontorile juurdepääs, mis võimaldaks postkontorisse siseneda ka lapsevankri ning ratastooliga või püstitada Tõkke-Rauna-Vana-Keila mnt. raudtee poolsesse piirkonda laste mänguväljak? Otsedemokraatia viljelemise juurutamiseks oleks see hea katse, kuid kuna otsustatakse parimal juhul paarikümne tuhande krooni kasutamist, siis kui tõsiselt sellist küsitlust võetakse? Kes teab. Suuremate summade juures tõusetub kindlasti küsimus selgitusest ja kommunikatsioonist (vt veel kord Ero blogi).
Kas kaasav eelarvestamine oleks Sauel võimalik? Arvan, et oleks küll ja seda usub ka meie valimisliit (II, p 7). See ei ole lihtne, seda on väga lihtne vääriti kasutada ning kaasamist vaid mängida. Kui linnavolikogu on huvitatud sellest, et otsused sünniksid kaasates, siis ei saa piirduda vaid kaasava eelarvestamisega, sest siis jõutakse kiiresti tupikusse. Kaasamine ja seda sisulises mõttes peaks olema loomulik hoopis laiemalt.
Sauelt tuleb laiemast kaasamisest viimastel aastatel meelde kehtiva arengukava väljatöötamine. Enne arengukava lõplikku kinnitamist toimus kooli aulas koosolek. Kohal oli sadakond inimest. Subjektiivselt hinnates väga paljut seal väljaöeldut kinnitatud arengukavasse ei jõudnud ning hiljem polnud lugeda ka selgitusi, miks nii läks. Aga kindlasti saab teisiti, saab paremini.
Omalt poolt lisaksin veel ühe küsimuse, millest Tallo oma artiklis mööda läheb - nimelt ei täpsusta ta, kui suur see "teatud osa" peaks olema.
Toome selle küsimuse Saue konteksti. Näiteks võiks püstitada küsimuse - kas ehitada postkontorile juurdepääs, mis võimaldaks postkontorisse siseneda ka lapsevankri ning ratastooliga või püstitada Tõkke-Rauna-Vana-Keila mnt. raudtee poolsesse piirkonda laste mänguväljak? Otsedemokraatia viljelemise juurutamiseks oleks see hea katse, kuid kuna otsustatakse parimal juhul paarikümne tuhande krooni kasutamist, siis kui tõsiselt sellist küsitlust võetakse? Kes teab. Suuremate summade juures tõusetub kindlasti küsimus selgitusest ja kommunikatsioonist (vt veel kord Ero blogi).
Kas kaasav eelarvestamine oleks Sauel võimalik? Arvan, et oleks küll ja seda usub ka meie valimisliit (II, p 7). See ei ole lihtne, seda on väga lihtne vääriti kasutada ning kaasamist vaid mängida. Kui linnavolikogu on huvitatud sellest, et otsused sünniksid kaasates, siis ei saa piirduda vaid kaasava eelarvestamisega, sest siis jõutakse kiiresti tupikusse. Kaasamine ja seda sisulises mõttes peaks olema loomulik hoopis laiemalt.
Sauelt tuleb laiemast kaasamisest viimastel aastatel meelde kehtiva arengukava väljatöötamine. Enne arengukava lõplikku kinnitamist toimus kooli aulas koosolek. Kohal oli sadakond inimest. Subjektiivselt hinnates väga paljut seal väljaöeldut kinnitatud arengukavasse ei jõudnud ning hiljem polnud lugeda ka selgitusi, miks nii läks. Aga kindlasti saab teisiti, saab paremini.
reede, 25. september 2009
Saue linnas napib lasteaiakohti – kui kaua veel ?
Ilmunud 25.09 Harju Ekspressis
Saue Sõnast (nr 15 (310) 11. september 2009, vt. Lasteaed töötab täiel koormusel) võib lugeda, et sel sügisel “jäi veel kohta ootama palju 3-aastaseid lapsi ja rahuldamata jäid suurelt jaolt 2-aastaste laste vanemate avaldused”. Järjekorras (12. mai seisuga, vt Saue Sõna nr 10 (305) 22. mai 2009, "Lasteaiakohtade puudus on tuntavam kui kunagi varem") oli aga 124 last 2–3-aastaste rühma ning 74 last 3–4-aastaste laste rühma.
Ei saa öelda, et linnavõim probleemi ei tunnistaks. Eelpool mainitud Saue Sõna artiklid on selle tunnistuseks. Lisaks on Saue linn ühinenud Lapsehoiuteenuse osutamise infosüsteemiga https://lapsehoid.eesti.ee/, - paraku on Saue lasteaed loonud iseseisva süsteemi, mis ei ole aga nii usaldusväärne. Jääb selgusetuks, miks ei võiks täna linna enda infosüsteemis olevaid avaldusi sisestada ka suurde süsteemi, et lapsevanematel oleks järjekorrast ülevaade. Saue linnapea Orm Valtson on öelnud, et 21. sajandil eelistatakse päevahoidu – ent küsime: 21. sajand on kestnud juba aastaid, kuid probleem on jätkuvalt õhus.
“Tõsised” arutelud
Ei saa küll öelda, et tänane linnavalitsus mitte midagi ei tee. Näiteks on välja pakutud ideid aruteluks nagu kuulutada välja hange lasteaiateenuse osutaja leidmiseks, rentida mõni vaba pind ning rajada sellele laste päevahoid või siis kasutada olemasolevaid teenusepakkujaid. Mainitud võimalikud lahendused on algatuseks head, kuid taas – puudub info, kas nimetatud võimalused on reaalsed ja kui palju need maksta võiksid. Hoogsalt genereeritud ideid lugedes aga küsin, kas need arutelud on tänasele linnavõimule tõesti olulised?
Selleks heidame pilgu Saue linna arengut suunavasse dokumenti. Selleks on “Saue linna arengukava 2007-2017”, kus lasteaeda (laste päevahoidu) küll tekstis mainitakse, kuid mitte selliselt, et seda oleks vaja laiendada. “Saue linna arengukava tegevuskava 2007-2017” dokumendis on lakooniliselt kirjas “Tekkivate era lastehoiu asutuste toetamine aastatel 2010-2017”. Kuidas era lastehoiu asutused peaksid tekkima ning kas nad tekivad, sellest aimu ei saa. Arutelu on kiiduväärt, kuid miks pole seda varem märgatud teha? Lasteaia järjekorrad ei ole tekkinud eile, linna arengukava vaadatakse läbi ja kinnitatakse iga aasta oktoobri lõpuks.
Imelisi lahendusi pole olemas
Hanke väljakuulutamine või pinna rentimine (mis saaks toimuda samuti läbi hanke) tunduvad kõige reaalsemad. Võimalik, et Sauel on mõni vaba hoone, mida saaks ilma väga suurte probleemideta lasteaiaks kujundada. Sauel on täna tühjalt seisvaid hooneid, näiteks endine Mööbliaida pood. Võimalik, et omanikud on valmis selle linnale 15 aastaks rentima. Ei oleks küll ideaalne lahendus, kuid süüa saaks sinna tuua Midrimaa köögist ja seega jääks ära eraldi köögi ehitamise vajadus, mis on väga kulukas. Võimalik, et enam-vähem sobivaid hooneid on Sauel veelgi. On tänuväärne, et tänane linnavõim on asunud probleemile lahendusi otsima, kuid need tegevused ei ole olnud tulemuslikud.
Kohtusse riigi vastu ?
Alati kerkib küsimus rahast ning seda teadupärast taevast sülle ei kuku. Viimane rahvastikuminister, kes täna ametist prii, soovitas, et lapsevanemad võiksid minna omavalitsuse vastu kohtusse, kui viimane päevahoiuteenust ei paku. Mis on linnale mõtlemise koht. Selles valguses, et kui seadus ütleb, et KOV tagab lasteaiakoha ja kui vanem seda kohtu kaudu nõuab ning linna kohtus võidab, siis saab linn minna kohtusse riigi vastu, sest see kohustus on pandud omavalitsusele (sh Saue linnale) riigi poolt ja vastavalt põhiseadusele (§154) "Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest."
Minu arvates on siin mõtlemise koht. Kas mitte linn ei võiks omal algatusel (moraalselt) toetada mõne lapsevanema kohtuskäiku, et tema võidu korral ise riigi vastu kohtusse minna. Seda saab aga julgemini siis teha, kui linnas on võimul valimisnimekiri, kes ei karda telefonikõnet partei peakontorist, mis keelaks linnal “oma erakonna” vastu kohtusse minna.
Kaimo Käärmann-Liive
Saue volikogu arengukomisjoni liige
Saue Sõnast (nr 15 (310) 11. september 2009, vt. Lasteaed töötab täiel koormusel) võib lugeda, et sel sügisel “jäi veel kohta ootama palju 3-aastaseid lapsi ja rahuldamata jäid suurelt jaolt 2-aastaste laste vanemate avaldused”. Järjekorras (12. mai seisuga, vt Saue Sõna nr 10 (305) 22. mai 2009, "Lasteaiakohtade puudus on tuntavam kui kunagi varem") oli aga 124 last 2–3-aastaste rühma ning 74 last 3–4-aastaste laste rühma.
Ei saa öelda, et linnavõim probleemi ei tunnistaks. Eelpool mainitud Saue Sõna artiklid on selle tunnistuseks. Lisaks on Saue linn ühinenud Lapsehoiuteenuse osutamise infosüsteemiga https://lapsehoid.eesti.ee/, - paraku on Saue lasteaed loonud iseseisva süsteemi, mis ei ole aga nii usaldusväärne. Jääb selgusetuks, miks ei võiks täna linna enda infosüsteemis olevaid avaldusi sisestada ka suurde süsteemi, et lapsevanematel oleks järjekorrast ülevaade. Saue linnapea Orm Valtson on öelnud, et 21. sajandil eelistatakse päevahoidu – ent küsime: 21. sajand on kestnud juba aastaid, kuid probleem on jätkuvalt õhus.
“Tõsised” arutelud
Ei saa küll öelda, et tänane linnavalitsus mitte midagi ei tee. Näiteks on välja pakutud ideid aruteluks nagu kuulutada välja hange lasteaiateenuse osutaja leidmiseks, rentida mõni vaba pind ning rajada sellele laste päevahoid või siis kasutada olemasolevaid teenusepakkujaid. Mainitud võimalikud lahendused on algatuseks head, kuid taas – puudub info, kas nimetatud võimalused on reaalsed ja kui palju need maksta võiksid. Hoogsalt genereeritud ideid lugedes aga küsin, kas need arutelud on tänasele linnavõimule tõesti olulised?
Selleks heidame pilgu Saue linna arengut suunavasse dokumenti. Selleks on “Saue linna arengukava 2007-2017”, kus lasteaeda (laste päevahoidu) küll tekstis mainitakse, kuid mitte selliselt, et seda oleks vaja laiendada. “Saue linna arengukava tegevuskava 2007-2017” dokumendis on lakooniliselt kirjas “Tekkivate era lastehoiu asutuste toetamine aastatel 2010-2017”. Kuidas era lastehoiu asutused peaksid tekkima ning kas nad tekivad, sellest aimu ei saa. Arutelu on kiiduväärt, kuid miks pole seda varem märgatud teha? Lasteaia järjekorrad ei ole tekkinud eile, linna arengukava vaadatakse läbi ja kinnitatakse iga aasta oktoobri lõpuks.
Imelisi lahendusi pole olemas
Hanke väljakuulutamine või pinna rentimine (mis saaks toimuda samuti läbi hanke) tunduvad kõige reaalsemad. Võimalik, et Sauel on mõni vaba hoone, mida saaks ilma väga suurte probleemideta lasteaiaks kujundada. Sauel on täna tühjalt seisvaid hooneid, näiteks endine Mööbliaida pood. Võimalik, et omanikud on valmis selle linnale 15 aastaks rentima. Ei oleks küll ideaalne lahendus, kuid süüa saaks sinna tuua Midrimaa köögist ja seega jääks ära eraldi köögi ehitamise vajadus, mis on väga kulukas. Võimalik, et enam-vähem sobivaid hooneid on Sauel veelgi. On tänuväärne, et tänane linnavõim on asunud probleemile lahendusi otsima, kuid need tegevused ei ole olnud tulemuslikud.
Kohtusse riigi vastu ?
Alati kerkib küsimus rahast ning seda teadupärast taevast sülle ei kuku. Viimane rahvastikuminister, kes täna ametist prii, soovitas, et lapsevanemad võiksid minna omavalitsuse vastu kohtusse, kui viimane päevahoiuteenust ei paku. Mis on linnale mõtlemise koht. Selles valguses, et kui seadus ütleb, et KOV tagab lasteaiakoha ja kui vanem seda kohtu kaudu nõuab ning linna kohtus võidab, siis saab linn minna kohtusse riigi vastu, sest see kohustus on pandud omavalitsusele (sh Saue linnale) riigi poolt ja vastavalt põhiseadusele (§154) "Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest."
Minu arvates on siin mõtlemise koht. Kas mitte linn ei võiks omal algatusel (moraalselt) toetada mõne lapsevanema kohtuskäiku, et tema võidu korral ise riigi vastu kohtusse minna. Seda saab aga julgemini siis teha, kui linnas on võimul valimisnimekiri, kes ei karda telefonikõnet partei peakontorist, mis keelaks linnal “oma erakonna” vastu kohtusse minna.
Kaimo Käärmann-Liive
Saue volikogu arengukomisjoni liige
teisipäev, 22. september 2009
Kandidaatide tutvustused
Nr 121 Jaan Kalbus
Nr 122 Henn Põlluaas
Nr 123 Matti Nappus
Nr 124 Henn Vaher
Nr 125 Maie Särak
Nr 126 Arno Vester
Nr 127 Ero Liivik
Nr 128 Ants Torim
Nr 129 Meelis Rõigas
Nr 130 Tõnu Urva
Nr 131 Elviira Alamaa
Nr 132 Meelis Telliskivi
Nr 133 Thomas Oberg
Nr 134 Tõnu Kumari
Nr 135 Olav Roasto
Nr 136 Kaimo Käärmann-Liive
Nr 137 Jaak Tomingas
Nr 138 Ülo Vatsk
Nr 139 Helle Rätsep
Nr 140 Gunnar Lambing
Nr 141 Lembit Vares
Nr 142 Evelin Povel-Puusepp
Nr 143 Siiri Käpa
Nr 144 Jelena Laanjärv
Nr 145 Olmer Uibo
Nr 146 Andres Pajula
Nr 121 Jaan Kalbus
Sündisin 24.juunil 1948.a. Neljandat põlve sauelane.Elukaaslane Marje.Tütred Kairi ja Birgit. Mul on ka viis lapselast. Lõpetanud Tallinna 2. Keskkooli 1966.a. Õppinud TPI-s tööstuselektroonikat.
Alates 24.maist 1990. a. kuni tänaseni OÜ Selco Elektroonika juhataja. Vahepeal ka viis aastat AS Kavent juhataja. Ei kuulu ega ole kuulunud ühtegi parteisse ega erakonda.
Olen olnud aastatel 1993 kuni 1999 Saue Linnavolikogu liige, aastatel 1993 kuni 1996 Saue Linnavolikogu esimees. Aastatel 1990 kuni 1992 Eesti Kongressi saadik Keila Kihelkonnast. Olen Saue Lionsklubi asutajaliige.
Pärast kümneaastast vaheaega poliitikas soovin jälle oma jõu ja nõuga aidata kaasa Saue linna arengule.
Teen kõik selleks,et Saue Linnavalitsus teeniks Saue linnakodanike huve! Seisan selle eest, et Saue jaamahoone saaks korda!
Üles
Nr 122 Henn Põlluaas
Sündisin 16.
veebruaril 1960. Lõpetasin Nõmme Gümnaasiumi ja TPedI kunstiõpetuse magistrina. Olen abielus, kahe lapse isa. Ei ole ühegi erakonna liige, kuulun mitmete kodanikeühenduste juhatusse ja Kaitseliitu. Olen töötanud Kunstimuuseumis teadusliku töötajana, Eesti Televisioonis toimetajana ja erinevate firmade juhina.
2005-2008 olin Saue Linnavolikogu liige. Olen Kultuuri- ja Spordikomisjoni ning Arengu- ja Planeerimiskomisjoni liige. Seega olen väga hästi kursis Saue probleemide ja vajadustega ning oskan neile ka optimaalseid lahendusi leida.
Pean oluliseks, et Saue oleks omanäoline, kaunis, kodune ja elamisväärne linn, mille areng liiguks positiivses suunas. Seda saab tagada volikogu ja linnavalitsus, mis väärtustab linna kui elukeskkonda ja eelkõige selle elanikke ning nende vajadusi kõigis eluvaldkondades. Oma teadmiste ja kogemustega soovin anda selleks oma parima.
Üles
Nr 123 Matti Nappus
Olen sündinud Sauel 1943.aastal. Esindan Teid teie poolt valitud volikogudes 20 aastat. Kahel korral üksikkandidaadina ja ülejäänud kordadel valimisliitudes.
Mind on tunnustatud Saue Linna Teenetemärgiga nr. 5
Viimasel Eesti Vabariigi aastapäeval alustasime uue valimisliidu kokkupanemist eksvolikogu liikmetest, kes on olnud volikogu esimehed, asetäitjad, komisjonide esimehed jne. , samuti ekslinnapead, kaasates juurde uusi vabatahtlikke kandideerijaid.
Meie oleme algatanud ja kaasa aidanud kõikidele Saue linnas teostunud ettevõtmistele alates Saue ja Tallinna vahelisest bussiühendusest kuni üliohtliku kiiritustehase AS Steri pankrotti ajamiseni.
Loodan, lugupeetud sauelane, et oma valikus toetate mind.
Üles
Nr 124 Henn Vaher
Sündinud Tartus. Sauel elan 1974. aastast. Olen abielus, mul on kaks tütart ja kolm lapselast. Lõpetasin Tallinna Tehnikaülikooli insener-ökonomistina. Käesoleval ajal töötan Harju Maavalitsuse arenguosakonna transporditalituse juhatajana.
Aktiivselt olen osalenud Saue ühiskondlikus tegevuses. 1992. aastal asutasime Saue Ettevõtete Liidu, mille juhatuse esimees olin 10 aastat. 1998. aastal asutasime Saue Lions klubi, mille asutaja presidendiks olin. Olen olnud volikogu liige 10 aastat. Pean Sauet oma koduks. Lähtudes eeltoodust, on mulle Saue tulevik hingelähedane. Valides mind, annan endast parima Saue muutmiseks keskkonna- ja ettevõtja sõbralikuks ning turvaliseks linnaks.
Üles
Nr 125 Maie Särak
Sündisin 1950.a. Põltsamaal. Saue linnas elan abiellumisest saadik 1972.a.. Peres on 4 poega ja 1 pojatütar. 1973.a. lõpetasin TPI-s elektronarvutite eriala elektriinseneri diplomiga. 1978.a.-1994.a. töötasin Harju EPT-s kaadriõppe-ja töökaitse vaneminsenerina. Jätkasin Sauel töökeskkonnaspetsialistina kuni 2006.a.. 1998.a. kuni tänaseni töötan Harju kriminaalhooldusosakonna Keila vastuvõtupunktis ametnikuna.
IGA ÕIGUSRIKKUMINE PEAB SAAMA VÄLTIMATU JA ÕIGLASE KARISTUSE. Peame liikuma selle poole, et kurja ei tehtaks ja korda ei rikutaks.
KINDLAD TEGIJAD-UUS TULEVIK kandideerijana ei anna ma tühje lubadusi, mida pole võimalik täita, vaid toetun kandvale reaalsusele ja oma teotahte ning sihikindlusele.
1. Noortele tagada mitmekülgse õppimis-ja vabaaja veetmise võimalus.
2. Leida kultuuriedendamiseks (taidlus, käsitöö, jpm. kultuuriüritused ) keskus.
Üles
Nr 126 Arno Vester
Sündinud olen Eesti Va
bariigi ajal Tartu linnas. Elanud, õppinud ja töötanud olen Tartus, Elvas ja Tallinnas. Sauel elan 1971. aastast, seega üle poole oma teadlikust elust. Hariduselt olen keemiainsener, lõpetanud TPI. Sauega seovad mind tööalased sidemed 1972.aastast. Viimane töökoht oli EPT õppekeskuse juhataja. Praegu olen pensionär. Olen üks Saue Ettevõtete Liidu asutajaliikmetest ja vastutav sekretär selle loomisest 1992. aastast kuni tänaseni. Korteriühistu juhtimisega vahetult seotud viimased kuus aastat. Perekonnaseisult abielus, kahe lapse isa ja kolmele lapselapsele vanaisa.
Olen jälginud seni kohaliku võimu teostamist kõrvalt ja jõudnud veendumusele, et toetudes oma tõekspidamisele, elukogemustele ja valimisliidu programmile luban sulle hea valija esindada sinu huvisid ka valitavas volikogus.
KUI SULLE LÄHEB KORDA SAUE TULEVIK - TULE VALIMA!
Üles
Nr 127 Ero Liivik
Üles
Nr 128 Ants Torim
Sündisin 1945.a. Tallinnas. Lõpetasin praeguse Tallinna Reaalkooli ja hiljem Tallinna Polütehnilise Instituudi 1968.a. soojusenergeetika erialal.
Olen abielus, mul on täiskasvanud poeg ja tütar ning kaks lapselast. Sauel töötan alates 1977.a., algul Seadistustööde Valitsuses katlamajanduse alal, hiljem Termiks AS-s ja Termiks Konsult OÜ-s juhatajana. Elan Sauel 1984.a. alates.
Olen olnud kahe volikogu koosseisu liige. Saue Ettevõtete Liidu tööst olen osa võtnud selle asutamisest alates.
Minu eesmärgiks volikogus on kaasa aidata Saue ettevõtetele soodsate arengutingimuste loomisel, mille tulemusena suureneb töökohtade arv ja elanike heaolu.
Üles
Nr 129 Meelis Rõigas
Üles
Nr 122 Henn Põlluaas
Nr 123 Matti Nappus
Nr 124 Henn Vaher
Nr 125 Maie Särak
Nr 126 Arno Vester
Nr 127 Ero Liivik
Nr 128 Ants Torim
Nr 129 Meelis Rõigas
Nr 130 Tõnu Urva
Nr 131 Elviira Alamaa
Nr 132 Meelis Telliskivi
Nr 133 Thomas Oberg
Nr 134 Tõnu Kumari
Nr 135 Olav Roasto
Nr 136 Kaimo Käärmann-Liive
Nr 137 Jaak Tomingas
Nr 138 Ülo Vatsk
Nr 139 Helle Rätsep
Nr 140 Gunnar Lambing
Nr 141 Lembit Vares
Nr 142 Evelin Povel-Puusepp
Nr 143 Siiri Käpa
Nr 144 Jelena Laanjärv
Nr 145 Olmer Uibo
Nr 146 Andres Pajula
Nr 121 Jaan Kalbus
Sündisin 24.juunil 1948.a. Neljandat põlve sauelane.Elukaaslane Marje.Tütred Kairi ja Birgit. Mul on ka viis lapselast. Lõpetanud Tallinna 2. Keskkooli 1966.a. Õppinud TPI-s tööstuselektroonikat.Alates 24.maist 1990. a. kuni tänaseni OÜ Selco Elektroonika juhataja. Vahepeal ka viis aastat AS Kavent juhataja. Ei kuulu ega ole kuulunud ühtegi parteisse ega erakonda.
Olen olnud aastatel 1993 kuni 1999 Saue Linnavolikogu liige, aastatel 1993 kuni 1996 Saue Linnavolikogu esimees. Aastatel 1990 kuni 1992 Eesti Kongressi saadik Keila Kihelkonnast. Olen Saue Lionsklubi asutajaliige.
Pärast kümneaastast vaheaega poliitikas soovin jälle oma jõu ja nõuga aidata kaasa Saue linna arengule.
Teen kõik selleks,et Saue Linnavalitsus teeniks Saue linnakodanike huve! Seisan selle eest, et Saue jaamahoone saaks korda!
Üles
Nr 122 Henn Põlluaas
Sündisin 16.
veebruaril 1960. Lõpetasin Nõmme Gümnaasiumi ja TPedI kunstiõpetuse magistrina. Olen abielus, kahe lapse isa. Ei ole ühegi erakonna liige, kuulun mitmete kodanikeühenduste juhatusse ja Kaitseliitu. Olen töötanud Kunstimuuseumis teadusliku töötajana, Eesti Televisioonis toimetajana ja erinevate firmade juhina.2005-2008 olin Saue Linnavolikogu liige. Olen Kultuuri- ja Spordikomisjoni ning Arengu- ja Planeerimiskomisjoni liige. Seega olen väga hästi kursis Saue probleemide ja vajadustega ning oskan neile ka optimaalseid lahendusi leida.
Pean oluliseks, et Saue oleks omanäoline, kaunis, kodune ja elamisväärne linn, mille areng liiguks positiivses suunas. Seda saab tagada volikogu ja linnavalitsus, mis väärtustab linna kui elukeskkonda ja eelkõige selle elanikke ning nende vajadusi kõigis eluvaldkondades. Oma teadmiste ja kogemustega soovin anda selleks oma parima.
Üles
Nr 123 Matti Nappus
Olen sündinud Sauel 1943.aastal. Esindan Teid teie poolt valitud volikogudes 20 aastat. Kahel korral üksikkandidaadina ja ülejäänud kordadel valimisliitudes.Mind on tunnustatud Saue Linna Teenetemärgiga nr. 5
Viimasel Eesti Vabariigi aastapäeval alustasime uue valimisliidu kokkupanemist eksvolikogu liikmetest, kes on olnud volikogu esimehed, asetäitjad, komisjonide esimehed jne. , samuti ekslinnapead, kaasates juurde uusi vabatahtlikke kandideerijaid.
Meie oleme algatanud ja kaasa aidanud kõikidele Saue linnas teostunud ettevõtmistele alates Saue ja Tallinna vahelisest bussiühendusest kuni üliohtliku kiiritustehase AS Steri pankrotti ajamiseni.
Loodan, lugupeetud sauelane, et oma valikus toetate mind.
Üles
Nr 124 Henn Vaher
Sündinud Tartus. Sauel elan 1974. aastast. Olen abielus, mul on kaks tütart ja kolm lapselast. Lõpetasin Tallinna Tehnikaülikooli insener-ökonomistina. Käesoleval ajal töötan Harju Maavalitsuse arenguosakonna transporditalituse juhatajana.Aktiivselt olen osalenud Saue ühiskondlikus tegevuses. 1992. aastal asutasime Saue Ettevõtete Liidu, mille juhatuse esimees olin 10 aastat. 1998. aastal asutasime Saue Lions klubi, mille asutaja presidendiks olin. Olen olnud volikogu liige 10 aastat. Pean Sauet oma koduks. Lähtudes eeltoodust, on mulle Saue tulevik hingelähedane. Valides mind, annan endast parima Saue muutmiseks keskkonna- ja ettevõtja sõbralikuks ning turvaliseks linnaks.
Üles
Nr 125 Maie Särak
Sündisin 1950.a. Põltsamaal. Saue linnas elan abiellumisest saadik 1972.a.. Peres on 4 poega ja 1 pojatütar. 1973.a. lõpetasin TPI-s elektronarvutite eriala elektriinseneri diplomiga. 1978.a.-1994.a. töötasin Harju EPT-s kaadriõppe-ja töökaitse vaneminsenerina. Jätkasin Sauel töökeskkonnaspetsialistina kuni 2006.a.. 1998.a. kuni tänaseni töötan Harju kriminaalhooldusosakonna Keila vastuvõtupunktis ametnikuna.IGA ÕIGUSRIKKUMINE PEAB SAAMA VÄLTIMATU JA ÕIGLASE KARISTUSE. Peame liikuma selle poole, et kurja ei tehtaks ja korda ei rikutaks.
KINDLAD TEGIJAD-UUS TULEVIK kandideerijana ei anna ma tühje lubadusi, mida pole võimalik täita, vaid toetun kandvale reaalsusele ja oma teotahte ning sihikindlusele.
1. Noortele tagada mitmekülgse õppimis-ja vabaaja veetmise võimalus.
2. Leida kultuuriedendamiseks (taidlus, käsitöö, jpm. kultuuriüritused ) keskus.
Üles
Nr 126 Arno Vester
Sündinud olen Eesti Va
bariigi ajal Tartu linnas. Elanud, õppinud ja töötanud olen Tartus, Elvas ja Tallinnas. Sauel elan 1971. aastast, seega üle poole oma teadlikust elust. Hariduselt olen keemiainsener, lõpetanud TPI. Sauega seovad mind tööalased sidemed 1972.aastast. Viimane töökoht oli EPT õppekeskuse juhataja. Praegu olen pensionär. Olen üks Saue Ettevõtete Liidu asutajaliikmetest ja vastutav sekretär selle loomisest 1992. aastast kuni tänaseni. Korteriühistu juhtimisega vahetult seotud viimased kuus aastat. Perekonnaseisult abielus, kahe lapse isa ja kolmele lapselapsele vanaisa.Olen jälginud seni kohaliku võimu teostamist kõrvalt ja jõudnud veendumusele, et toetudes oma tõekspidamisele, elukogemustele ja valimisliidu programmile luban sulle hea valija esindada sinu huvisid ka valitavas volikogus.
KUI SULLE LÄHEB KORDA SAUE TULEVIK - TULE VALIMA!
Üles
Nr 127 Ero Liivik
Üles
Nr 128 Ants Torim
Sündisin 1945.a. Tallinnas. Lõpetasin praeguse Tallinna Reaalkooli ja hiljem Tallinna Polütehnilise Instituudi 1968.a. soojusenergeetika erialal.Olen abielus, mul on täiskasvanud poeg ja tütar ning kaks lapselast. Sauel töötan alates 1977.a., algul Seadistustööde Valitsuses katlamajanduse alal, hiljem Termiks AS-s ja Termiks Konsult OÜ-s juhatajana. Elan Sauel 1984.a. alates.
Olen olnud kahe volikogu koosseisu liige. Saue Ettevõtete Liidu tööst olen osa võtnud selle asutamisest alates.
Minu eesmärgiks volikogus on kaasa aidata Saue ettevõtetele soodsate arengutingimuste loomisel, mille tulemusena suureneb töökohtade arv ja elanike heaolu.
Üles
Nr 129 Meelis Rõigas
Üles
Nr 130 Tõnu Urva
Sündinud 26. veebruaril 1978. aastal Tallinnas. Õppinud Saue Keskkoolis, Tallinna Ehituskoolis ja Akadeemias Nord. Oman bakalaureuse kraadi õigusteaduse erialal.
Töötanud Tallinna Kesklinna Valitsuse elamumajanduse osakonna spetsialistina, kus omandasin teadmisi kohaliku omavalitsuse töökorralduse alustest ja praktilise kogemuse kohaliku elu korraldamisest omavalitsusüksuse tasandil.
Peale avalikus teenistuses töötamist suundusin eraettevõtlusesse ning minu põhiliseks tegevusvaldkonnaks on olnud ehituslik, insener-tehniliste ja arhitektuursete projektide juhtimine.
Kuulusin Saue Linnavolikogu IV koosseisu ning juhtisin õiguskomisjoni tööd.
Ei kuulu ühegi partei nimekirja.
Kandideerin Saue linnavolikokku põhjusel, et kaasa lüüa linna arengu protsessis, samuti linnaelanike sotsiaalsete ja olmeprobleemide lahendamisel. Leian, et linnavalitsemine peab lähtuma üldistest huvidest.
Üles
Nr 131 Elviira Alamaa
Pikaajaline Saue linna elanik, kes küll sündinud 38. aastat tagasi Tallinnas. Olen abielus, peres kasvab kolm last: Mihkel, Jasper ja Karoliine. Lõpetanud olen Eesti Muusikaakadeemia koorijuhtimise erialal. Olen juba üle kümne aasta tegutseva Saue Poistekoori asutaja ja dirigent. Saue Poistekooris laulab täna 150 last, vanuses 4 – 19 aastat. Mind on tunnustatud 2004.aastal tiitliga Saue linna „Aasta õpetaja“.
Minu hobid on ka laiemalt seotud laulmise ja muusikaga. Volikogus seisan laste ja noorte huvide eest; tahan et koolitoit oleks lõpuks ka Sauel õppivale lapsele tasuta. Lasteaiakoha saamise probleem tuleb lahendada linnal, mitte jätta pere mureks. Südameasjaks on ka Saue kultuuri ja hariduse edendamine, Muusikakoolile, sh poistekoorile oma ruumide leidmine. Seisan ka tervisekeskuse võimaluste parandamise eest.
Üles
Nr 132 Meelis Telliskivi
Sünd. 1971
Abielus
Kaks last
Olen neljandat põlve sauelane - seega lähevad mulle väga korda siinsed tegemised ja toimetamised.
Minu õpingud on möödunud TEMT-is ja TTÜ-s. Oman pikaajalist tootmis- ja müügiettevõtte juhtimise kogemust. Kuulun mitmesse heategevusorganisatsiooni.
Kasutades oma oskusi ja teadmisi soovin anda endast parima Saue arenguks. Mulle meeldivad keerulised ülesanded ja nendele lahenduste leidmine. Julgen vastutada oma tegude eest.
Tahaksin, et kõik suuremad planeeringud, mis Saue linnas tehakse, oleks linnaelanike soovidega kooskõlas. Soovin, et säiliks Sauele omaseks saanud rohealad ja pargid. Suurt tähelepanu tuleb pöörata lasteaiale ja koolile.
Soovin, et Saue jääks väikseks ja armsaks linnaks, kus oleks kõigil elanikel sõltumata vanusest ja elatustasemest hea elada.
Üles
Nr 133 Thomas Oberg
Olen sündinud 1969. aastal Kuressaares, hariduselt insener. Nagu saarlasele kohane – olen ka mereleiba maitsnud, kuid 15 aastat tagasi valisin oma kodusadamaks Saue linna. Olen abielus, peres kasvab poeg (18a) ja kaks tütart (5a 13a).
Töötan kinnisvara sektoris, olen Saue Muusikakooli hoolekogu liige ja kuulun ka Saue haridus- ja noorsookomisjoni. Ma ei kuulu ega ole kuulunud ühtegi parteisse ega erakonda.
Minu arvates on oluline, et Sauel saaksid lapsed jätkuvalt hea hariduse, linlastel oleks rohkem võimalusi vaba aja veetmiseks, vajajatele jätkuks lasteaia- ja mängukohti.
Tahan, et Saue linna juhiksid usaldusväärsed inimesed, kes on oma otsustes vabad mitte aga parteisõdurid. See lõpetaks linna raha raiskamise mis praegu toimub.
Kui oled minuga sama meelt – siis vali valimisliit Kindlad tegijad - uus tulevik.
Üles
Nr 134 Tõnu Kumari
Olen sündinud 6.septembril 1950.a. Sündimisest saadik elan Sauel, olles ühtlasi kolmandat põlve sauelane. 1974.a. lõpetasin TPI keemiateaduskonna. Praegu töötan OÜ Intact juhatajana. Aastatel 1993-1999 olin Saue Linnavolikogu liige. Aastast 1997 olen heategevus- organisatsiooni Lions Club Saue aktiivne liige. Olen abielus, peres on kaks täiskasvanud poega ja üks pojapoeg.
Arvan, et Saue Linnavalitsusel oleks sisemise toimivuse efektiivsuse tõstmiseks vajalik rakendada rahvusvahelise standardi ISO 9001 nõuetele vastav kvaliteedi juhtimise süsteem. Nimetatud süsteem haaraks kõiki linna elutähtsaid valdkondi, sealhulgas ka investeeringute ja uute töökohtadega (tööpuudusega) seonduvat.
Üles
Nr 135 Olav Roasto
Sündinud 22.04.1945.a. Tallinnas. Käesoleval ajal pensionär ja juhatuse liige oma ehitusfirmas Kental Ehitus OÜ. Olen abielus, mul on 2 tütart ja 3 lapselast.
Elan Sauel alates 1972 aastast. Töötasin 1970 – 1990 Saue EPT ehitus jaoskonnas. Alguses 12 aastat ehitustöölisena, hiljem jaoskonna juhatajana. Põhitöödeks olid Saue linna korterelamute ja tööstushoonete remontimine ja ehitamine. 1990 aastast olen olnud eraettevõtja ehitusalal. Olen hästi kursis praeguse Saue linna olukorraga ja tahan anda omapoolse panuse Saue linna arendamises. Soovin et Saue linn saaks veel paremaks ja kodusemaks kõigile Saue linna elanikele.
Üles
Nr 136 Kaimo Käärmann-Liive
Olen 33-aastane, abielus, peres kasvab aastane poeg. Tartu Ülikoolis lõpetasin avaliku halduse eriala ning hiljem olen end täiendanud Taanis Odense Ülikoolis (Euroopa Liidu õpingud) ning EBS Juhtimiskoolituse Keskuses (kohaliku omavalitsuse juhtimine).
Algatasin Sauel esimese korrusmajas tegutseva Naabrivalve sektori. Tegelen tervisespordiga - mulle meeldivad ujumine, orienteerumine, suusatamine ning soovin, et Sauel tervisespordi tegemise võimalused avarduksid.
Pean oluliseks, et linnavõim otsustaks arusaadavalt, oleks elanikega kontaktis ka valimiste vaheajal ning nii noored kui vanad saaks pidevalt linnavalitsusega suhelda. Kõige olulisem on Sauel kaotada lasteaiajärjekord ja valmis ehitada uus algklasside hoone, samuti ette valmistada vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamine.
Üles
Nr 137 Jaak Tomingas
Üles
Nr 138 Ülo Vatsk
Olen sündinud Tallinnas, Sauel elan alates 1983 aastast.
Oman kõrgemat haridust, lõpetasin Tallinna Polütehnilise Instituudi majandusteaduskonna insener-ökonomistina. Abielus, kolm täiskasvanud last. Hetkel töötan Maanteeametis.
Hobiks on tennis, millega olen tegelenud lapsest saadik. Vabal ajal püüangi võimaluste piires õpetada Saue lastele tennisemängu saladusi ja jagada oma kogemusi. Kahjuks kooli võimla - ainuke saal sisetingimustes, ei võimalda rakendada neid tegevusi, mis oleks vajalikud normaalseks koormustega sportlikuks tegevuseks lastega kõikidel seal harrastavatel aladel, rääkimata täiskasvanutest.
Seepärast kohalike omavalitsuse valimistel kandideerimisega, olen seadnud eesmärgiks parandada ja luua juurde sportimisvõimalusi eeskätt lastele, nende vanematele ja vanavanematele.
Üles
Nr 139 Helle Rätsep
Sündisin 12.sept.1959 Läänemaal, kuid viimased 20 aastat elan Sauel. Ehitasime siia koos abikaasaga, kellega olen abielus juba 28 aastat, ilusa kodu. Meie kolm last on kõik lõpetanud kenasti Saue Gümnaasiumi.
Töökohaks on Keila Tarbijate Ühistu, kus töötan Marketingiosakonna juhatajana. Saue Kaubakeskus, mille Keila TÜ ostis kolm aastat tagasi, on nüüdseks täielikult renoveeritud ja valmis osutama sauelastele kvaliteetset kaubandusteenust nii kauba valiku kui ka teeninduskvaliteedi osas.
Ühinesin valimisliiduga, sest usun, et ka üksikisiku arvamus ja ettepanekud on olulised.
Üles
Nr 140 Gunnar Lambing
Sündinud 22. aprillil 1959.a Tartu linnas. Eestlane.
Saue linnas ja selle ümbruses toimetanud 20 aastat. Magistrikraadile vastav rahandusalane kõrgharidus Tartu Ülikoolist. Töökogemused peamiselt rahanduse ja ökonoomika vallas kuid ka põllumajanduses. Puutunud kokku eraettevõtlusega ettevõtte tasandil (majanduskonsultatsioonid, pangandus, hobusekasvatuse ja ratsaspordi arendamine – ratsaspordikompleks Sauel). Samuti töötanud riigi ning ettevõtluse kokkupuutepunktides ekspordi krediteerimise ja kalapüügi korralduse vallas.
Osalenud kahel korral Saue linna volikogu töös opositsiooni esindajana.
Uue tuleviku jaoks on vaja ökonoomsemat ja ratsionaalsemat lähenemist Saue linna majandamisele. Väheste vahenditega tuleb teha rohkem. Selleks olen andmas oma panust.
Üles
Nr 141 Lembit Vares
Olen sündinud 1949.aastal. Haridus kõrgem tehniline. Sauel elan alates 1986.aastast. Töötan Rae Vallavalitsuses ehitusameti vanemspetsialisti ametikohal. Enne seda olen töötanud AS Tallinna Vesi vee- ja kanalisatsioonivõrgu direktori asetäitja ametikohal. Sauel olen varem töötanud munitsipaalettevõtte Saurem direktorina.
Saue meeldib kui väike, ilus kompaktne linn. Samuti meeldivad Sauel elavad inimesed. Kui Teie , toredad inimesed, toetate minu kandidatuuri tahaks oma teadmisi ja kogemusi aktiivselt rakendada kodulinna arendamisel ning linnarahva heaolu ja turvalisuse tõstmisel.
Üles
Nr 142 Evelin Povel-Puusepp
Olen sündinud 1971.a Keilas. Sauel elan esimesest eluaastast peale. Lõpetanud Keila Keskkooli ja Tallinna Pedagoogikaülikooli vene filoloogina. Töötan politseis tõlgina.
Abielus Jaanus Puusepaga. Peres kaks poega: 17-aastane Oliver ja 2,5-aastane Rasmus Miikael.
Kuulun Saue Kodu-uurimise Seltsingusse, tegeledes Saue põlissuguvõsade uurimise ning kodupaiga asustus- ja kultuuripärandi talletamisega.
Heaolu tugineb lihtsatele asjadele: kaitstud õppimisvõimalused, hoolitsetud mänguväljakud, turvalised tänavad, toimiv transport, hubane linnaruum, töökohtade olemasolu, terviseabi, hoolimine vajadustest, austav ja arvestav suhtumine igasse inimesse. Ikka nii, et tunneksime end vajaliku ja väärtuslikuna.
Üles
Nr 143 Siiri Käpa
Olen sündinud 1960 aasta septembris. Lõpetasin Nõmme Gümnaasiumi ja hiljem jätkasin õpinguid Mainori Majanduskoolis, kus omandasin kõrghariduse finantsjuhtimise erialal. Olen abielus, kahe lapse ema ja kahekordne vanaema.
Finantsjuhina töötasin 14 aastat rahvusvahelises laevanduskonsernis ja hilisematel aastatel tegevjuhina erinevates ettevõtetes.
Elupõlise Saue elanikuna on soov anda oma panus parteitu valimisliidu „ Kindlad Tegijad – Uus Tulevik „ realistlike ning üldist majandusolukorda arvestavate eesmärkide saavutamiseks, kooskõlas Saue elanike soovide ja vajadustega. Pean oluliseks, et linnakodanikud saaksid suurema kaasarääkimise õiguse linnaasjades ja tunneksid, et linnavalitsus on linnaelanike jaoks, mitte vastupidi.
Loodan, et iga Saue elanik leiab julguse pöörduda alati oma probleemide ja ettepanekutega linnaametnike poole.
Üles
Nr 144 Jelena Laanjärv
Sündinud ja kasvanud Hiiumaal, kust olen kaasa saanud armastuse ja austuse puhta looduse vastu. Kivine pinnas ja sajanäoline meri on täiendanud mind sihikindla, tööka, raskusi trotsiva ja head nalja hindava meelega.
Minu perre kuuluvad abikaasa, 2 poega, isa ja truu sõber Betty.
Hariduselt olen magistrikraadiga vene keele ja kirjanduse õpetaja-metoodik. Saue Gümnaasiumis töötan 1997.a. sügisest.
Leian, et kõige tähtsamad siin elus on lapsed. Seepärast tahan, et Saue lastel oleks kodulinnas lõbus, huvitav, turvaline ja et jätkuvalt saaks siin põhjapaneva ning konkurentsivõimelise gümnaasiumihariduse kaasaegsetes ja loovust arendavates tingimustes.
Õpetades lapsi, õpime ka ise!
Soovin, et iga sauelane oleks uhke oma saavutuste ja tegude üle!
Üles
Nr 145 Olmer Uibo
Olen 18 aastane Sauel sirgunud noormees. Peale põhikooli lõpetamist alustasin keskhariduse omandamist. Keskharidus annab mulle võimaluse astuda Tartusse Kõrgemasse Sõjakooli.
Olen olnud aktiivne kaitseliitlane alates 1998. aastast. Alustasin noorkotkana ja nüüdseks olen täisliige. Olen võtnud osa Noortekeskuse organiseeritud vahetusprojektist aastal 2008, mis andis head suhtluskogemust tööks noortega.
Oma panuse tahaksingi anda noorsootöö valdkonnas. Tahan seista selle eest, et Saue noored leiaksid omale olulisel määral kasulikumat eneseteostust kui Saue kaubanduskeskuste esistel kogunemistel. Suunata noori isamaalis patriootlikele aktsioonidele ja vabatahtlikele ettevõtmistele linnas. Meil on väike ja ilus linn, seda saab teha turvalisemaks kõigile, ka noortele.
Üles
Nr 146 Andres Pajula
Olen õnnelik tegudeinimene, kes on kogu oma senise elu pühendanud lastele. Oma senised elukutsed olen valinud nii, et saaksin parimal viisil aidata kaasa nende tuleviku kindlustamisele läbi harituse. Olen töötanud õpetaja, koolijuhi ja linnapeana, praegu aga juhin Tallinna Haridusameti tööd.
Heaks näiteks lastele pühendatud tegevusest linnapeana pean projekti „Kõik teed viivad kooli”. Nüüd on aeg edasi minna, luua uusi ideid ja uuenduslikke lahendusi. Elu esitab meile alatasa väljakutseid, kuid probleemid tekivadki ju tegelikult selleks, et neid lahendada.
Meie jaoks ei peitu oht mitte liiga suurte, vaid hoopis liiga väikeste eesmärkide püstitamises.
Olen avatud Sinu headele mõtetele ning aitama murede lahendamisel (tel 5024133).
MÕELGEM SUURELT JA TEGUTSEGEM ÜHESKOOS!
Üles
Sündinud 26. veebruaril 1978. aastal Tallinnas. Õppinud Saue Keskkoolis, Tallinna Ehituskoolis ja Akadeemias Nord. Oman bakalaureuse kraadi õigusteaduse erialal.Töötanud Tallinna Kesklinna Valitsuse elamumajanduse osakonna spetsialistina, kus omandasin teadmisi kohaliku omavalitsuse töökorralduse alustest ja praktilise kogemuse kohaliku elu korraldamisest omavalitsusüksuse tasandil.
Peale avalikus teenistuses töötamist suundusin eraettevõtlusesse ning minu põhiliseks tegevusvaldkonnaks on olnud ehituslik, insener-tehniliste ja arhitektuursete projektide juhtimine.
Kuulusin Saue Linnavolikogu IV koosseisu ning juhtisin õiguskomisjoni tööd.
Ei kuulu ühegi partei nimekirja.
Kandideerin Saue linnavolikokku põhjusel, et kaasa lüüa linna arengu protsessis, samuti linnaelanike sotsiaalsete ja olmeprobleemide lahendamisel. Leian, et linnavalitsemine peab lähtuma üldistest huvidest.
Üles
Nr 131 Elviira Alamaa
Pikaajaline Saue linna elanik, kes küll sündinud 38. aastat tagasi Tallinnas. Olen abielus, peres kasvab kolm last: Mihkel, Jasper ja Karoliine. Lõpetanud olen Eesti Muusikaakadeemia koorijuhtimise erialal. Olen juba üle kümne aasta tegutseva Saue Poistekoori asutaja ja dirigent. Saue Poistekooris laulab täna 150 last, vanuses 4 – 19 aastat. Mind on tunnustatud 2004.aastal tiitliga Saue linna „Aasta õpetaja“.Minu hobid on ka laiemalt seotud laulmise ja muusikaga. Volikogus seisan laste ja noorte huvide eest; tahan et koolitoit oleks lõpuks ka Sauel õppivale lapsele tasuta. Lasteaiakoha saamise probleem tuleb lahendada linnal, mitte jätta pere mureks. Südameasjaks on ka Saue kultuuri ja hariduse edendamine, Muusikakoolile, sh poistekoorile oma ruumide leidmine. Seisan ka tervisekeskuse võimaluste parandamise eest.
Üles
Nr 132 Meelis Telliskivi
Sünd. 1971Abielus
Kaks last
Olen neljandat põlve sauelane - seega lähevad mulle väga korda siinsed tegemised ja toimetamised.
Minu õpingud on möödunud TEMT-is ja TTÜ-s. Oman pikaajalist tootmis- ja müügiettevõtte juhtimise kogemust. Kuulun mitmesse heategevusorganisatsiooni.
Kasutades oma oskusi ja teadmisi soovin anda endast parima Saue arenguks. Mulle meeldivad keerulised ülesanded ja nendele lahenduste leidmine. Julgen vastutada oma tegude eest.
Tahaksin, et kõik suuremad planeeringud, mis Saue linnas tehakse, oleks linnaelanike soovidega kooskõlas. Soovin, et säiliks Sauele omaseks saanud rohealad ja pargid. Suurt tähelepanu tuleb pöörata lasteaiale ja koolile.
Soovin, et Saue jääks väikseks ja armsaks linnaks, kus oleks kõigil elanikel sõltumata vanusest ja elatustasemest hea elada.
Üles
Nr 133 Thomas Oberg
Olen sündinud 1969. aastal Kuressaares, hariduselt insener. Nagu saarlasele kohane – olen ka mereleiba maitsnud, kuid 15 aastat tagasi valisin oma kodusadamaks Saue linna. Olen abielus, peres kasvab poeg (18a) ja kaks tütart (5a 13a).Töötan kinnisvara sektoris, olen Saue Muusikakooli hoolekogu liige ja kuulun ka Saue haridus- ja noorsookomisjoni. Ma ei kuulu ega ole kuulunud ühtegi parteisse ega erakonda.
Minu arvates on oluline, et Sauel saaksid lapsed jätkuvalt hea hariduse, linlastel oleks rohkem võimalusi vaba aja veetmiseks, vajajatele jätkuks lasteaia- ja mängukohti.
Tahan, et Saue linna juhiksid usaldusväärsed inimesed, kes on oma otsustes vabad mitte aga parteisõdurid. See lõpetaks linna raha raiskamise mis praegu toimub.
Kui oled minuga sama meelt – siis vali valimisliit Kindlad tegijad - uus tulevik.
Üles
Nr 134 Tõnu Kumari
Olen sündinud 6.septembril 1950.a. Sündimisest saadik elan Sauel, olles ühtlasi kolmandat põlve sauelane. 1974.a. lõpetasin TPI keemiateaduskonna. Praegu töötan OÜ Intact juhatajana. Aastatel 1993-1999 olin Saue Linnavolikogu liige. Aastast 1997 olen heategevus- organisatsiooni Lions Club Saue aktiivne liige. Olen abielus, peres on kaks täiskasvanud poega ja üks pojapoeg.Arvan, et Saue Linnavalitsusel oleks sisemise toimivuse efektiivsuse tõstmiseks vajalik rakendada rahvusvahelise standardi ISO 9001 nõuetele vastav kvaliteedi juhtimise süsteem. Nimetatud süsteem haaraks kõiki linna elutähtsaid valdkondi, sealhulgas ka investeeringute ja uute töökohtadega (tööpuudusega) seonduvat.
Üles
Nr 135 Olav Roasto
Sündinud 22.04.1945.a. Tallinnas. Käesoleval ajal pensionär ja juhatuse liige oma ehitusfirmas Kental Ehitus OÜ. Olen abielus, mul on 2 tütart ja 3 lapselast.Elan Sauel alates 1972 aastast. Töötasin 1970 – 1990 Saue EPT ehitus jaoskonnas. Alguses 12 aastat ehitustöölisena, hiljem jaoskonna juhatajana. Põhitöödeks olid Saue linna korterelamute ja tööstushoonete remontimine ja ehitamine. 1990 aastast olen olnud eraettevõtja ehitusalal. Olen hästi kursis praeguse Saue linna olukorraga ja tahan anda omapoolse panuse Saue linna arendamises. Soovin et Saue linn saaks veel paremaks ja kodusemaks kõigile Saue linna elanikele.
Üles
Nr 136 Kaimo Käärmann-Liive
Olen 33-aastane, abielus, peres kasvab aastane poeg. Tartu Ülikoolis lõpetasin avaliku halduse eriala ning hiljem olen end täiendanud Taanis Odense Ülikoolis (Euroopa Liidu õpingud) ning EBS Juhtimiskoolituse Keskuses (kohaliku omavalitsuse juhtimine).Algatasin Sauel esimese korrusmajas tegutseva Naabrivalve sektori. Tegelen tervisespordiga - mulle meeldivad ujumine, orienteerumine, suusatamine ning soovin, et Sauel tervisespordi tegemise võimalused avarduksid.
Pean oluliseks, et linnavõim otsustaks arusaadavalt, oleks elanikega kontaktis ka valimiste vaheajal ning nii noored kui vanad saaks pidevalt linnavalitsusega suhelda. Kõige olulisem on Sauel kaotada lasteaiajärjekord ja valmis ehitada uus algklasside hoone, samuti ette valmistada vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamine.
Üles
Nr 137 Jaak Tomingas
Üles
Nr 138 Ülo Vatsk
Olen sündinud Tallinnas, Sauel elan alates 1983 aastast.Oman kõrgemat haridust, lõpetasin Tallinna Polütehnilise Instituudi majandusteaduskonna insener-ökonomistina. Abielus, kolm täiskasvanud last. Hetkel töötan Maanteeametis.
Hobiks on tennis, millega olen tegelenud lapsest saadik. Vabal ajal püüangi võimaluste piires õpetada Saue lastele tennisemängu saladusi ja jagada oma kogemusi. Kahjuks kooli võimla - ainuke saal sisetingimustes, ei võimalda rakendada neid tegevusi, mis oleks vajalikud normaalseks koormustega sportlikuks tegevuseks lastega kõikidel seal harrastavatel aladel, rääkimata täiskasvanutest.
Seepärast kohalike omavalitsuse valimistel kandideerimisega, olen seadnud eesmärgiks parandada ja luua juurde sportimisvõimalusi eeskätt lastele, nende vanematele ja vanavanematele.
Üles
Nr 139 Helle Rätsep
Sündisin 12.sept.1959 Läänemaal, kuid viimased 20 aastat elan Sauel. Ehitasime siia koos abikaasaga, kellega olen abielus juba 28 aastat, ilusa kodu. Meie kolm last on kõik lõpetanud kenasti Saue Gümnaasiumi.Töökohaks on Keila Tarbijate Ühistu, kus töötan Marketingiosakonna juhatajana. Saue Kaubakeskus, mille Keila TÜ ostis kolm aastat tagasi, on nüüdseks täielikult renoveeritud ja valmis osutama sauelastele kvaliteetset kaubandusteenust nii kauba valiku kui ka teeninduskvaliteedi osas.
Ühinesin valimisliiduga, sest usun, et ka üksikisiku arvamus ja ettepanekud on olulised.
Üles
Nr 140 Gunnar Lambing
Sündinud 22. aprillil 1959.a Tartu linnas. Eestlane.Saue linnas ja selle ümbruses toimetanud 20 aastat. Magistrikraadile vastav rahandusalane kõrgharidus Tartu Ülikoolist. Töökogemused peamiselt rahanduse ja ökonoomika vallas kuid ka põllumajanduses. Puutunud kokku eraettevõtlusega ettevõtte tasandil (majanduskonsultatsioonid, pangandus, hobusekasvatuse ja ratsaspordi arendamine – ratsaspordikompleks Sauel). Samuti töötanud riigi ning ettevõtluse kokkupuutepunktides ekspordi krediteerimise ja kalapüügi korralduse vallas.
Osalenud kahel korral Saue linna volikogu töös opositsiooni esindajana.
Uue tuleviku jaoks on vaja ökonoomsemat ja ratsionaalsemat lähenemist Saue linna majandamisele. Väheste vahenditega tuleb teha rohkem. Selleks olen andmas oma panust.
Üles
Nr 141 Lembit Vares
Olen sündinud 1949.aastal. Haridus kõrgem tehniline. Sauel elan alates 1986.aastast. Töötan Rae Vallavalitsuses ehitusameti vanemspetsialisti ametikohal. Enne seda olen töötanud AS Tallinna Vesi vee- ja kanalisatsioonivõrgu direktori asetäitja ametikohal. Sauel olen varem töötanud munitsipaalettevõtte Saurem direktorina.Saue meeldib kui väike, ilus kompaktne linn. Samuti meeldivad Sauel elavad inimesed. Kui Teie , toredad inimesed, toetate minu kandidatuuri tahaks oma teadmisi ja kogemusi aktiivselt rakendada kodulinna arendamisel ning linnarahva heaolu ja turvalisuse tõstmisel.
Üles
Nr 142 Evelin Povel-Puusepp
Olen sündinud 1971.a Keilas. Sauel elan esimesest eluaastast peale. Lõpetanud Keila Keskkooli ja Tallinna Pedagoogikaülikooli vene filoloogina. Töötan politseis tõlgina.Abielus Jaanus Puusepaga. Peres kaks poega: 17-aastane Oliver ja 2,5-aastane Rasmus Miikael.
Kuulun Saue Kodu-uurimise Seltsingusse, tegeledes Saue põlissuguvõsade uurimise ning kodupaiga asustus- ja kultuuripärandi talletamisega.
Heaolu tugineb lihtsatele asjadele: kaitstud õppimisvõimalused, hoolitsetud mänguväljakud, turvalised tänavad, toimiv transport, hubane linnaruum, töökohtade olemasolu, terviseabi, hoolimine vajadustest, austav ja arvestav suhtumine igasse inimesse. Ikka nii, et tunneksime end vajaliku ja väärtuslikuna.
Üles
Nr 143 Siiri Käpa
Olen sündinud 1960 aasta septembris. Lõpetasin Nõmme Gümnaasiumi ja hiljem jätkasin õpinguid Mainori Majanduskoolis, kus omandasin kõrghariduse finantsjuhtimise erialal. Olen abielus, kahe lapse ema ja kahekordne vanaema.Finantsjuhina töötasin 14 aastat rahvusvahelises laevanduskonsernis ja hilisematel aastatel tegevjuhina erinevates ettevõtetes.
Elupõlise Saue elanikuna on soov anda oma panus parteitu valimisliidu „ Kindlad Tegijad – Uus Tulevik „ realistlike ning üldist majandusolukorda arvestavate eesmärkide saavutamiseks, kooskõlas Saue elanike soovide ja vajadustega. Pean oluliseks, et linnakodanikud saaksid suurema kaasarääkimise õiguse linnaasjades ja tunneksid, et linnavalitsus on linnaelanike jaoks, mitte vastupidi.
Loodan, et iga Saue elanik leiab julguse pöörduda alati oma probleemide ja ettepanekutega linnaametnike poole.
Üles
Nr 144 Jelena Laanjärv
Sündinud ja kasvanud Hiiumaal, kust olen kaasa saanud armastuse ja austuse puhta looduse vastu. Kivine pinnas ja sajanäoline meri on täiendanud mind sihikindla, tööka, raskusi trotsiva ja head nalja hindava meelega.Minu perre kuuluvad abikaasa, 2 poega, isa ja truu sõber Betty.
Hariduselt olen magistrikraadiga vene keele ja kirjanduse õpetaja-metoodik. Saue Gümnaasiumis töötan 1997.a. sügisest.
Leian, et kõige tähtsamad siin elus on lapsed. Seepärast tahan, et Saue lastel oleks kodulinnas lõbus, huvitav, turvaline ja et jätkuvalt saaks siin põhjapaneva ning konkurentsivõimelise gümnaasiumihariduse kaasaegsetes ja loovust arendavates tingimustes.
Õpetades lapsi, õpime ka ise!
Soovin, et iga sauelane oleks uhke oma saavutuste ja tegude üle!
Üles
Nr 145 Olmer Uibo
Olen 18 aastane Sauel sirgunud noormees. Peale põhikooli lõpetamist alustasin keskhariduse omandamist. Keskharidus annab mulle võimaluse astuda Tartusse Kõrgemasse Sõjakooli.Olen olnud aktiivne kaitseliitlane alates 1998. aastast. Alustasin noorkotkana ja nüüdseks olen täisliige. Olen võtnud osa Noortekeskuse organiseeritud vahetusprojektist aastal 2008, mis andis head suhtluskogemust tööks noortega.
Oma panuse tahaksingi anda noorsootöö valdkonnas. Tahan seista selle eest, et Saue noored leiaksid omale olulisel määral kasulikumat eneseteostust kui Saue kaubanduskeskuste esistel kogunemistel. Suunata noori isamaalis patriootlikele aktsioonidele ja vabatahtlikele ettevõtmistele linnas. Meil on väike ja ilus linn, seda saab teha turvalisemaks kõigile, ka noortele.
Üles
Nr 146 Andres Pajula
Olen õnnelik tegudeinimene, kes on kogu oma senise elu pühendanud lastele. Oma senised elukutsed olen valinud nii, et saaksin parimal viisil aidata kaasa nende tuleviku kindlustamisele läbi harituse. Olen töötanud õpetaja, koolijuhi ja linnapeana, praegu aga juhin Tallinna Haridusameti tööd.Heaks näiteks lastele pühendatud tegevusest linnapeana pean projekti „Kõik teed viivad kooli”. Nüüd on aeg edasi minna, luua uusi ideid ja uuenduslikke lahendusi. Elu esitab meile alatasa väljakutseid, kuid probleemid tekivadki ju tegelikult selleks, et neid lahendada.
Meie jaoks ei peitu oht mitte liiga suurte, vaid hoopis liiga väikeste eesmärkide püstitamises.
Olen avatud Sinu headele mõtetele ning aitama murede lahendamisel (tel 5024133).
MÕELGEM SUURELT JA TEGUTSEGEM ÜHESKOOS!
Üles
Tellimine:
Postitused (Atom)
